Acta Semiotica Estica IX
9.7
3 hindajat

1. Acta Semiotica Estica IX
Andreas Ventsel, Peeter Selg, Mari-Liis Madisson, Ott Puumeister

Tegemist on erinumbriga “Poliitilisuse semiootika”, kus fookusesse on asetatud poliitiliste protsesside erinevate aspektide uurimine. Nii koondab kogumik artikleid identiteetide konstrueerimise, poliitilisele kommunikatsiooni, mitmesugustele võimumehhanismide ning (aja)kirjanduse ideoloogilisuse problemaatikast. Poliitilisust kui protsessi mõistetakse siinses kontekstis permanentse antagonismina ühiskondlikus läbikäimises, mida ei saa kunagi täielikult või lõplikult lahendada. Mõiste poliitilisus osutaks seega teatud ühiskondlike suhete liigendamise protsessile ja loogikale, mille kaudu seda antagonismi püütakse ajutiselt lahendada. Semiootika vaatepunktist võib poliitilisust mõista kui võimusuhte väljendust erinevates semiootilistes süsteemides ja nende süsteemide vahel. Kuna sotsiaalsed tingimused ja semiootiline kontekst muutuvad pidevalt, siis on iga kord/korrastatus mingite teiste korrastatuse konfiguratsioonide välistatus ning seetõttu on võim alati igas tähistamisprotsessis kohal. Poliitilisuse semiootika kui distsipliini eesmärgiks olekski niisuguselt protsessuaalselt määratletud võimusuhete tuvastamine erinevates tähistamispraktikates ja nende tähistamisloogikate analüüs. Just niisuguste ühiskondlike korrastatuste analüüsimisega ja mõtestamistega käesoleva ajakirja numbri autorid tegelevadki. Kõnealust numbrit rikastab asjaolu, et artiklite autorid on erineva distsiplinaarse taustaga, mitmesugustes tähistamispraktikates avalduvate võimusuhete analüüsile on lähenetud nii semiootika, politoloogia, sotsioloogia kui ka kirjandusfilosoofia perspektiivist. Kahtlemata on kõnekas ka tõik, et lisaks eesti autoritele Ott Puumeisterile, Jaak Tombergile, Rein Ruutsoole, Peeter Selgile, Mari-Liis Madissonile, Andreas Ventselile, Juhan Saharovile, Anu Haamerile, Igor Gräzinile ja Silvi Saluperele on oma panuse andnud ka soome sotsioloog Risto Heiskala ning itaalia päritolu semiootik Remo Gramigna. Koostajad-toimetajad Andreas Ventsel, Peeter Selg, Mari-Liis Madisson, Ott Puumeister Kaane kujundanud Rauno Thomas Moss


Lisas Marge-Elin Roose 29.11.2012
Pane hinne:
Globaalpohmelus
9.6
13 hindajat

2. Globaalpohmelus
Kaupo Vipp

Raamat üritab täita infolünka, mis on Eestis tekkinud Naftatipu ehk Peak Oil´i nimelise globaalse fenomeni osas. Esitatud lood seavad kahtluse alla laiatarbekultuuri, massimeedia ja neoliberaalse majanduskäsitluse poolt jutlustatava tööstustsivilisatsiooni eduloo. Paljude refereeritud teadustööde abil saab lugeja ülevaate inimkonna üha süvenevate murede arenguloogikast. Samuti sellest, mida oodata käesoleva globaalse naftatipukriisi koostisosade – energia-, toidu-, majanduse-, rahanduse-, võlgade-, sotsiaalpoliitika-, geopoliitika- jt kriiside edasistelt arengutelt. Tööstusühiskonna poolt odavaile energiasisendeile ja pidevale majanduskasvule rajatud hedonismipillerkaar on tänaseks pöördumatult ümber ning tsivilisatsiooni on haaranud globaalne heaolupohmelus. Olukord on meie kontrolli alt väljunud. Loodus kannab inimliigi nüüd omatahtsi jätkusuutlikkuse rüppe tagasi, kuid on küsitav, paljud meist sellise tagasikandmise üle elada suudavad. Üha paisuvat globaalkriisi lihtsalt olematuks vaikida ei saa ja jätkuv pea liiva alla peitmine on vastutustundetu, isegi kui seda teha paanika vältimise ettekäändel. Paanika saab haarata ainult neid, keda hädad ettevalmistuseta tabavad. Kuid maailma viimased arengud näitavad, et on aeg hüljata lootus, nagu mõtleks, tegutseks ja valmistuks keegi kuskil meie eest. Kui meil kunagi üldse on vaja olnud oma peaga mõelda, siis on see hetk nüüd käes. Me peame märkama ja mõistma käivitunud protsesside mehhanisme ning seaduspärasid, et suuta ise eelseisvat globaalset kollapsit pehmendada – vähemalt üksikisikute ning kogukondade tasemel. Raamatus leidub ka rida viiteid infole, mis võiks aidata meil oma tulevikku veidigi üleelatavamaks muuta.


Lisas Marge-Elin Roose 27.09.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (3)

“Majandusteaduse blues ja tragöödia surm kõhukorinast

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=16934:majandusteaduse-blues-ja-tragoeoedia-surm-kohukorinast&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3425”

25.01.2013 09:50 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Noore romaanikirjaniku pihtimused
9.3
3 hindajat

3. Noore romaanikirjaniku pihtimused
Umberto Eco

Itaalia semiootik, filosoof ja medievist Umberto Eco (snd 1932) avaldas oma esimese romaani „Roosi nimi” ligi 50-aastaselt. Nüüdseks on ta kirjutanud kuus romaani, mis köidavad võrdselt nii masse kui ka kõige nõudlikumat lugejat. Käesoleva raamatu neljas pihtimuslikus essees vaatab varsti 80-aastaseks saav Eco tagasi oma romaanikirjaniku teele. Ta räägib põhjalikult oma romaanide sünnist ja nende kirjutamisele eelnenud uuringutest, enda loomemeetoditest, fiktiivsete romaanimaailmade „ehitamisest” ning suhetest oma lugejate ja tõlgendajatega. Lisaks uurib ta teadus- ja ilukirjanduse ning reaalsuse ja väljamõeldise vahelisi õhkõrnu piire, küsides, miks läheb meile nii sageli tegelikkusest rohkem korda väljamõeldis. Viimases essees heidab Eco nii enda kui ka teiste loomingule tuginedes vaimuka pilgu pöörastele kirjanduslikele loeteludele.


Lisas Alice 17.04.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Ma arvan, et see raamat on väga hea. Aga ma ei saa selles kindel olla. Tõenäoliselt ei saa ma kunagi tõde teada. Sest ma ei usu, et ma suudaksin seda kunagi lõpuni lugeda.
Sisu on köitev - ladusalt ja hoogsalt kirjutatud, huvitav. Aga raamatu kohutav kujundus tapab selle kõik. Sellist ülepingutatust pole ühe esseistika puhul enne näinudki, ehk ei näe ka enam kunagi hiljem. Eksiteele sattunud kujundaja on valinud kirjastiili ja muud võtted, mis tekitava kahekümne lehekülje lugemise järel, et sa oled vähemalt keskmiselt purjus. ”

17.04.2012 23:22 - Alice
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Igavuse filosoofia
9.3
4 hindajat

4. Igavuse filosoofia
Lars F. H. Svendsen

Norra filosoofi, Bergeni Ülikooli professori Lars F. H. Svendseni (s. 1970) teos „Igavuse filosoofia“ lahkab kaasaegse Lääne ühiskonna üht levinud vaimset seisundit, igavust – selle loomust, kust see alguse saab, kuidas ja miks see meid vaevab ning miks inimesed igavust ületada ei saa. Lars F. H. Svendsen kasutab oma analüüsis nii filosoofiat, kirjandust, psühholoogiat, teoloogiat ja popkultuuri. Raamat jaguneb neljaks. Esimeses osas kirjeldab autor igavuse üldiseid aspekte, teises esitatakse igavuse ajalugu, kolmanda keskmes on Martin Heideggeri igavuse-teemalised fenomenoloogilised uurimused ja neljas käsitleb, kuidas igavusega suhestuda või sellega hakkama saada.


Lisas Marge-Elin Roose 04.09.2012
Pane hinne:
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
7.7
7 hindajat

5. Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
Alan F. Chalmers

Ilmamaa, 1998 Sarjas "Avatud Eesti raamat"


Lisas kirju 01.03.2010
Pane hinne:
Antikristus
6.7
3 hindajat

6. Antikristus
Friedrich Nietzsche

„Antikristus” on Nietzsche üks tuntumaid ja enim vaidlusi põhjustanud teoseid, kirjutatud 1888. a septembris. Nietzsche laskub poleemilisse, ägedasse võitlusse kristluse moraaliga. Sellesse on koondatud tema kristluse vastu suunatud kriitika, mis oli esinenud ka Nietzsche varasemates teostes, ent nüüd kasutab ta sarkastilist tooni, väljendades vastikust selle suhtes, kuidas orjamoraal on ära rikkunud Vana-Rooma õilsad ja eluterved väärtused. Nietzsche rünnak on suunatud mitte ainult teoloogia ja ametliku kiriku vastu, vaid ka kristlusest tulenevate põhimõtete ja moraalinormide vastu, mis on levinud kaugele väljapoole kiriku piire, moodustades Lääne ühiskonna väärtustesüsteemi tuuma.


Lisas Zeus 24.09.2013
Pane hinne: