Spioon 29 nimega
10
2 hindajat

19. Spioon 29 nimega
Jason Webster

„Spioon 29 nimega“ on kaasahaarav lugu Juan Pujolist, II maailmasõja erakordseimast topeltagendist, keda on pärjatud nii Saksamaa Raudristi kui ka Briti Impeeriumi ordeniga.


Lisas Raamat24 04.03.2015
Pane hinne:
Piiskopi ja keisri kaitse all. Paldiski Nikolai kogudus 1769-2012
10
2 hindajat

20. Piiskopi ja keisri kaitse all. Paldiski Nikolai kogudus 1769-2012
Merle Prass-Siim

Paldiski Nikolai koguduse ja kiriku ajalugu oli kuni viimase ajani uuritud väga vähe. Veel 2011 aasta lõpus oli võimalik kogu ajalugu võtta kokku kolme põhifaktiga: 1842. a ehitati Paldiskisse Nikolai nime kandev kirik. See suleti 1940. a seoses baaside lepinguga ning muudeti ohvitseride klubiks ja laoks. Kirik taasavati 1990. aastatel. Kuigi Paldiski linna ajaloo kohta on ilmunud suuremaid ja väiksemaid käsitlusi, on linna kirikuid puudutatud neis vaid ühe-kahe lausega. Ka Paldiski eluolu igakülgselt uurinud Lembit Odres (viimase ennesõjaaegse linnapea ning koguduse nõukogu esimehe poeg) on oma käsikirjas napisõnaline, viidates materjali vähesusele ja juhuslikkusele. Et kiriku aknad on kehvas seisus, tekkis õpetajal umbes aasta eest mõte anda välja raamat vanade ja uute fotodega pühakojast, et koguda raha akende korrastamiseks. Materjali kogumise käigus ilmnes aga üha uusi vihjeid koguduse ajaloo kohta. Otsing arhiivi infosüsteemis andis viiteid sadadele säilikutele ajalooarhiivis, riigiarhiivis, Tallinna linnaarhiivis ja muinsuskaitseameti arhiivis. Neile lisandusid materjalid EELK konsistooriumi ja koguduse enda arhiivist. Vastne raamat toetubki suures osas seni avaldamata arhiividokumentidele. Pildimaterjali hulgas on ainulaadseid jäädvustusi Paldiski koguduse ja kiriku taastamisest 20. sajandi viimasel kümnendil. Raamatu müügist laekuv tulu läheb kiriku akende restaureerimiseks. Joel Siim


Lisas Marge-Elin Roose 22.01.2013
Pane hinne:
Kourdumehed, pitskleidid ja meremiinid- mitmepalgeline Naissaar
10
2 hindajat

21. Kourdumehed, pitskleidid ja meremiinid- mitmepalgeline Naissaar
Külvi Kuusk, Maivi Kärginen

Tallinna lähedal meres asub üks tähelepanuväärne saar, Naissaar, mis on tavaliselt tuntud eelkõige tänu erinevatest ajalooperioodidest pärit militaarmälestistele. Vähem teatakse aga, et lisaks sõjaväelastele elas sellel looduskaunil saarel ka palju tsiviilelanikke. Naissaarel elanud kalurite ning lootside kogukonda on aja jooksul Naissaarelt korduvalt minema saadetud. Elanikkond pidi taganema sõjaväeliste vajaduste ees. Ometigi tuldi Naissaarele ikka ja jälle tagasi ja 19. sajandi lõpul oli Naissaare kogukond tõusnud oma elatustasemelt linnakodanikega samale pulgale. Saarel räägiti rootsi ja eesti keelt, rahvas oli jõukas ning edumeelne. Naised ostsid Tallinnast kauneid kleite, majad ehitati viimase moe järgi ümber ja paljud naissaarlased omandasid endale hea hariduse kas Eestis või välismaal. Esimene maailmasõda tõi kaasa sundevakueerimise ning Eesti Vabariigi ajal tuli eluga uuesti alustada. Saar oli tugevalt Tallinnaga seotud, kultuurielu aktiivne, seal tegutses kaks kooli ja vahetult enne II Maailmasõda valmis uus kabel. Tutvustamaks seda senini vähetuntud külge Naissaarest valmis Rannarahva muuseumis raamat Kourdumehed, pitskleidid ja meremiinid – mitmepalgeline Naissaar, milles on killukesi kõikidest saare tahkudest. Käsitlemist leiab Naissaare imekaunis loodus, seal elanud kalurid ja lootsid ning uue näo saavad ka sõjaväelased, sest nemadki olid lõppkokkuvõttes ainult inimesed.


Lisas cantabile 27.02.2013
Pane hinne:
Õisu. Ühe Liivimaa mõisa ajalugu ja arhitektuur. The History and Architecture
10
1 hindaja

22. Õisu. Ühe Liivimaa mõisa ajalugu ja arhitektuur. The History and Architecture
Ante Hein

Esinduslik teos ühest siinse mõisaarhitektuuri kroonijuveelist – Viljandimaal asuvast Õisust. Esimest korda on üks Lõuna-Eesti mõisaid võetud vaatluse alla sellise põhjalikkusega – juttu ei tule üksnes hoonetest ja neid püstitanud ehitusmeistritest, vaid ka sellest, kuidas elu mõisas käis, kuidas külalisi vastu võeti, kuidas teenijatega läbi saadi jms. Raamat on rikkalikult illustreeritud, kusjuures lisaks tänapäevastele fotodele leiab reproduktsioone ka paljudest vähetuntud kunstiteostest ning arhivaalidest. Varustatud ulatusliku ingliskeelse resümee ning kahes keeles pildiallkirjadega, lisaks nimeregister.


Lisas sipsik 02.09.2013
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“hea ja põhjalik raamat. Tavalugeja jaoks vast isegi liiga palju ajaloolisi fakte.
Tänud autorile!
Õisu kooliaastad tulid ehedalt jälle meelde!
Arno
ÕisuVil! 1957”

05.04.2015 09:29 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Suvituslinn Elva
10
3 hindajat

23. Suvituslinn Elva
Are Altraja, Ville Oengo

Raamat puudutab eelkõige Elvas H. Raudsepa tn.-2 asuva VEREVI MOTELLI hoone ajalugu. Samas on haaratud ka lähedalasuva n. n. Elva „vene professorite linnaosa“ ajalugu. Sinna rajasid endale XX sajandi alguses suvilad järgmised vene päritolu kuulsad teadlased; Ivan Šurupov, Vissarion Aleksejev, Vjatšeslav Afanasjev ja Ivan Kondakov. Esmakordselt on nende vene teadlaste kohta avaldatud Eesti Rahvusarhiivis leiduvate toimikute faktilisi materjale. Kokkuvõtlikult on raamatus antud ka ülevaade Elva kui asustatudc punkti ajaloost, eriti on juttu Elva raudteejaama avamisest 1889. aastal ja Elva kui suvituskoha tekkimisest ja arengust. Selles ajaloo ülevaates on kasutatud Jaan Kärneri 1931.a. raamatu materjale ning Elva muuseumi töötajate Kaljola Kirti ning Endel Jaanuse töid. Pikem lõik on Elva suvituselust aastatel 1930-1940 ajakirjanduse näidetel. Oluline osa raamatust on pühendatud ka aastatel 1950-1990 Elva „professorite linnaosas“ tegutsenud maatöötajate ametiühingute pioneerilaagrile. Raamatus saavad sõna mitmed Elvaga seotud inimesed: Jüri Kalmus, Rein Abel, Eri Klas, August Vester, Õie Püss, Tamara Rekk, Eetel Genss, Margus Ivask jt. Teiste hulgas avaldavad oma mõtteid ka Elva linnapead: Leonid Semilarski, Kalle Sepp, Väino Uibo, Kalle Jürgenson, Reno Laidre ja Toomas Järveoja. Pikem analüüsiv artikkel raamatu lõpus pärineb ettevõtja Are Altraja sulest.


Lisas sipsik 02.09.2013
Pane hinne:
Jutlustajad ja hingede päästjad: dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent
10
1 hindaja

24. Jutlustajad ja hingede päästjad: dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent
Tiina Kala

Raamat „Jutlustajad ja hingede päästjad: dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent“ käsitleb põhjalikult Tallinna dominiiklaste ajalugu konvendi tekkimisest kuni selle laialisaatmiseni, valgustades vendade argielu, liturgiat ja suhteid välismaailmaga, nende tülisid kogudusevaimulikega, läbisaamist linlaste, aadli ja talurahvaga. Konvendi käekäiku vaadeldakse paralleelselt Jutlustajavendade ordu üldise ajalooga, toetudes nii trükis avaldatud kui ka käsikirjalistele arhiiviallikatele peamiselt Tallinna Linnaarhiivi, aga ka näiteks Hamburgi Riigiarhiivi ja Jutlustajavendade ordu keskarhiivi kogudest.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne: