- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
7.
Saada mulle vaid sõna. Lugu armastusest ja ellujäämisest Gulagis
Orlando Figes
„Saada mulle vaid sõna“ on kahe moskvalase, Levi ja Svetlana erakordne armastuslugu. Olles sõja ning mehe Gulagi vangistuse ajal neliteist aastat lahus, püsisid nad teineteisele truud ja jätsid neist aegadest maha hämmastava armumonumendi: 1500 kirja aastatel, mil Lev võitles ellujäämise nimel ühes Stalini kõige kurikuulsamas sunnitöölaagris. Need tsenseerimata ja kaunid kirjad, mida smugeldasid laagrisse ja sealt välja vabad töötajad ja ametnikud, on rabavalt vahetud ning pakuvad meile võimaluse astuda sisse nende kahe inimese maailma. Svetlana kirjad on mälestusmärk katkematule lootusele, mida ta sõjajärgse Moskva argihalluses elus hoidis. Lev püüab oma õrnades ja hoolivates kirjades anda ühelt poolt Svetlanale jõudu, teisalt aga salvestada üksikasjalikult neid jubedaid tingimusi, millesse ta oli heidetud. Iga tema kiri oleks võinud jääda viimaseks. Orlando Figes jutustab Svetlana ja Levi lugu tähelepanuväärse sisseelamise ja soojusega, taastades samal ajal meisterlikult toda laiemat maailma, milles nende lugu meie ees järk-järgult avaneb. Levi ja Svetlana kirjavahetus kui ainus teadaolev tervikuna säilinud kogu, mis kirjeldab vahetult elu Stalini-aegses Gulagis, avardab meie ajaloopilti, ent sama haarav on lugu paarist, kes, olles ajaloosündmuste tõttu teineteisest kaugele paisatud, hoiavad ometi oma kiindumuse elus. Nagu see raamat siin näitab, võidavad isegi halvimail aegadel ja karmimais paigus ikkagi armastus, pühendumus ja lootus. Orlando Figes on Londoni ülikooli Birkbecki kolledži ajalooprofessor. Ta on kirjutanud Venemaa ajaloost seitse raamatut, sealhulgas ka eesti keeles ilmunud „Sosistajad. Eraelu Stalini Venemaal“ (2010) ja „Nataša tants“ (2003).
Lisas Marge-Elin Roose 02.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
8.
Magasiait ja magasivili
Aimur Joandi
Eestimaal on palju pärandkultuuri väärtusi, nende hulgas 150 aasta vanuseid magasiaitu, mis nüüd on ümber ehitatud nägusateks toidukohtadeks, kultuurimajadeks jm. Viljamagasi idee tekkis rootsi aja lõpul ja viidi ellu sundkorras sada aastat hiljem, 1799. aasta keisri seaduse jõul. Lugeja saab põgusa ja sisutiheda ülevaate magasiaida ideest, miks need loodi, kuidas need abistasid talurahvast toimetulekul näljaga, tagades otsesõnu nende ellujäämise. Magasiait „toitis” mitmeid valallalaadikuid, vaestekassat jm. Magasiaida tegevus arendas vallarahvas ühtekuuluvustunnet ja usaldust, sillutades teed tulevasele ühistegevusele maal. Üksikasjalikke arhiiviandmeid on esitatud ajalooarhiivi säilikutest Kolga-Jaani, Olustvere, Sürgavere ja Vastemõisa ning Soosaare jt magasiaitade tegevuse kohta enam kui 160. aastat tagasi. Rohkesti leidub vallaametnike nimesid, nagu vallavanem, kirjutaja, kassapidaja, magaisaida osaleja, mõisapidaja jt. Sobiv igas eas lugejale, kes huvitub esivanemate elust ja olust, ka ühistegevuse ajaloost jpm.
Lisas Marge-Elin Roose 06.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
9.
Teine maailmasõda
Antony Beevor
Teine maailmasõda algas 1939. aasta augustis Mandžuuria piiril ja lõppes sealsamas täpselt kuus aastat hiljem Nõukogude invasiooniga Põhja-Hiinasse. Sõda Euroopas tundus olevat täielikult eraldatud sõjast Vaiksel ookeanil ja Hiinas, siiski olid maakera vastaskülgedel toimunud sündmustel tõsised tagajärjed. Oma tõeliselt ülemaailmse ulatusega on see ajaloo suurim katastroof mõjutanud järeltulevaid põlvkondi ja nende arusaamu enam kui ükski teine konflikt. Antony Beevori varasemad raamatud „Stalingrad“, „Berliin 1945“ ja „D-Päev“ on saanud bestselleriteks üle maailma, need on ilmunud enam kui 30 keeles ja müüdud üle viie miljoni eksemplari. Kasutades kõige uuemaid akadeemilisi uurimusi ning kirjutades selgelt ja osavõtlikult, maalib Beevor tervikpildi haarava jutustusega, mis ulatub Põhja-Atlandist kuni Vaikse ookeani lõunaosani, lummetuisanud stepist kuni Põhja-Aafrika kõrbe ja Birma džunglini, SS Einsatzgruppe’deni piirimaadel, karistuspataljonidesse arvatud Gulagi vangideni ja Hiina-Jaapani sõja kirjeldamatute julmusteni. Käesolev raamat on esimene köide kahest köitest.
Lisas Marge-Elin Roose 12.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
10.
Põlevat Eestit jättes
Enn Hallik, Tiit Lääne
Sarja "Meritsi maailma läinud eestlaste lood" teisest raamatust leiab lugeja 19 lugu laias maailmas elavatest eestlastest. Kõiki neid ühendab lahkumine okupatsioonivägede eest mööda mereteed, kas siis Eestist või Euroopast. Need on eestlaste uskumatuna näivad lood teel vabadusse. Loodame, et lugeja kohtab neis nii avastamisrõõmu kui ka mõtleb möödunule, mis ei saa meie mälust kustuda. Head lugemist!
Lisas sipsik 05.12.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
11.
Eestlaste ajalugu - müüdid ja tegelikkus
Kalev Ots
Käesolev töö on koostatud Jüri Uluotsa "Kroonika" alusel. Püütakse ulatusliku uurimistöö tulemusel koostada kontsentreeritud kujul eestlaste kronoloogilist ajalugu, mis loomulikult vajab täpsustamist, kuid järeldused sellest ei muutu.Sisse on toodud ka meid mõjutanud teiste rahvaste kronoloogiat. Üldtuntud sündmusi on kajastatud vähe või üldse mitte. Käesolev töö ei pretendeeri lõplikule tõele - see on mõeldud ajaloohuvilistele eelkõige edasimõtlemiseksja - uurimiseks, et lõpuks ajaloolaste abiga jõuda meie oma, eestlaste ajalooni.
Lisas sipsik 05.12.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
12.
Raudadrast kombainini. Eesti maaelust 1950-2000
Heino Kartau
Läbi viie aastakümne Eesti põllumajanduses tegev olnud Heino Kartau annab kogetu põhjal põneva ülevaate omaaegsest maaelust. Ise asja sees olnuna kirjeldab ta, millised olid sotsialistliku põllumajanduse probleemid, kuidas maainimesed elasid, millest rõõmu tundsid ja mille nimel pingutasid. Autor rõhutab Eesti põllumehe sitkust, mida ei suutnud murda ka rasked okupatsiooniaastad. Paiguti mahlaka huumoriga vürtsitatud raamatust kumab läbi lootus paremasse tulevikku.
Lisas sipsik 05.12.2013
