- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
7.
Tund aega, et hinge minna
Kristel Leesmend
Eesti Draamateatri Näidendiraamatu sarjas 18. raamat: Kristel Leesmendi mononäidend „Tund aega, et hinge minna“. Lavastab autor Kristel Leesmend ja mängib Viire Valdma. Tekst võitis preemia möödunudaastasel Monomaffia festivali ja Eesti Teatri Agentuuri mononäidendite võistlusel. ˇürii tõdes, et mononäidend on seni Eestis olnud üsna haruldane ˛anr, pealegi on alati palju rohkem rolle kirjutatud meestele, kuid see preemiatöö pakub suure ja puudutava rolli just näitlejannale. Raamatus on inglisekeelne sünopsis. Kujundaja Kert Lokotar. Väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital. Naisel seisab ees kohtumine inimesega, kellel on tema elule väga suur mõju olnud. Ta võtab hetke aega, et segaste tunnete ja ootamatu olukorraga toime tulla. Hetkest saab tund, mille jooksul mängib ta läbi kogu kohtumise. See on lugu lähedusevajadusest ja – hirmust, soorollide lõksudest, hingetutest käitumismustritest, võimalusest kellegi elus midagi tähendada ja keegi olla, peidetud vägivallast suhetes, andestamisest ja selle mõistmisest, maailmast, kus suheldakse väljamõeldud inimestega, üksindusest. Kangelannat põletab tahe murda läbi pealesurutud mustritest ja leida tee, mis viiks ta tõeni.
Lisas cantabile 18.02.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
8.
Hallutsinatsioonid
Oliver Sacks
"Kas olete kunagi näinud midagi, mida tegelikult pole olemas? Kuulnud, kuidas keegi tühjas majas teie nime hüüab? Tunnetanud, et keegi käib teil kannul, ent selja taga ei paista hingelistki? Hallutsinatsioonid on arvatust palju tavalisemad ja nende esinemine ei tähenda kaugeltki meeltesegadust. Sageli on need seotud haiguse, joobe või vigastusega: migreeni käes vaevlejad võivad näha tillukesi loomi ja inimesi; hääbuv nägemine, isegi ärkamine või uinumine võivad silme ette tuua imekaunid näod või hirmutavad kollid. Inimesed on alati otsinud elumuutvaid nägemusi ning tuhandeid aastaid kasutanud nende esilekutsumiseks hallutsinogeenseid ühendeid. 1960. aastate Californias tekkis noorel arstil Oliver Sacksil isiklik ja erialane huvi psühhotroopsete ainete vastu. Need koos Sacksi migreenihoogudega panid aluse pikaajalisele uurimistööle hallutsinatoorsete kogemuste alal. Doktor Sacks põimib elegantselt ja empaatiliselt kokku oma patsientide lood ja isiklikud meelierutavad kogemused, näidates, millist infot hallutsinatsioonid aju töö ja ehituse kohta annavad, kuidas need mõjutavad kultuuri ja kunsti ning miks võib hallutsinatsioone esineda igal inimesel. Oliver Sacks on maailmakuulus neuroloog, kes oma raamatutes kirjutab huvitavatest haigusjuhtumitest. Ühe tema raamatu põhjal on vändatud tõsieluline mängufilm „Ärkamised”. Eesti keeles on Sacksi sulest varem ilmunud „Mees, kes pidas oma naist kübaraks”."
Lisas sonic
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
9.
Ka teisel kaldal saadan sind
Raivo Seppo
See on omapärase prosaisti Raivo SEPPO (s 1973) kaheteistkümnes romaan, milles autor tõestab järjekordselt oma sisseelamisoskust võõrasse aega ja kaugesse olustikku, mille varasemateks headeks näideteks on muuhulgas tema romaanid "Ahvatluste oaas" ja "Kuupaiste tütar". Nõnda toimub ka mainitud romaani tegevus paari sajandi eest ja tegevuskohaks on seekord maalilised Sloveenia Alpid, peategelaseks aferistlikke kalduvustega, aga väliselt vagur noor õmblejanna, kel õnnestub lõpuks tööle saada keiserliku erumajori mõisasse, kus ta satub paraku keeruliste konfliktide keerisesse, millest tal õnnestub lõpuks vaevu välja tulla.
Lisas sipsik 16.10.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
10.
Neli armastajat elupöördes
Martti Soosaar
Raamat meie kaasaegsetest. Nende emotsioonid, teod ja mõtted on mõne jaoks ehk loetavad, isegi siis, kui ei liigu mööda harjumuspärast pärivoolu.
Lisas Ende 10.03.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
11.
Buss number neli. Maailm, mis on hea III: 1992-1994
Piret Bristol
“Buss number neli” on triloogia “Maailm, mis on hea” kolmas osa. Tegevus leiab aset septembrist 1992 veebruarini 1994. Peategelase Triinu seikluslikku elu ümbritseb sama seikluslik iseseisva Eesti Vabariigi tegelikkus. Inimesed alles otsivad oma kohta maailmas, kus autod on kiiremad, poed on täis enneolematuid kaupu ning kõik on veel võimalik. Selles maailmas pole kohta konservatiivsusel. Ka Triinu elu kulgeb ebaharilikke radu pidi. Ta alustab Tallinna äärelinna üürikorteris ning jõuab Lõuna-Eesti hõredate seintega suvemajja keset hangi ja virmalisi. Ja selle kõige põhjus on üks mees. Kirjanik.
Lisas sipsik 27.01.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
12.
Digital Fortress
Dan Brown
1998.a välja antud tehno-thriller, kus uuritakse valitsuse poolt elektrooniliselt salvestatud infot inimeste eraelude kohta ning sellise tehnoloogia kasutamisega kaasnevaid isikuvabaduse rikkumisi ning eetilisi vastuolusid ja tagajärgi.
Lisas AnnL 15.03.2015
“Kui Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) võitmatu koodimurdmismasin kohtab salapärast koodi, mida see ei suuda murda, kutsub agentuur kohale peakrüptograaf Susan Fletcheri, geniaalse ja kauni matemaatiku. See, mida naine avastab, vapustab võimukoridore. NSAd hoitakse pantvangis – mitte püsside ega pommide, vaid koodi abil, mis on nii keeruline, et halvaks avaldamise korral Ühendriikide luureorganite töö. Saladuste ja valede keerisesse sattunud Fletcher püüab päästa agentuuri, millesse ta usub. Kõigist reedetuna ei tule tal võidelda mitte üksnes oma riigi, vaid ka oma elu ja lõpuks oma armastatud mehe elu eest.
Dan Brown teab, kuidas lugejaid naelutada raamatu külge ning hoida nende uudishimu üleval kogu teose vältel. Ka seekord ei ole teisiti. Infotehnoloogia osa on seletatud lahti lihtsas keeles, et iga lugeja jõuaks tegelastega sammu pidada, kuid rasked otsused ja eluohtlikud olukorrad panevad mõtlema veel kaua pärast raamatu läbi lugemist. ”
