Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis
10
3 hindajat

31. Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis
Ülo Mallene

Raamat annab ülevaate Eesti ühe karismaatilisema riigimehe Jaan Tõnissoni (22.XII 1868–1941?) elust ja tööst. Põhjalikuma vaatluse all on ühistegeliku liikumise algus ja areng Eestis ning Tõnissoni roll selle vaimse liidrina. Käsitletava põhiteema, ajastu ja isiku paremaks mõistmiseks on raamatus esitatud rikkalik taustainfo, kirjeldatud on Jaan Tõnissoni elukäiku ja analüüsitud ajaloolist keskkonda ning mõjuvälju, milles ta tegutses. Rohke viitematerjaliga teost võib käsitleda ka lühiülevaatena Eesti ajaloolistest arengutest pooleteise sajandi jooksul. See raamat annab kätte teeotsa kõigile, keda huvitab, kuidas Jaan Tõnissoni ideed, vaimujõud, tahe ja iseloomu sirgeseljalisus mõjustasid või muutsid Eesti ajaloo käiku. Seda eriti ühistegeliku liikumise kaudu, mis kolmekümnendate aastate lõpul, enne iseseisvuse kaotamist, oli Eestis võtnud enneolematult suure ulatuse.


Lisas sipsik 11.02.2014
Pane hinne:
Vanavara kogumisretkedelt 10. Paul Keerdo
10
1 hindaja

32. Vanavara kogumisretkedelt 10. Paul Keerdo
Piret Õunapuu

Lugejale avanevad aastatel 1913–1914 Martna, Anna ja Madise kihelkonnas vanavara kogunud noore käsitöölise Paul Keerdo kogumispäevikud. Lisaks esemepiltidele illustreerivad raamatut Keerdo esimese kogumisretke kaaslase Joosep Kliimandi joonistused. Eesti Rahva Muuseumi algusaastate vanavarakogujad on olnud väga erineva saatusega inimesed ning nende hilisem elutee on läinud väga erinevat rada: ühtedest on saanud loomingulised inimesed – kirjanikud, kunstnikud jne, teistest aga poliitikud. Sama aeg ja olud ning nende mõistmine on hilisemas elus saanud täiesti vastupidises suunas kasvanud poliitiliste tõekspidamiste taustaks. Nii sai paljulapselisest perest pärit Paul Keerdost juba noorena kommunist ning tema poliitiline karjäär möödus nõukogude võimuaparaadis tegutsedes.


Lisas sipsik 11.02.2014
Pane hinne:
Kõik on suurepärane. Mälestusi Eesti kolhoosist
10
2 hindajat

33. Kõik on suurepärane. Mälestusi Eesti kolhoosist
Sigrid Rausing

1993. aastal saabus noor antropoloog Sigrid Rausing Noarootsi Pürksi külla, et koguda materjali oma doktoritöö jaoks. Lisaks doktoritööle valmis aasta jooksul kogutud materjalist nüüd ka mälestusteraamat „Kõik on suurepärane”. See oli üleminekuaeg, mil Nõukogude Liit oli lagunenud, kolhoosid laiali läinud, talv oli koletult külm ja vaesus võttis maad. Inimesed kandsid annetustena Rootsist saadetud rõivaid ja vannitube kaunistati tühjade šampoonipudelitega. Rausingut hämmastab Eesti metsiku looduse ilu ning vaikus ja rahu, kuid ka okupatsiooni jäetud jäljed nii looduses kui inimestes. Ta tõmbab paralleele koduse Rootsiga ning sukeldub põhjalikult rannarootslaste ja nende kultuuri ajalukku ning näitab Nõukogude repressioonide ränka mõju ajaloolisele mälule. Sigrid Rausing on Rootsis sündinud sotsiaalantropoloog, filantroop ja kirjastaja, kes kuulub Ühendkuningriigi 100 kõige mõjukama naise hulka. Tema doktoritöö „Ajalugu, mälu ja identiteet nõukogudejärgses Eestis: kolhoosi lõpp“ valmis 1997. aastal. Rausing on kirjastuse Granta Books ja kirjandusajakirja Granta omanik ning Ühendkuningriigi ühe suurima heategevusfondi Sigrid Rausing Trust rajaja. Tema vanaisa Ruben Rausing oli Rootsi pakendikompanii Tetra Pak üks asutajatest.


Lisas sipsik 27.03.2014
Pane hinne:
Jumalate leiutamine
10
2 hindajat

34. Jumalate leiutamine
Matthew Kneale

Mis sundis sügavates koobastes varju otsivat eelajaloolist inimest palves vaimude poole pöörduma? Ja miks usk sestpeale jõudsalt on edenenud, vormides oma teel tuhandeid põlvkondi šamaane, vaaraosid, asteekide preestreid, maiade valitsejaid, juute, budiste, kristlasi, natse ja saientolooge? Nagu meie unistused ja hirmud on aastatuhandete jooksul muutunud, nii on muutunud ka uskumused. Meie loodud jumalad on arenenud meiega koos sel ajaloolisel teekonnal, mis on täis inimohvreid, poliitilisi rahutusi ja veriseid sõdu. Usust sai inimeste suurim ja töömahukaim leiutis. See on jäänud meie lähedaseks kaaslaseks ning saatnud inimkonda kõigil mandritel kogu ajaloo vältel.


Lisas Raamat24 05.05.2015
Pane hinne:
Vabariigi vaenlased
9.9
8 hindajat

35. Vabariigi vaenlased
Hannes Veskimäe

See on Skandinaavia pankade ning meie meedia, ametiühingute ja poliitilise eliidi korruptsiooni avaldamine pretsedenditul moel.


Lisas Rein Veemees 18.02.2020
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Mõtlesin, kumma teema alla raamat paigutada, kas elulugude või poliitika, kuid kuna autor kirjutab siiski otseselt oma kogetust, siis valisin elulood, ehkki see sobiks sama hästi ka ajaloo ja poliitika rubriiki.
\"Vabariigi vaenlased\" on väga ladusalt ja selgelt kirjutatud, seda on hea lugeda.Teema on vägagi huvitav,selline, millega tõenäoliselt suuremal osal inimestest on mingi oma kogemus.Ehkki raamat on mahukas, on see algusest lõpuni põnev lugemine ning äratundmine. Parim raamat, mida viimasel ajal lugenud olen.Lisan veel, et seda raamatut võiksid lugeda kõik valimisealised kodanikud,kasvõi oma maailmapildi avardamiseks.”

18.02.2020 15:54 - Rein Veemees
Rein Veemees on seda arvustust muutnud: 07.03.2020 18:56
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Neljapäeval näeme. 25 aastat head eesti Iehte
9.5
2 hindajat

36. Neljapäeval näeme. 25 aastat head eesti Iehte
Ülo Russak, Jüri Leesment, Jüri Aarma, Igor Mang jpt.

Mis kirjutatud on, seda ei laku koergi maha. (TARTU) Maalehe esikülg, 29. detsember 2005 Kui Maaleht 1987. aasta sügisel ilmuma hakkas, olid nii Eesti ajakirjandus kui ka ühiskond veel täiesti nõukogulikud. Inimesekeskne häälestus tegi lehe kiiresti populaarseks üle terve Eesti. Nii ei ole imestada, et 1989. aastal oli Maalehe trükiarv uskumatu 225 000 ja seda luges kolmveerand täiskasvanud eestlastest. „Neljapäeval näeme” pole aga raamat mitte ainult ajalehest, vaid ka ajast endast. See raamat meenutab, kuidas Eesti taas iseseisvaks sai ja kuidas kujuteldav sotsialism siin tegelikuks kapitalismiks muutus. „Neljapäeval näeme” kirjeldab 25 aasta muutusi kogu Eesti elus. Oma loo jutustavad Maalehe esimene peatoimetaja Ülo Russak, arvamustoimetaja ja vabaduslaulik Jüri Leesment, ajakirjanik, näitleja ja laulja Jüri Aarma, astroloog Igor Mang ja paljud teised tuntud tegelased.


Lisas Marge-Elin Roose 03.10.2012
Pane hinne: