- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
109.
Tagasi Eestisse!
Urmas Vadi
Oivaline romaan eestlaste vahelistest suhetest, meie romaanikunsti uus rajamärk.
Lisas Marge-Elin Roose 19.09.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
110.
Mandala
Tõnu Õnnepalu
Kui kirjanik kolib Kollasesse majja, leiab ta eest kaks musta kassi. Õieti vastu kirjaniku tahtmist saavad neist tema elu ja üldse inimelu lõbusad peeglid. Nende loo jutustamine viib aina uute lugude juurde, mis põimuvad ja moodustavadki lõpuks “Mandala” mustri. Seal on oma koht nii kassidel kui nende peremehel, aga ka väikesel poisil Joosepil, vana mõisa ammukadunud rahval ning selle uutel asukatel… Kõik nad (vähemalt inimesed, kui ka mitte kassid) on otsinud ja otsivad oma õnne valemit. Mõnikord see tundub ju nii käegakatsutav ja lihtne, just nagu Ladhaki munkade värviline liivajoonis… Siit leiad ka video, kus Tõnu Õnnepalu loeb ette väikse katkendi oma raamatust: http://www.youtube.com/watch?v=cgAzXyKvzgc
Lisas Marge-Elin Roose 12.09.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
111.
Targa mehe hirm. Triloogia "Kuningatapja kroonika" II osa 2. raamat
Patrick Rothfuss
Patrick Rothfussi „Kuningatapja kroonika“ triloogia on viimaste aastate tugevaim debüüt fantaasiakirjanduses. Põhjalikkus, millega autor on üles ehitanud maailma, milles triloogia sündmused aset leiavad, on võrreldav vaid Tolkieni Keskmaaga. Triloogia teise raamatu “Targa mehe hirm” teises pooles jätkuvad Kvothe seiklused kaugel, nüüd juba koduseks saanud ülikoolist. On põhjuseks saatus või tema enda noorusliku uljusega tehtud otsused, igatahes satub Kvothe kohtadesse, kuhu tema taustaga inimesed tavaliselt ei pääse. Või kui pääsevadki sisse, siis kindlasti mitte enam välja. Päris ladusalt ei lähe tagasitee Kvothelgi, värskeid arme jagub nii kehale kui hinge. Ent need on odav hind saadud teadmiste ja oskuste eest. Sest see Kvothe, kes ülikooli naaseb, pole lihtsalt osavate kätega muusik, vaid meister ka armuasjades ja mõõgavõitluses. Ning tuule nime kasutamine õnnestub ikka sagedamini.
Lisas Marge-Elin Roose 19.09.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
112.
LRK 33-35/2012 Tuubat ei ole
Paolo Nori
Itaalia romaanikirjaniku ja vene keelest tõlkija (sünd. 1963) lugu noore, tunnustust ihkava kirjaniku igapäevaheitlustest kass Paolo ning teda külastavate häälte ja inglite seltsis. Tragikoomilistest argistest kildudest joonistub tasapisi välja autori põlvkonna portree.
Lisas Marge-Elin Roose 31.10.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
113.
Roheline süü
Mihkel Kunnus
Leedukas Svajūnas B., kes viskas tema ema kanu murdnud koera sillalt alla, saavutas rahvusvahelise kurikuulsuse ja pandi kaheksaks kuuks vangi. Ta põhjendas oma tegu sellega, et ema oli koera tõttu pidevas näljas. Põhjendus põhjenduseks, koer lihtsalt ei saa süüdi olla; leedukas küll. Vajadustega pole siin samuti midagi pistmist. Kui igavlev kiisuke Emmanuelle-Cyntherella suvatseb lõhefileekese seedimist väikse linnu- või hiirepiinamisega ergutada, siis käitub ta vastavuses oma loodusliku loomusega ja on täiesti süütu, nagu on täiesti süütu ka maastikku ümber kujundav kobras. Kassi pole mõtet surnuks piinatud looma korjuse juures nuhelda, inimest aga küll, sest ka iga ateist teab, et inimene kannab endas Jumala kvaliteete ja seega tema ristilöömine lunastab. See, kas mõnda loomakest ka sellised inimestevahelised rituaalid ja žestid kuidagi aitavad või lohutavad, ei puutu asjasse, sest süüdlase karjed on sulnim unelaul.
Lisas Ende 14.03.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
114.
Tõde ja õigus
Anton Hansen Tammsaare
5-köiteline epopöa "Tõde ja õigus" (1926-33), avar läbilõige Eesti ühiskonna arengust 1870-ndaist aastaist kuni 1930-ndate aastateni; selles on esitatud lai eepiline panoraam taluelust ja linnaühiskonnast. I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest – omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. II köide, mille ainestik pärineb H. Treffneri gümnaasiumist, on nooruki kujunemisromaan sajandivahetuse Eesti olustikus, mille tagurliku hariduspoliitika kiuste tungisid noorte teadvusse uued ideed. Peategelaseks on ateismi poole suunduv noormees ja oludele kohanenud vastuoluline koolidirektor. III köide käsitleb 1905. –07. aasta revolutsiooni sündmusi, selles on edasi antud masside meeleolu ja võitlusepisoode; peategelane jääb aga revolutsiooni otsustaval etapil kõrvalvaatajaks. IV köites antakse haarav ja sügav psühholoogiline eritlus keskse tegelase abielu karilejooksmisest, millel on ühtlasi laiem ühiskonnakriitiline tagapõhi. Lõpptulemusena kujuneb romaan kogu kodanliku tsivilisatsiooni ja mentaliteedi hukkamõistmiseks. V köites kandub tegevus uuesti maale, siin jälgitakse taluelu umbes pool sajandit hilisemal perioodil kui epopöa alguses. Lihtsas eluviisis ja füüsilises töös leiab peategelane uuesti sisemise tasakaalu.
Lisas Thein
“„Tõde ja õigus“ on Tammsaare poolt kirja pandud tuntud Eesti klassika. Kõik noored on pidanud aastaid seda kohustusliku kirjandusena koolis lugema. Kõik viis osa on ülesehitatud erinevatele põhiprobleemidele. Need on ka põhjuseks, miks raamatuid saab aegumatudeks pidada.
Esmapilgul tundus esimene teos igava vanaaja talurahva eluloona. Mida peatükk edasi, seda rohkem süüviti erinevate tegelaste keerulistesse iseloomudesse. Esimese osa lõpuni oli raske vahet teha headel ja halbadel karakteritel. Kõik Tammsaare loodud kujud olid komplitseeritud. Pearust õhkus headust, kuid krutskidelt ei olnud talle vastast. Andres tundus õiglasena, otsides oma tõde ja õigust, kuid piibli lugemise ja liigse Jumalasse uskumisega muutus ta rangeks ja ebameeldivaks.
„Tões ja õiguses“ püstitatud probleemid on üleval ka tänapäeval. Kusagile ei kao ebakõlad põlvkondade vahel, armastuse küsimused või perekonna sisesed tülid. Aegumatu on ka inimese võitlus maaga, religiooniga, ühiskonnaga ja õnnega. Mõnel ajastul löövad need välja rohkem, teisel vähem, kuid olemas on nad siiski. Viiendas osas võidab inimene maa. Andrese unistus, mis püsis läbi kogu „ Tõe ja õiguse“, lõpuks täideti, hakati süvendama Vargamäe järve. Lepitud on ka Jumalaga ning igaühel on religioonist enda kindel arvamus. Mõned küsimused hakkavad taas korduma, sest Vargamäel on uus noor põlvkond,lapselapsed, keda esimeset osast saab võrrelda Andrese ja Pearu lastega.
Minu arvates peaks seda Tammsaare teost lugema iga vähegi intelligentne eestlane. Raamat annab hea ülevaate inimese elust ning toob meile endile palju võrdlusmomente. ”
