Malabari lesk
10
3 hindajat

7. Malabari lesk
Raivo Seppo

Lapsena Riiga müüdud vaesest Peeter Andressenist on nüüdseks saanud edukas kaupmees kaugel Indias. 1712. a külastab ta Põhjasõja lahinguis rängalt kannatanud kodumaad, ent ei jää siia kuigi kauaks. Teda ei kutsu Malabari rannikule tagasi mitte ainult poolelijäänud äritegevus, vaid ka tema poolt armastatud printsess Kalai, keda sunnitakse mehele minema ülirikkale mägivürstile Jatta Sahrile. Peeter Andressen ei saabu Indiasse üksinda, tal on kaasas ka Eestimaa mõisniku eest redutav noormees Toomas, kes osutub talle heaks abimeheks. Mõne aja pärast saab Kalai abikaasa salapärastel asjaoludel surma ja India kombe kohaselt peab ka naine elust lahkuma – teda ähvardab põletussurm sati. Vallandunud võimuvõitluse õhkkonnas teeb Peeter kõik, et päästa oma armastatu… Idamaiselt kirju tegevustikuga teos on autori seni ilmunud romaanide hulgas ehk kõige omapärasem, andes tunnistust tema suurepärasest kujutlusvõimest ja eruditsioonist.


Lisas Marge-Elin Roose 08.11.2012
Pane hinne:
Kooparahvas läheb ajalukku
10
1 hindaja

8. Kooparahvas läheb ajalukku
Mihkel Mutt

Romaani tegevus toimub poole sajandi jooksul 1960-2010. Mitmete kõrvuti kulgevate ja siinseal põimuvate elusaatuste kujutamise kaudu otsib autor küsimust vastusele, miks läks kõik nii, nagu läks, miks on Eesti Vabariik saarane, nagu ta on? Ja kuidas peaks mõtlev inimene sellesse kõigesse suhtuma? Autori lõikav iroonia vaheldub skepsise ja resignatsiooniga, kui maalib pildi ajastute vahetumisest, arutleb ideaalide ja tegelikkuse üle. Elu on, nagu ta on, ja viimases instantsis ei ole selle üle mingit kohtumõistmist.

Raamatu kujunduse autor on graafiline disainer ja kunstnik Tiina Tammetalu.


Lisas Marge-Elin Roose 08.11.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Tere, kena oleks kui austaksite autorit ja autoriõigust autori nimele tema teose juures . Sellel raamatul, mille pilti kõrval näete on ka kujundaja - kunstnik. Selle raamtu kujunduse autor on Tiina Tammetalu, graafiline disainer ja kunstnik.”

05.01.2017 02:24 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Tund aega, et hinge minna
10
2 hindajat

9. Tund aega, et hinge minna
Kristel Leesmend

Eesti Draamateatri Näidendiraamatu sarjas 18. raamat: Kristel Leesmendi mononäidend „Tund aega, et hinge minna“. Lavastab autor Kristel Leesmend ja mängib Viire Valdma. Tekst võitis preemia möödunudaastasel Monomaffia festivali ja Eesti Teatri Agentuuri mononäidendite võistlusel. ˇürii tõdes, et mononäidend on seni Eestis olnud üsna haruldane ˛anr, pealegi on alati palju rohkem rolle kirjutatud meestele, kuid see preemiatöö pakub suure ja puudutava rolli just näitlejannale. Raamatus on inglisekeelne sünopsis. Kujundaja Kert Lokotar. Väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital. Naisel seisab ees kohtumine inimesega, kellel on tema elule väga suur mõju olnud. Ta võtab hetke aega, et segaste tunnete ja ootamatu olukorraga toime tulla. Hetkest saab tund, mille jooksul mängib ta läbi kogu kohtumise. See on lugu lähedusevajadusest ja – hirmust, soorollide lõksudest, hingetutest käitumismustritest, võimalusest kellegi elus midagi tähendada ja keegi olla, peidetud vägivallast suhetes, andestamisest ja selle mõistmisest, maailmast, kus suheldakse väljamõeldud inimestega, üksindusest. Kangelannat põletab tahe murda läbi pealesurutud mustritest ja leida tee, mis viiks ta tõeni.


Lisas cantabile 18.02.2013
Pane hinne:
Hallutsinatsioonid
10
2 hindajat

10. Hallutsinatsioonid
Oliver Sacks

"Kas olete kunagi näinud midagi, mida tegelikult pole olemas? Kuulnud, kuidas keegi tühjas majas teie nime hüüab? Tunnetanud, et keegi käib teil kannul, ent selja taga ei paista hingelistki? Hallutsinatsioonid on arvatust palju tavalisemad ja nende esinemine ei tähenda kaugeltki meeltesegadust. Sageli on need seotud haiguse, joobe või vigastusega: migreeni käes vaevlejad võivad näha tillukesi loomi ja inimesi; hääbuv nägemine, isegi ärkamine või uinumine võivad silme ette tuua imekaunid näod või hirmutavad kollid. Inimesed on alati otsinud elumuutvaid nägemusi ning tuhandeid aastaid kasutanud nende esilekutsumiseks hallutsinogeenseid ühendeid. 1960. aastate Californias tekkis noorel arstil Oliver Sacksil isiklik ja erialane huvi psühhotroopsete ainete vastu. Need koos Sacksi migreenihoogudega panid aluse pikaajalisele uurimistööle hallutsinatoorsete kogemuste alal. Doktor Sacks põimib elegantselt ja empaatiliselt kokku oma patsientide lood ja isiklikud meelierutavad kogemused, näidates, millist infot hallutsinatsioonid aju töö ja ehituse kohta annavad, kuidas need mõjutavad kultuuri ja kunsti ning miks võib hallutsinatsioone esineda igal inimesel. Oliver Sacks on maailmakuulus neuroloog, kes oma raamatutes kirjutab huvitavatest haigusjuhtumitest. Ühe tema raamatu põhjal on vändatud tõsieluline mängufilm „Ärkamised”. Eesti keeles on Sacksi sulest varem ilmunud „Mees, kes pidas oma naist kübaraks”."


Lisas sonic
PRO
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
23.09.2013
Pane hinne:
Ka teisel kaldal saadan sind
10
3 hindajat

11. Ka teisel kaldal saadan sind
Raivo Seppo

See on omapärase prosaisti Raivo SEPPO (s 1973) kaheteistkümnes romaan, milles autor tõestab järjekordselt oma sisseelamisoskust võõrasse aega ja kaugesse olustikku, mille varasemateks headeks näideteks on muuhulgas tema romaanid "Ahvatluste oaas" ja "Kuupaiste tütar". Nõnda toimub ka mainitud romaani tegevus paari sajandi eest ja tegevuskohaks on seekord maalilised Sloveenia Alpid, peategelaseks aferistlikke kalduvustega, aga väliselt vagur noor õmblejanna, kel õnnestub lõpuks tööle saada keiserliku erumajori mõisasse, kus ta satub paraku keeruliste konfliktide keerisesse, millest tal õnnestub lõpuks vaevu välja tulla.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Buss number neli. Maailm, mis on hea III: 1992-1994
10
3 hindajat

12. Buss number neli. Maailm, mis on hea III: 1992-1994
Piret Bristol

“Buss number neli” on triloogia “Maailm, mis on hea” kolmas osa. Tegevus leiab aset septembrist 1992 veebruarini 1994. Peategelase Triinu seikluslikku elu ümbritseb sama seikluslik iseseisva Eesti Vabariigi tegelikkus. Inimesed alles otsivad oma kohta maailmas, kus autod on kiiremad, poed on täis enneolematuid kaupu ning kõik on veel võimalik. Selles maailmas pole kohta konservatiivsusel. Ka Triinu elu kulgeb ebaharilikke radu pidi. Ta alustab Tallinna äärelinna üürikorteris ning jõuab Lõuna-Eesti hõredate seintega suvemajja keset hangi ja virmalisi. Ja selle kõige põhjus on üks mees. Kirjanik.


Lisas sipsik 27.01.2014
Pane hinne: