Dead until dark
5.5
4 hindajat

427. Dead until dark
Charlaine Harris

Ace Books, 2001 Märksõna: vampiirid


Lisas kirju 21.03.2010
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (2)

“Nõustun absoluutlselt eelmise kommeteeriaga! Seksuaalsusega oli tohutult ülepakutud. Kuid siiski pean tunnistama, et raamat ise sujuvalt kirjutama ning oli ka põnev lugeda. Meeldis ka miljöö, mis autor oli tekitanud...kui jätta välja paar (või rohkem) kohta :)”

24.09.2010 12:43 - Hanna
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Kolmekümneaastane kapten
5.5
12 hindajat

428. Kolmekümneaastane kapten
Ebe Padu

Hoogsa seiklusjutu peategelaseks on igas olukorras kohkumatu ja endaks jääv eestlanna Leonella, kes pärast laevahukku Läänemerel satub kahtlase laeva pardale, kus temale ja teisele laevahukust pääsenud kaaslasele Jaanusele saab selgeks, et tegemist on kaasaegsete piraatidega. Laeva kamandab mees nimega Dick Sald, kelle kodumaa on Jeemen. Pärast ebaõnnestunud põgenemiskatseid Inglismaal seisab kahel eestlasel ees teekond Aafrika rannikule ja ränk seiklusrikas teekond läbi musta mandri, mis viib nad esialgu Egiptusesse ja lõpuks kapten Saldi kodumaale Jeemenisse. Kangelaste edasised seiklused jätkuvad pärast pikki aastaid Amazonase selvas. Seikluskirjanduse tundjale saab juba pealkirjast ning muidugi ka nimedest Dick Sald, Negro, samuti mitmetest muudest üksikasjadest selgeks, et tegu on omamoodi kaasaegse arendusega Jules Verne_i teose Viieteistkümneaastane kapten” teemadel, mis omakorda dikteerib nii mõnegi süžeekäigu, milles tänane ja eilne justkui ulataks teineteisele käe.


Lisas toomela 07.02.2011
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Oli ikka tegemist, et seda lugeda. Tegevus käis nii kiiresti, et härra Orav rattas ei jookse vist nii ruttu. Keel oli ka selline... ma ei tea, no ikka vä-ä-äga raske oli lugeda. Nagu mitte eestlane oleks kirjutanud. Lõpu poole hakkas muidugi ära harjuma. Pooleli küll ei jätnud, aga kui poleks lugenud, ei juhtuks ka midagi. Lugesin kuu aega tagasi, aga enam ei mäleta midagi. Tervest raamatust jäi mulje, et loe nagu sisu kokkuvõtet. Nii et jah , lasteraamat vist. Kaheteistaastastele ehk meeldiks?”

26.05.2011 22:17 - Muki
Muki on seda arvustust muutnud: 30.05.2011 17:40
Hinnang arvustusele:
  +1   -0
Džanga varjudega
5.5
2 hindajat

429. Džanga varjudega
Aleksei Pehhov

Aleksei Pehhovi loodud Siala on isevärki maailm, mida asustavad lisaks inimestele J. R. R. Tolkieni lugudest tuttavad haldjad, nende kauged sugulased orkid, paharetid, härjapõlvlased ja nende nõod päkapikud. Kohalikku koloriiti lisavad inimsokud doralislased, lisaks kohtab kõiksugu „väikerahvaid“ nagu orged, deemonid ja zombid. Jätkub „Siala kroonikate“ avaraamatus „Varjus hiilija“ (e.k. Varrak, 2010) alanud rännak Hrad Speini, teekond muutub iga päevaga järjest ohtlikumaks. Ent nüüd on hilja taganeda, salk rühib valusate kaotuste ja reetmiste kiuste sihi poole. Mis saab edasi, neis salapärastes Zagraba laantes, kus võim ei ole enam inimeste käes? Aleksei Pehhov on loonud suure tegelastehulgaga, arvutimängulikult haarava fantaasiamaailma. Triloogia teine osa pakub ootamatuid sü˛eekäike, leidlikke lahendusi meistervarga kimbatustele ja taltsutamatut paharetihuumorit. „Siala kroonikate“ triloogia avaosa „Varjus hiilija“ tõi Moskvas elavale Aleksei Pehhovile 2002. aastal Nimetu Mõõga kirjandusauhinna parima debüüdi eest.


Lisas Marge-Elin Roose 09.04.2012
Pane hinne:
Taevatagune suurem ilm
5.5
2 hindajat

430. Taevatagune suurem ilm
Siim Veskimees

Mingi muistse sõja käigus Päikesesse uputatud tähekindlus tulistab valimatult kõiki lähenejaid ja seetõttu on Maa unustatud kolgas. Inimkond elab tuhandetel planeetidel, kuid mõnedel Inimkonna Föderatsiooni Julgeoleku agentidel on siiski «võtmeid», mis lubavad neil aeg-ajalt Maale peitu tulla. Nende kohalik esindaja on otsustanud tolle veidra seltskonna jõudehetkil räägitud lugusid meile edasi jutustada, nii hästi-halvasti, kui ta neist aru saab. Tolles loos – kolmandas sellises – on kolonel Zätereit hädas kummalise pöördruumipilvega, miljard aastat tagasi kadunud tsivilisatsiooni loominguga, mis peidab endas Maast sada tuhat korda suuremat väga meeldivat elukeskkonda. Too Tau Sõrmuse nime all tuntud moodustis asub Rahutoojate Impeeriumi piiril ja kõik – Impeerium, föderatsioon, enamasti Piiriasukateks nimetatavad riigikesed, vaba ruumi Kaubandusliidud ja ilmselt ka võõrrassid – tunnevad selle vastu teravat huvi. Inimkonna Föderatsiooni suhteid Rahutoojate Impeeriumiga saab kõige paremini iseloomustada nii, et nad ei ole veel sõjalisse vastasseisu sattunud. Lisaks on Sõrmusel ja teistel selle piirkonna planeetidel silmapilkset ühest teise üleminekut võimaldavad platvormid – samuti ühe ammukadunud võõrrassi looming, mille kasutamist kõik meeleheitlikult selgeks püüavad õppida. Zätereiti Tau Sõrmuse retkele lisavad vürtsi ka üks 400 aasta eest pagendusse saadetud ning selle aja peamiselt Impeeriumis tegutsenud sugulane ja üks koos oma pantvangidega sündmuste keerisesse sattunud piraat.


Lisas Marge-Elin Roose 19.04.2012
Pane hinne:
Kuukerijad
5.5
4 hindajat

431. Kuukerijad
Marje Ernits

Aastal 2835.toimuval vilistlaste ballil tõotab noor mees Teo äsja kohatud tütarlapse südame võitmiseks, et kingib talle Kuu. Algselt romantiliselt mõeldud lubadusest kujuneb välja hirmkallis suurprojekt tühjaks pumbatud Maa kaaslaselt hinnaliste varade kaevandamiseks ja Maale kantimiseks. Projekt, mida uurimise käigus Kuult elu avastanud Teol enam peatada ei õnnestu, toob kaasa katastroofi ja inimkonna hävingu Maal. Ainsatena elavad selle üle tema arheoloogist armastatu Ida, kes iidsetes templites väljakaevamisi sooritab, ning kaks tillukest jaapani tüdrukut. Ootamatult matriarhi seisusesse sattunud Ida otsustada jääb, kuidas tagada elu jätkumine maa–alustes tingimustes. Marje Ernitsat (s.1948) on nimetatud eesti produktiivsemaks kirjanikuks ja nais-Kaugveriks. Lõuna-Eestis Kanepi vallas elav kunstnikuharidusega autor alustas kirjutamist alles vanemas keskeas, kuid on pälvinud tunnustust mitmel romaanivõistlusel.


Lisas Marge-Elin Roose 08.08.2012
Pane hinne:
Nonstop
5.5
2 hindajat

432. Nonstop
Piret Bristol

Kogumiku fotograafiliselt detailne, peatumatust mälupiltide voolust kantud luule ja lüüriline proosa (sekka üks dialoog noore ajakirjanikuga) on äratuntavalt Bristoli-näoline. Lüüriline mina ei peitu väljamõeldud maskide taha, vaid on julgelt seesama P. B. ehk konkreetne Tartu poetess peaaegu konkreetsest Roosi tänava või ehk hoopis Fortuuna perioodist, liikugu ta siis vahelduse mõttes Tallinnas, Belgias või on pagendatud kuhugi nii maisesse kohta nagu kodu. Tema kaaslasena ilmub mees (seekord pikajuukseline ja näitleja), teda nõustavad mõnikord advokaat ja toimetaja, teda väisavad kummalised kujud ebareaalsustest ja muu linnarahvas ning teda ümbritseb nagu läbi paksu klaasi ruutude või fotoobjektiivi nähtud linnamaastik. Poolkogemata ühe Tartu ajaloost kirjutava raamatu leheküljele sattunud autor küsib: „Kas tuleviku vaataja nimetab seda pilti „21. sajandi naiseks õlleklaasiga“? Kas enda avastamine keset Tartu ajalugu peaks olema ajend eksistentsiaalseteks mõtisklusteks?“


Lisas Marge-Elin Roose 14.09.2012
Pane hinne: