Ilukirjandus - Arvustus.com arvustused

“Mulle väga meeldis see raamat. Esiteks väljendab see meie põlvkonna melomaanide muusikanälga- ja armastust rockmuusika vastu. Väga paljud meist lindistasid Hittimittarit, Leviraatit, käisid plaadimäel, kuulasid isegi soovisaadet. Muusika oli meie jaoks midagi, läbi mille ennast määratleda.
Mulle väga meeldis ka Olle platoonilise armastuse lugu ja kolmanda osa olukirjeldused. Meenus, et just nii see ju oligi – poes ja baaris, asula vahel ja koolis. Minu meelest väga täpne meeleolu edasiandmine ja selgelt väljajoonistunud karakterid.
Pealkirja („Seotus“) põhjendatus.
Seotuse liine oli ju tegelikult mitmeid, aga peamine näis olevat siiski see, et tegelaste lapsepõlv ja iseloom määrab selles romaanis selle, mis nendega elus toimub. Samuti on elegantselt välja mängitud seotus väljamõeldu ja tegelikkuse vahel – ehk päeviku ja käsikirja osa viisid mõttel sellele, et kui palju Olle või üldse laiemalt raamatute autorid võtavad materjali oma elust ja mälestustest ning kui palju ja mis mõjutab neid kirjutama just nii nagu nad kirjutavad.

Kokkuvõttes: hästi kirjutatud, rikka sõnavaraga raamat.”

“Cline´i kirjutamisoskus on tõepoolest hea, kuid osavast sõnade rittaseadmisest ei piisa, kui sul ei ole tegelikult midagi öelda .Kui kirjutad millestki kuulujuttude ja politseiraporti põhjal ning tegelikult ei suuda ennast looga suhtestada.Siis tekibki selline jahe romaan, kus ei ole mitte ühtegi elavat tegelast sest ka autori jaoks jäävad tegelased võõraks ja kaugeks, kellekski, keda ta ei mõista ja kellest ta ei hooli.Emma Cline romaan sarnaneb Sofi Oksaneni romaanidega, peale selle lugemist jääb lihtsalt tühi tunne, sest romaan ei andnud sulle mitte midagi.”