- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
49.
24 tarka. Suurmehed, kes muutsid meie mõtlemist
Harri Kingo
Selles raamatus on 24 suure mehe lood ja mõtted. Nad on mõjutanud maailma ja seeläbi igaüht meist. Me teame neid nimesid, aga ei tea või ei mäleta sageli, kes nad olid, mida nad mõtlesid ja mida ütlesid. „24 tarka” aitab seda meenutada ja teada saada. Ja nii ehk mõista ennastki.
Lisas Raamat24 05.05.2015
“Vajalik teaberaamat, kena lugemine eneseharimiseks.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
50.
Raha võidukäik
Niall Ferguson
Mis on õieti raha? On see hõbedast mägi, nagu arvasid Hispaania konkistadoorid? Või piisab savitahvlitest ja täistrükitud paberist? Kuidas me oleme jõudnud niikaugele, et enamik rahast on nähtamatu, enamasti vaid numbrid arvutiekraanil? Kust raha tuli? Ja kuhu ta kõik kadus? Ühe tänapäeva mõjukama briti ajaloolase, Harvardi ülikooli professori Niall Fergusoni uus raamat räägib sellest, et iga suure maailmaajaloolise nähtuse taga peitub mingi finantssaladus ning tutvustab lugejale neist kõige tähtsamaid. Näiteks võis renessanss tekitada kunsti- ja arhitektuuriturul tõelise buumi vaid seetõttu, et rikaste Põhja-Itaalia linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Majanduslik tõus, rikkuste kogunemine ja panganduse teke olid otseses seoses kirjanduse, kunsti ja filosoofia õitselepuhkemisega. Ja see oli finantslollus, ennasthävitav maksete ajatamise ja devalvatsioonide keeris, mis muutis 20. sajandi algul maailma rikkaimate riikide hulka kuulunud Argentina vähem kui sada aastat hiljem sisuliselt arengumaaks. Rahanduse ajalugu kulgeb üles-alla, kriisid ja buumid toimuvad vaheldumisi. Nõnda ongi praegu, mil maailm vaevleb viimaste kümnendite suurima majanduskriisi küüsis, parim aeg lugeda Fergusoni põhjalikku ja köitvat raamatut, et mõista raha võidu- ja allakäike.
Lisas Tnko 30.01.2011
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
51.
Leegitseval piiril
Henn Karits, Aadu Jõgiaas
Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatuse liikmete kolonel Henn Karitsa (organisatsiooni „Eesti Kodukaitse staabiülema asetäitja 1990, Eesti Piirivalveameti peadirektori asetäitja, logistikaülem 1990-2002) ja Aadu Jõgiaasa (Eesti Kodukaitse piirivalve sideteenistuse ülem, valitsuse salajase sidekeskuse ülem 1991) kirjutatud raamat „Leegitseval piiril käsitleb detailselt Eesti taasiseseisvumisele eelnenud sündmusi ajavahemikul mai 1990 - august 1991. Teoses kirjeldatakse Eesti Kodukaitse loomist ja Eesti piirivalve taasloomist. Tuletatakse meelde 1991. aasta jaanuarikriisi ja Eesti riigi ning Toompea kindlustamist, Eesti Vabariigi valitsuse salajast sidealast tegevust. Eraldi peatükk kirjeldab Eesti elektroonilist sõda Nõukogude armee vastu kui Pihkva Dessantdiviis koos eriüksusega asus hõivama Tallinna Teletorni. Need olid keerulised ja ohtlikud ajad, mil valmistuti otsusekindlalt Eestit kaitsma. Paljud endised kodukaitsjad, piirivalvurid, kaitseväelased, politseinikud jt taasiseseisvumise sündmustes osalenud leiavad ennast selle raamatu kaante vahelt. Teoses esineb ligi 5000 isiku nimi ja ca 150 ajaloolist fotot.
Lisas Marge-Elin Roose 29.08.2012
“Lugesin selle raamatu kohe peale kättesaamist läbi. Äärmiselt huvitavalt ja samas lakooniliselt on põnevaid sündmusi kirjeldatud, aga tollane õhustik tuli väga hästi meelde.
Selliseid raamatuid on väga vaja ning seda eriti noortele. Kohustuslikus korras peaks selle raamatu läbilugema kaitseväe - kaitseliidu (all-)ohvitserid ja jõustruktuurides teenistuses olijad. ”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
52.
Kaks korda iseseisvaks
Tiit Made
20. sajand oli eestlaste tuhandete aastate pikkuses ajaloos kõige tormilisem ja meie kui rahva rahvusvahelise identiteedi fikseerimisel otsustava tähtsusega aastasada. Sajandeid teiste rahvaste tahtele allutatuna elanud eestlased rajasid 20. sajandil oma riigi, kasutades oskuslikult ära poliitilisi muudatusi, mis maailmas aset leidsid. Mitte ainult et kasutasid ära, vaid võitlesid lahinguväljal kätte õiguse üles ehitada oma riik. Ent jäädes sajandi keskel suurriikide omavahelise võimu- ja territooriumijagamise hammasrataste vahele, minetasid nad selle kallilt kätte võidetud, kuid mitte eriti hästi hoida osatud vabaduse ja iseolemise. Saatus pakkus eestlastele eelmisel sajandil veel teisegi võimaluse elada omaenda riigis vastavalt oma oskustele ja suutlikkusele. Jälle osati ära kasutada okupantriigi ajutist poliitilist ja majanduslikku nõrkust ning saavutada – seekord rahumeelselt – haruldane tulemus: ühe sajandi jooksul teist korda iseseisvuda. „Kaks korda iseseisvaks” on mõeldud eelkõige abimaterjalina ajalugu õppivatele koolinoortele ja üliõpilastele, kuid ka igale ajaloohuvilisele.
Lisas Vaino 12.04.2011
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
53.
Ringkäik kodumajas
Bill Bryson
Ühel päeval rabas Bill Brysonit mõte, et me pühendame sootuks rohkem aega ajaloo käigus peetud lahingute ja sõdade uurimisele kui sellele, mida on tehtud sajandite jooksul inimeste argielus: söömisele, magamisele ja püüdele mõnusamalt elada. Ta taipas ka, et inimsoo tähtavastusi võib leida tavalistes majades, milles elame. See õhutas teda võtma ette ringkäiku oma kodus, Norfolki vanas pastorimajas, astudes toast tuppa ja arutledes, kuidas argiasjad on kujunenud. Sel teekonnal uuris ta hämmastaval hulgal kõiksugu asjade kujunemislugu, arhitektuurist elektrini, toidu säilitamisest epideemiateni, vürtsikaubandusest Eiffeli tornini, krinoliinidest tualettideni, samuti säravate, loovate ja tihti ekstsentriliste inimesteni selle kõige taustal. Ta avastas, et kuigi argielus ei näi olevat midagi tähelepanuväärset, peitub selles määratul hulgal ajalugu, huvitavat ning erutavat, koguni pisut ohtlikku, mis varitseb iga maja soppides. Kui tema „A Short History of Nearly Everything” (e. k „Kõiksuse lühilugu”) oli maailma, universumi ja kõige selles leiduva lai panoraam, siis käesolev raamat uurib mikroskoobi all argielu. Bryson läheneb siingi kõigele sama vastupandamatu uudishimuga, valdava vaimukusega, kirjutab stiilset proosat ja jutustab meisterlikult lugusid. Needsamad omadused tegid „Kõiksuse lühiloost” viimase kümnendi kiidetumaid raamatuid, pakkudes ühe nauditavaima ja õpetlikuma teose meie elukorraldusest.
Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
54.
Kadunud maailm
Pilvi Blankin Salmin
Aastal 1839 Keila-Joad külastanud inglise aadlineiu Elizabeth Rigby kirjeldas siinset mõisasüdant järgmiselt: „Kas kõik siin on üht aegu loodus ja kunst? Falli (Keila-Joa), mis on selle võlulossi maine nimi, looduslikke võlusid ja inimkätega loodud kaunistusi on minu seal elamise ajal kõik kiitnud. *** See on üks neist soositud kohtadest, kuhu Loodus on kokku toonud kogu kujuteldava ilu, siin on seda isegi tihedamalt, kui meeldivaks peetakse. Kui oled korragi seda vaadet näinud, pole kriitikul enam midagi öelda. Siin on justkui üks riik teise sees, iga järgnev eelmisest võimalikult erinev. Meie igapäevaelu on siin otsekui mitmesuguste ajastu piltide rida alates gooti stiilis saalidest nende juurde kuuluvate imeliste alkoovide, toonitud klaaside ja mosaiikpõrandatega.” Ehkki Keila-Joa mõisa tuntus ulatub romantismiajastusse, on autor suurt tähelepanu pööranud peaasjalikult 1930. aastatel alanud ja kuni tänapäevani kestnud perioodile, valgustades mõisasüdames paiknenud puhkeala värvikat eluolu.
Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
