Incompetence
10
3 hindajat

1. Incompetence
Rob Grant

Düstoopia huumorinovell, poliitiline triller ja mõrvamüsteerium maailmast, kus kõikide elualade esindajad on ebakompetentsed.


Lisas sonic
PRO
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
09.12.2011
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Mulle meeldib see raamat juba kaantest peale. Mitte ainult ei ole seal "Incompetence" valesti kirjutatud, vaid parandus, mis sinna justkui hiljem sisse on viidud, on tehtud valesse kohta :)
Raamatus on põhijooneks mingi täpsustamata salateenistuse agendi jaht mingile kahtlasele tüübile, kes peategelase sõpru mõrvab ja samas ka teda jahib. Peategelane peab sel teel, kus ta on ilmselgelt ainumas inimene, kellel mingigi aruraas peas on, kõiksuguste erinevate elualade inimestega läbi saama ning see on raskem kui arvata võiks. Kuidas näiteks käituda lahkamisarstiga, kelle hobiks on laipade nägusid teiste laipade tagumike külge õmmelda? Või kuidas saada läbi politseinikuga, kellele on väljastatud Mittespetsiifilise Idiootsuse Tunnistus? Või jaamaülemaga, kelle jaamas ei peatu iial ükski rong?
Raamat on kirjutatud nii hästi, lihtsalt sõnakasutuse, lauseehituse ja õige, akuutse tunde loomise osas, et ma ei ole mitte kunagi varem nii hästi kirjutatud raamatut lugenud. Lugu ei pruugi olla kõigi aegade parim, situatsioonid ei pruugi ka olla, aga kirjutamise stiil on ilma igasuguste kahtlusteta maailma parim.”

09.12.2011 18:25 - sonic
PRO
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
Hinnang arvustusele:
  +1   -0
Üksi rändan. Kodu on ilus
10
2 hindajat

2. Üksi rändan. Kodu on ilus
Mats Traat

Käesolevas raamatus ilmuvad ühes köites Mats Traadi romaanid „Üksi rändan” (esmatrükk 1985) ja „Kodu on ilus” (esmatrükk 1994), eelmise raamatu järg. Tegemist ei ole tavalise kordustrükiga, sest autor on uustrükis lisanud 1985. aastal tsensori poolt eemaldatud teksti ja nõnda ilmub romaan „Üksi rändan” esmakordselt täielikul kujul. Raamatu peategelaseks on eesti haritlasperekonnas sündinud Kalju Soa, kelle elukäiku autor kujutab möödunud sajandi keskmest kuni 1990. aastate keskpaigani. Raamat algab tähenduslikult: Sügisõhtu tihenevas hämaruses kajasid mu oma tümpsuvad sammud tühjal kõnniteel vastu. Kui ma meie umbtänavale pöörasin, hakkas südalinnas parajasti raekoja kell lööma. Asjade edasine kulg jääb arvata lugejale – kõik see, mis juhtub romaani „Üksi rändan” peategelase Kaljuga, kes siit rändab edasi ka järjeromaani „Kodu on ilus”. Kes parimal kombel on pidanud oma isiklikku eluvõitlust, kannatanud, armastanud, pettunud, kaotanud, kukkunud ja uuesti üles tõusnud. Maha jäetud ja ise maha jätnud. Sellele vaatamata ei mõju romaan traagiliselt, vaid on lootusrikas ja romantiline. Võib olla sellepärast, et siin on palju armastust. Traadil ja Traadis on armastust naise ja kaasteelise, kodakondse ja üksirändaja, kodu ja kodumaa, asja ja tegevuse suhtes. Ja see ongi peamine. See liigutab. Andres Tali kujundus ja raamatu kaanefoto. Järelsõna: Sirje Endre.


Lisas Anju 09.12.2011
Pane hinne:
Room
10
5 hindajat

3. Room
Emma Donoghue

Room (Tuba) on jutustus viieaastasest poisist Jackist, kes elab koos emaga ühes lukustatud toas. Jack ei tea, et Tuba on Vangla ja et tema ema on seal vastu tahtmist. Jackile on see kodu... "Room" Little, Brown &Co, New York, 2010 "Huone" Kustannusosakeyhtiö Tammi, Helsinki, 2012


Lisas Rein Veemees 29.05.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Raamat algab väikese poisi 5. sünnipäevapeost, alles vähehaaval selgub, et röövitud noor neiu on elanud 7 aastat ühe tagahoovi suletud ruumis ning sünnitanud seal ka poja...võib olla on see teema , millest keegi pole mõelnud-mis tunne on elada aastaid luku taga, vägivalla ohvrina ning kasvatada last, kes pole iialgi õues käinud...
Siiski on raamat suhteliselt positiivse lõpuga, kuid jääb painama... ”

29.05.2012 20:20 - Rein Veemees
Rein Veemees on seda arvustust muutnud: 29.05.2012 20:23
Hinnang arvustusele:
  +1   -0
Kinnismõte
10
1 hindaja

4. Kinnismõte
Lisa Jackson

Zane Flannery oli alati suhtunud oma kuulsasse abikaasasse Kayliesse liiga kaitsvalt – lõppude lõpuks oli ta ju olnud naise ihukaitsja. Kuid pärast ära hoitud tragöödiat osutusid mehe kaitsjainstinktid Kaylie jaoks liiga tugevaks. Tundes end rohkem vangi kui abikaasana, ei näinud Kaylie teist võimalust kui lahkuda. Ka nüüd, aastaid hiljem, isegi kui silmapiirile on kerkinud uus oht, pole Kaylie veendunud, et peaks Zane´i uuesti oma ellu laskma.


Lisas Marge-Elin Roose 09.10.2012
Pane hinne:
Omapäi
10
2 hindajat

5. Omapäi
Astrid Valdmann

Tegemist on lühijutu kogumikuga. Jutud kirjeldavad just kui ühe kassi igapäeva, kes istub argipäeva aknalaual. Vaadates elu enese ümber, kord võttes sellest osa, teine kord jäädes vaid vaatlejaks, analüüsides inimesi ja nende tegevusi. Iga jutt on eraldi päev, eelnevast sõltumatu, kandes endas erinevat emotsiooni. Suuri mõtteid on kirja pandud lihtsate sõnaridadega, jättes lugejale võimaluse ja ruumi paljudes lugudes ise edasi mõelda. Raamat algab reedega ja lõppeb laupäevaga, ent nede kahe päeva vahel on veel terve maailm oma einevate tegelaste ja nende argipäeva sündmustega.


Lisas Marge-Elin Roose 22.10.2012
Pane hinne:
Majapidaja ja professor
10
2 hindajat

6. Majapidaja ja professor
Yōko Ogawa

Üha enam populaarsust võitev autor Ogawa Yōko (snd 1962) alustas oma kirjanduslikku tegevust 1980. aastate lõpul ning on tänaseks avaldanud üle 20 romaani ning teda on pärjatud kõikide Jaapani olulisemate kirjandusauhindadega. Lausa mitme auhinna vääriline on olnud ka „Majapidaja ja professor“ (2003), mis räägib piiratud mälukestvusega professorist, tema juurde saadetud majapidajast ja viimase pojast, keda professor kutsus Ruutjuureks. Igal hommikul võtab professor majapidaja vastu mõne arvuga seotud küsimusega. Mis iganes arv ka vastuseks ei ole, on professoril alati selle kohta midagi fenomenaalset öelda. Ogawa Yōko lihtsas ja pretensioonitus keeles kirjutatud romaani lugemine on otsekui vaatamine selgesse vette. Sellesse maailma sukeldudes haaravad lugeja endasse jõud, mida võib pigem tunda kui näha. Kes on see naine, kelle pilt on peidus pesapallikaartide alla peidetud väitekirja vahel? Kas professor suudab armastada kedagi, keda ta ei mäleta? Kas Tigers võidab? Ja loomulikult: kust arvud tulevad? Kui me professorisuguselt inimeselt matemaatika võlukunsti õpiksime, oleksime me palju targemad…


Lisas Marge-Elin Roose 12.09.2012
Pane hinne: