Ja ära Kafkat unusta!
1.0
1 hindaja

493. Ja ära Kafkat unusta!
Toomas Raudam

Ants ja Maali, kaks kunstnikulast, mängisid vana vanglamüüri ääres sulgpalli. Müüri taga oli kunagi olnud ka vangla, seisnud seal nagu iga teine ametiasutus, äratamata kelleski hirmu - kui, siis vast ainult väikest ebamugavustunnet või rahutust, mis aga polnud suurem, kui siis, kui olid öösel näinud mingit und, mida nagu oleks pidanud mäletama, aga ei mäletanud ja kui see meenus, siis tuli krae vahele imelik tunne. Praegu seisis müüri taga suur puu. Ta oli seal ennegi seisnud, aga alles siis, kui vangla maha lammutati, sest polnud kedagi, keda sinna sisse panna, kuna kõikide kuritegude üle, mis selles paigas, peopesasuuruses jõeäärses linnakeses toime pandi, mõisteti kohut pealinnas, alles siis hakkas puu jõudsalt kasvama, kuni tast sai lõpuks tõeline hiigelpuu, mida ei suutnud varjata isegi müür, mille küljest kukkus küll pidevalt tükke ja mis oligi mujalt maatasa, kuid oli puu juures oma endise kuju ja kõrguse siiski säilitanud.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Käärid
1.0
1 hindaja

494. Käärid
Toom Õunapuu

Romaanis peab kutseline hingehoidja nõustama endast vanemaid hädalisi: töökoha kaotanud igipõlist õppealajuhatajat, usumehest võrgutajat, kunagist punast professorit, naiivset vanapoissi, minevikus elavat neurootikut, enesekindlat naistekütti, kombelist abilinnapea kaasat, petetud leske, Tšernobõli veterani, tippsportlast, kummitusega hädas külameest, kiidukukest taidluslavastajat, naiskahurväelase elukaaslast, väärikat tippspetsialistist vanahärrat ja rasedat vandetõlki. Kuidas noorepoolne hingehoidja selle kõigega toime tuleb ja mis mõju avaldab see misjonitöö temale endale, selgub teose sensatsioonilistel lõpulehekülgedel.


Lisas Ende 10.03.2014
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Köigepealt oli see muidugi mu oma viga. Olin magamata, rongini oli vähe aega ja ma ei viitsinud kotist prille otsida. Aga lugemist oli vaja ja ma läksin harjumuspäraselt Ô tähe juurde: äkki on Ônnepalult midagi uut?
Näe, ongi kirjutanud, mötlesin, ja ostsin väikseformaadilise tumeda kujundusega raamatukese pikemalt mötlemata ära, see asus just Mandala körval.
Oli kyll suur pettumus kaanel vöörast nime avastada, aga samas oli lootus lahedale lugemisele, nagu tagakaanel kokkuvöttes pakuti. Esimene lugu polnud väga hull, ehkki oli tunda teatavat ebaprofessionaalsust. Kodukootud eesti noorkirjanik? Mida edasi, seda hullemaks läks. Tegelased polnud elus, dialoog oli puine ja rääkimisviis hakkas erinevate tegelaste suus sarnasena tunduma; ja mis köige hullem, mul tekkis tunne, et lugu oli kirja pandud selleks, et kirjanik saaks oma tegelaste suu läbi mönusalt \'panna\'. Rövetseda, kui soovite.
Köige suurem yllatus oli autorit isik. Öpetaja! Öpikute autor, ajakirjanik ja saanud lausa presidendilt tunnustust oma kultuurilise panuse eest.”

11.03.2015 13:35 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Talumatu lord
1.0
1 hindaja

495. Talumatu lord
Georgette Heyer


Ilusa Judith Taverneri ja tema venna Peregrine’i esimene kohtumine Julian St. John Audleyga toimub üpriski kahetsusväärses olukorras. Mõlema meelest on tegemist talumatult ülbe keigariga. Õnnetuseks on mees ühtlasi viies Worthi krahv, regendi sõber ja juhuse tahtel ka nende seaduslik eestkostja...


Lisas Raamat24 08.09.2015
Pane hinne:
Bobi maailm
1.0
1 hindaja

496. Bobi maailm
James Bowen


„Bobi maailmas” jätkuvad tänavakassi ja tema peremehe Jamesi seiklused. Bob on Jamesile igal sammul toeks oma huumori, vapruse ja intelligentsiga, juhtides sõbra tähelepanu kõige olulisematele tõdedele sõprusest, usaldusest ja lojaalsusest. Rasketel ja isegi eluohtlikel hetkedel on ta oma peremehele nii kaitseingliks kui ka elupäästjaks. Kui James kirjutas nende kohtumisest ja sõprusest raamatu, õppis Bob lugejatega kohtumisteks n-ö viit viskama, aga James teab, et nii see kui ka kõik ülejäänud trikid ei ole võrreldavad nende oluliste õppetundidega, mida on saanud tema sellelt uskumatult tänavatargalt kassilt.“


Lisas Raamat24 08.09.2015
Pane hinne: