Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest
10
1 hindaja

25. Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest
Peeter Peetsalu

Selles raamatus heidame pilgu meie tuulistel randadel, saartel-laidudel ja kiviklibuste poolsaarekaelte tipus kõrguvatele tähtsamatele tuletornidele, nende meremärkide omanäolisusele, ajaloole, pisut ka ühiskondlikele oludele, mis on tinginud nende tuletornide püstitamise, töökorras hoidmise-säilitamise või hävingu. Ajalookäsitlusega koos pakutav kultuuritaust peaks aitama lugejal paremini mõista aega, kuhu meresõiduohutust tagavate tuletornide ja nendega seotud inimsaatuste kirev maailm kunagi kuulus. Kõik tuletornidega seonduv on ainulaadne ja köitev, rikas ning mitmekesine. Käesolev raamat pole lõplik käsitlus meie tuletornide märkimisväärselt pikast arenguloost, vaid tagasivaade aegade taha arhiiviürikute, mälestuste-meenutuste ja haruldaste fotode kaudu.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Eesti kliima minevikus ja tänapäeval
10
1 hindaja

26. Eesti kliima minevikus ja tänapäeval
Andres Tarand, Jaak Jaagus, Ain Kallas

Kogumikus kirjeldatakse Eesti ja ümbruskonna kliimat aastate 1020–2010 vahemikus. Toetudes Vene ja Liivimaa kroonikatele ning Eesti ja vähem ka naabermaade arhiividest pärinevatele materjalidele, on õnnestunud realiseerida klimatoloogi unistus pikkadest ja pidevatest andmeridadest alates 14. sajandi talvedest (meie laiustel kliima muutuste võti) ja 17. sajandi suvedest. Esmakordselt on avaldatud varasemate entusiastlike ilmavaatlejate väljasõelutud tulemused praeguse Eesti ja Läti, aga ka Lõuna-Soome aladelt. Erakordsete nähtuste puhul on läbi kammitud suurem osa Eesti ja Balti-Saksa ajalehti, kusjuures ekstreemsemad nähtused (sh maavärinad) on loetletud raamatu lisades, mis tervikuna saavad kõigile nähtavaks interneti vahendusel 2014. aastal. Eesti nüüdiskliimat (1966–2010) iseloomustav osa täidab pikale veninud lünga alates Kaarel Kirde monograafia ilmumisest 1939. aastal.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Kindel linn ja varjupaik. Läänemeremaade kindlusi kesk- ja uusajast
10
1 hindaja

27. Kindel linn ja varjupaik. Läänemeremaade kindlusi kesk- ja uusajast
Mati Õun

Aegade jooksul on Eestis ehitatud mõnisada kindlust, Läänemerd ümbritsevais maades on neid olnud tuhandeid. Eesti maalinnadest ehk muistse iseseisvuse aegseist linnustest, aga ka keskaegseist kivikindlustest on kirjutatud hulk raamatuid, teadus- ja aimeartikleid. Meie lähinaabrite tuntuimate kindluste kohta peaaegu puudub eestikeelne kirjandus, kuigi episooditi on teavet ilmunud erakordselt laiahaardelises ajalookirjanduses küll ja küll. See raamat püüab anda väikse ülevaate ümber Läänemere asuvate riikide tuntumaist või meile tähtsamaist kindlustest läbi kesk- ja uusaja, jõudes välja ka nende kindluste tavaliselt mittemilitaristlikku nüüdisaega.


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Kuidas ENSV-st sai jälle Eesti
10
1 hindaja

28. Kuidas ENSV-st sai jälle Eesti
Heinz Valk

Aeg, mil ei tohtinud kuulata ega mängida rokkmuusikat ja kanda teksapükse? Või Saaremaale sõiduks pidi taotlema politseist eriluba, mida Kuivastu sadamas okastraadiga piiratud alal kontrollisid relvastatud piirivalvurid? Välismaale reisimine aga oli täiesti võimatu. Ometi oli niisugune elu meil aastakümneid tagasi igapäevane tegelikkus. Kuidas siis õnnestus meil sellisest seisundist välja tulla? Oli see õnnelik juhus? Või meid okupeerinud võõrvõimu heatahtlikkus? Või tõi Eestile vabaduse meie rahva arukas, julge ja tahtekindel võitlus? Sellest põnevast ja Eestile nii olulisest ajast kirjutab Heinz Valk oma uues ja noorematele lugejatele mõeldud raamatus.


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Sõjasurmad 1939/45
10
1 hindaja

29. Sõjasurmad 1939/45
Heino Prunsvelt

See raamat sündis ideest panna ühtede kaante vahele kõik Teises Maailmasõjas bolševismi vastu võideldes langenud eestlased, aga mitte tähestikulises järjekorras, nagu on tavaks selliseid nimekirju koostada, vaid seada nimed ritta langemise järgi n-ö päev-päevalt. Selles raamatus on kokku 9180 neid eestlasi ja Eestimaal sündinud sakslasi, venelasi jt. rahvaid, kes sõja aastatel 1939–1945 erinevatel rinnetel Saksa ning Soome relvajõududes langenud või teadmata kadunud. Eestlasi ja eestimaalasi langes rinnetel Lapimaalt Aafrikani ja Stalingradist Atlandini. Paljud neist puhkavad kangelaskalmistutel, paljudel neist pole aga ei hauda ega hauatähist. Olgu see raamat nende viimane puhkepaik. Loen oma ülesande täidetuks, kui kasvõi üks Eesti pere leiab sellest raamatust oma kadunud poja, venna, isa või vanaisa..


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Suvesõda Petserimaal 1941
10
1 hindaja

30. Suvesõda Petserimaal 1941
Herbert Lindmäe

Emeriitprofessor Herbert Lindmäel on saanud valmis kaheksas suvesõja raamat "Suvesõda Petserimaal 1941". Esimesena ilmus autorilt 1999. aastal „Suvesõda Tartumaal 1941”. See on kaheksas maakond sõjaeelse Eesti Vabariigi üheteistkümnest maakonnast, mille kohta on autor põhjalikult dokumenteeritud 1940. - 1941. aasta esimese Nõukogude okupatsiooni kuritegusid ja sellele järgnenud lahinguid Suvesõjas. Igas raamatus antakse põhjalik ülevaade maakonna ajaloost, haldusjaotusest, kultuuriväärtustest ja tuntud inimestest nagu kirjanikud, teadlased, riigitegelased, kunstnikud jt, kes on pärit sellest piirkonnast. Nagu kõigis eelmistes suvesõja raamatutes on lisades täpsed nimekirjad maakonna elanikest, kes kannatasid või hukkusid esimese okupatsiooniaasta terrori läbi: vahistatud, mõrvatud, küüditatud, võitlustes langenud ja sõjaohvrid. Raamatus on täpne ülevaade kõigist Eesti kaadriohvitseridest, kes 13. ja 14. juunil 1941 Värska suvelaagris vahistati. Nagu teada, suurem osa neist hukati või hukkusid Venemaa vangilaagrites Kaug-Põhjas. Eraldi peatükina on kirjeldatud Petserimaa meeste Suvesõja jätku võõras mundris ning lisatud neis lahinguis langenute nimekiri. Kokkuvõttes saame täieliku ülevaate sõjasündmustest Petserimaal aastail 1941-1944. Raamat on väga kaasaegne, sest autor teeb ülevaate Setomaa ajaloost tänase päevani välja. Seto rahva saatus on tihedalt seotud 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepinguga, mis pärast võidukat Vabadussõna määras Eesti Vabariigi territooriumi. Seega tänased riigipiiri küsimused ei ole nende jaoks pelgalt mingi tehnilise piirijoone tõmbamine. Õigusteadlane H. Lindmäe analüüsib neid probleeme Põhiseadusest lähtuvalt ja väga põhjalikult ning nimetab Eesti riigi kohustusi nii oma kodanike ees kui ka rahvusvahelises suhtlemises, nagu näiteks ÜRO UNESCO organisatsiooniga. . Tuleb veel lisada, et käesolev trükis on 40. publikatsioon meeskonnalt, kes moodustati 1992. aastal riikliku komisjonina kolme okupatsiooni ajal toimunud kuritegude uurimiseks. Viimased üheksa aastat on uurimistöid korraldanud ning avaldanud endise komisjoni esimehe ja rahvakirjaniku Jaan Krossi algatusel loodud sihtasutus Valge Raamat.


Lisas sipsik 11.02.2014
Pane hinne: