- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
25.
Parem varblane pihus
Gerald Durell
Raamat jutustab reisit läbi Uus-Meremaa, Austraalia ja Malaisia. Durell tahtis teada, mida nendes maades looduse kaitseks on ette võetud ja BBC tahtsi samal teemal filme teha. Kuumaveeallikad, linnnud-loomad, üks kummalisem kui teine. Naiivsevõitu plaanist lihtsalt kohale minna, oma töö ära teha ja vaikselt lahkuda, ei tule midagi välja. Durrell pajatab inimeste ja loomade tegemistest ainult talle omase huumoriga, mis köidab miljoneid lugejaid üle terve ilma.
Lisas eeter 06.12.2010
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
26.
Ender's Game
Orson Scott Card
Ulmenovell.
Lisas Talis 05.09.2012
“Väga hästi kirjutatud raamat ning ilmselt üks kõigi aegade parimaid puänte on just selle raamatu lõpus. Muuseas ka Facebooki asutaja Mark Zukerbergi lemmikraamat...”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
27.
Lazari naised
Marina Stepnova
See on ebaharilik perekonnasaaga, raamat suurest armastusest ja ehk veel enam armastuse puudumisest. Lazar Lindt, geniaalne teadlane, ere komeet teadustaevas, on ühtlasi kolme naise elukäigu keskpunkt. Lastetut Marusjat, oma vanema sõbra naist, armastab kummaline noormees hoopiski mitte pojalikul viisil, kuid see jääbki ainult tema saladuseks. Juba eakana armub kinnises N linnas elav nõukogude teaduse täht kõrvuni noorukesse Galinasse, kuid teenib sellega ainult vihkamist. Kolmas Lazari naine, tema lapselaps, orb Lidotška pärib aga mehe geniaalsuse. Marina Stepnova on toimetaja, kirjanik ja tõlkija. Lõpetanud kiitusega Gorki nimelise kirjandusinstituudi ning töötanud mitmetes ajakirjades. Avaldanud mitu luule- ja proosaraamatut. Elab ja töötab Moskvas.
Lisas Marge-Elin Roose 22.10.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
28.
Juriidiliselt on kõik korrektne
Sergei Kraana
Sergei Kraana on Eesti tuntumaid kirjamehi, kellest laiem avalikkus kahjuks seni veel mitte midagi ei tea. Tema sulest on Maalehe huumoriküljel “Naeris” ilmunud sadu arvamuslugusid, olukirjeldusi, reportaaže ja uudiseid, millele ei ole nende filosoofilise kõrguse, silmaringi laiuse ning mõtete sügavuse poolest võimalik võrdväärset leida ei Eestist ega kogu Euroopa Liidust. Kui Sergei Kraanat ei oleks olemas, tuleks ta välja mõelda. “Juriidiliselt on kõik korrektne” sisaldab teoseid, mis on loodud viimase kaheksa aasta, kuue kuu ja kahekümne kuue päeva jooksul.
Lisas sipsik 16.10.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
29.
Seotus
Jana Maasik
„Me mõjutame üksteist niisamuti nagu kaootiliselt liikuvad molekulid, mis põrkudes muudavad üksteise kiirust ja suunda. Löökide mõju ei kao ka aastate pärast, sest meie teekond on juba teiseks muutunud.“ „Seotuse“ läbivaks liiniks on ühe Eesti perekonna lugu. Jutustajateks on 90-ndate alguses Helsingis päevikut ja käsikirja kirjutav rock-muusik Olle ning tema parima sõbra tütar Katrina. Realistlikke, kohati koomilisi ja ka kurbi detaile kasutades kirjeldab autor raamatus nii üheksakümnendatest tuttavat eluolu kui ka tänapäeva. Jana Maasikult ilmus 2012. aastal varjunime Janka Lee Leis all romaan „Vihmasaatjad“, mis võitis kirjastuse Tänapäev korraldatud romaanivõistlusel esikoha. Temalt on ilmunud ka kaheosaline lasteraamat „Hanna ja Aleksi lood“.
Lisas Ende 10.03.2014
“Mulle väga meeldis see raamat. Esiteks väljendab see meie põlvkonna melomaanide muusikanälga- ja armastust rockmuusika vastu. Väga paljud meist lindistasid Hittimittarit, Leviraatit, käisid plaadimäel, kuulasid isegi soovisaadet. Muusika oli meie jaoks midagi, läbi mille ennast määratleda.
Mulle väga meeldis ka Olle platoonilise armastuse lugu ja kolmanda osa olukirjeldused. Meenus, et just nii see ju oligi – poes ja baaris, asula vahel ja koolis. Minu meelest väga täpne meeleolu edasiandmine ja selgelt väljajoonistunud karakterid.
Pealkirja („Seotus“) põhjendatus.
Seotuse liine oli ju tegelikult mitmeid, aga peamine näis olevat siiski see, et tegelaste lapsepõlv ja iseloom määrab selles romaanis selle, mis nendega elus toimub. Samuti on elegantselt välja mängitud seotus väljamõeldu ja tegelikkuse vahel – ehk päeviku ja käsikirja osa viisid mõttel sellele, et kui palju Olle või üldse laiemalt raamatute autorid võtavad materjali oma elust ja mälestustest ning kui palju ja mis mõjutab neid kirjutama just nii nagu nad kirjutavad.
Kokkuvõttes: hästi kirjutatud, rikka sõnavaraga raamat.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
30.
Elupiletiga Venemaalt
Thavet Atlas
Thavet Atlase romaan „Elupiletiga Venemaalt“ on oskuslik kombinatsioon kaasahaaravast armastusloost ning fantastilisest seiklusjutust. Romaani tegevus viib meid küll tänapäeva Venemaale, ent kahes, omavahel esialgu raskesti kokkusobivas loos antakse ohtralt vihjeid ka aja- ja kultuuriloole, esitatakse vaimukaid mõttekäike Venemaa argielu kohta ning polemiseeritakse ohtralt ka mitmesuguste ajalooliste sidemete üle. Hargnev lugu on esitatud napi, minimalistlikult terava ja täpse huumoriga, mida iseloomustavad näitemängulised dialoogid ja olukorrad ja kus kõik on samas looritatud ka mingit laadi peidetud melanhooliaga. Kõik see meenutab stiililt Vene 20. sajandi kirjanike, nagu Venedikt Jerofejev ja Viktor Pelevin, loomingut, aga mingis mõttes ka Eesti kultushumoristi Andrus Kivirähki oma. Romaani tegelased, nagu kirjanik Ernest Hemingway, Jack London, Lev Tolstoi seiklevad Tuula ja Kurski lähistel koos Eesti ajalooliste suurkujude, kunstniku Johann Köleri ning maadleja Georg Lurichiga, kaaslasteks veel kirjanduslikud-folkloorsed tegelased Ostap Bender, luuraja Max Otto von Stirlitz ning militsionäär Onu Stjopa. Pöörase kamba omamoodi sidujaks ja sündmuste käivitajaks on raamatu peategelane, Eestist Venemaale armastatud naise juurde siirdunud Roland, kes traagilistel ja veidi segastel põhjustel on kontakti oma kaasaga kaotanud ning eksleb nüüd donquijotelikult kui sihitu sõdur mööda talle praktilisel tasandil tuttavat, kuid olemuslikult siiski võõrast Venemaa keskkonda. Romaanis seikluslooga paralleelselt esitatud kõrvallugu on pealoo omamoodi eellugu. Selles selgub, et interneti teel tutvunud ning esialgu vaid virtuaalsel teel suhelnud kaks noort inimest on leidnud teineteises nii lähedase hingesugulase, et hoolimata riigi- ja kultuurilistest piiridest otsustab noormees pisikesest naaberriigist oma ihaldatud daami juurde teise riiki külla sõita. Kogu kirjeldus on seikluslooga teravalt kontrastne, seda nii kasutatud sõnavara kui ka teksti üldise ülesehituse poolest. Klassikalisele romantismile omaselt kasutatakse siin keelt, mis on tulvil armastuspaatost, kirge, õrnust ning mis lõikab teravalt läbi paralleelloos esineva argikeele ja tänavaargoo. Kahjuks kohtab värske noorpaar mitmeid argielulisi takistusi, Roland ei suuda võõras keskkonnas kohaneda ning kõigele lisaks lõpeb ka Rolandi kaasa Julia rasedus nurisünnitusega. Niiviisi romaani edenedes tekib lugejal ilmselt küsimus, mis neid kahte erinevat lugu seob ja miks nad on üheks romaaniks liidetud. Seda enam, et seiklejate personaalset psühholoogiat ei avata, nende persoonid jäävad vaid kontuursete karakterite tasemele ning tõeliselt kirglikult asub kogu kamp arutama vaid poliitilisi küsimusi. Kõik muu tundub kuidagi asendustegevuse või isegi tegevusetusena. Lahendus saabub alles teksti lõpuosas ning tuleb tunnistada, et see on meisterlik. Siin tekib pööre, kus kaks maailma kohtuvad, kaks paralleelset sirget lõikuvad ning isegi küünikutest saavad romantikud. Selgub, et salamisi on peategelasele kogu kambaga kaasa elatud ning näiliselt „juhuslik kokkusaamine“ oli algusest peale planeeritud eesmärgiga eksinud ja kannatanud hing koju aidata, millest võiks alguse saada ka tema taaskohtumine oma armastatud naisega. Tekib tõdemus, et mitte miski, isegi rahvustunne ega kellegi loomingulised kavatsused, saati siis materiaalne heaolu, Vene kultuuriruumis nii oluline „kõva mehe mängimine“ või lihtne lõbujanu ei ületa kahe inimese vahelist jäägitut romantilist armastust. Seega võib lõpetuseks märkida, et „Elupiletiga Venemaalt“ on tugevalt sentimentaalse sõnumiga teos, mida võib mööndustega nimetada isegi lemberomaaniks. Samas on teose sisu eklektiline ja mitmetahuline, stiil muutlik, sisaldades ka väiksemaid metatekste ja isegi poeesiat. Terava ja haarava dialoogi kaudu vastab see kindlasti paljude lugejate tänapäevastele ootustele.
Lisas sipsik 16.10.2013
