Süütalastepäev
4.0
1 hindaja

127. Süütalastepäev
Rein Kasela

Mida enamat saaks täiskasvanuks saades teha üks orvuna kasvanud inimene, kelle lapseootel ema mõrvasid 1941. aastal venelastest julmurid ning kelle metsavennast isa hukutas end seejärel perre kasuemaks sokutanud äraandja? Ta saab ainult uurida ning kõik, mida teada saanud, üles tähendada. Ainult nii saab lunastatud lapsepõlves kogetud kohutav vägivald. Kuid Rein Kasela ei ole piirdunud ainult oma perekonna erakordselt traagilise looga. Ta on laiendanud haaret üle terve Järvamaa, oma kodukandi. Autoril on õnnestunud taastada hulgaliselt kunagisi sündmusi aastatest 1940-1944 ning tuua avalikkuse ette ridamisi nii kohalikke mõrtsukaid kui nende ohvreid. Need lood on täis kurbust ning õõvastavat vägivalda. Ent just sel viisil annab raamatu pealkiri selle sisule hoopis uue ja laiema mõõte. Eesti rahva jaoks kestis süütalastepäev, mil koos Rein Kasela emaga hukkus ka alles sündimata maimuke, enam kui kümnendi.


Lisas Marge-Elin Roose 29.11.2012
Pane hinne:
Taassünni põuavälgud
3.7
3 hindajat

128. Taassünni põuavälgud
Sergei Soldatov

Sergei Soldatov (1933-2003) oli Eesti vabadusvõitleja, põrandaaluse dissidentliku võitluse hoogustaja 1970. aastatel Eestis, Nõukogude Liidu Demokraatliku Liikumise looja, meelsusvang 1975-1980, vabakirjanik sundeksiilis Saksamaal 1081-2000, raadiohääl Vabaduse raadios, filosoof, moraal-poliitilise taassünni ideoloogia looja ning propageerija. Sergei Soldatov sündis Narvas 24. juunil 1933, suri Tallinnas 24. jaanuaril 2003 ja on maetud Kesklinna Aleksander Nevski kalmistule. Käesolev raamat sisaldab autori mälestusi lapsepõlvest, õpinguaastatest sõjakeerises Ida-Virumaal, mehistumisest ja poliitilisest küpsemisest, põrandaalusest dissidentlikust võitlusest, elust nõukogude poliitlaagris, elust väljasaadetuna Saksamaal ja tema moraal-poliitilise taassünni nägemusi. Autor kirjutab ise oma 1984. aastal ilmunud venekeelse originaali saatesõnades: ...Võimsaks relvaks võitluses üleüldise heaolu eest, tegusamaks relvaks, kui kunagi varem, on hingestatud sõna, nii suuliselt kui kirjalikult. Seepärast, soovides teenida mainitud eesmärki, viib autor ellu oma ammu kavandatud eesmärgi – kirjutada raamat, milles kõigi heaolu eest võitlejate, nende sõprade ja abiliste kasuks oleks üldistatud tema poole sajandi pikkune elukogemus, tehtud poliitikaalase hariva tegevuse ja vaimsete ning loominguliste otsingute kokkuvõte. Autoril, päritolult venelasel, usklikul, sai osaks elada Eesti Vabariigis, ida ja lääne maailmade kokkupuutejoonel, erakordselt vabadustarmastava ja iseseisva eesti rahva keskel. Sai osaks elada suurearvulise vene vähemusrahvuse keskel, kes elas aktiivselt oma usulist ja kultuurialast elu. See teravdas rahvusvaheliste suhete nägemist tema poolt. Talle sai ka osaks olla tunnistajaks Eesti vallutamisele nõukogude imperialistide poolt ja sellele järgnenud repressioonidele, mis läksid maa elanikkonnale maksma kolmandiku tema koosseisust. Näha Teise maailmasõja draamat, mille käigus maa kolmel korral okupeeriti võõramaiste sõjavägede poolt. Õppida keskkoolis despootliku stalinliku re˛iimi tingimustes. Lõpetada Polütehniline Instituut Leningradis Hruštšovi sula tingimustes. Töötada juhtivatel insenerikohtadel nõukogude tööstuses. Õpetada nõukogude kõrgkoolis. Seada ennast vastu nõukogude süsteemile. Paljude aastate jooksul kanda karistust nõukogude vanglates ja koonduslaagrites. Olla aastal 1981 pärast vangistusest vabanemist koos naise Ludmillaga Nõukogude Liidust välja saadetud. Raamat on kirjutatud jutustava uurimuse kujul, ühildades isiklikult üleelatu ja kaasaja tunnetamise nägemusega tulevikust. Raamat sisaldab fakte elust ja mõtteid nendest, tunnistusi mineviku sündmustest ja uute probleemide asetuse, pahelise nõukogude tegelikkuse analüüsi ja programmilised etteanekud tulevikuks. Kuid filosoofiline ja sotsioloogiline teema on raamatus ainult kaugeks fooniks. Selle põhiliseks sisuks on poole sajandi jooksul isiklikult üleelatu...


Lisas Marge-Elin Roose 14.09.2012
Pane hinne:
Tervist, proua president! Evelin Ilvese tee Kadriorgu
3.7
3 hindajat

129. Tervist, proua president! Evelin Ilvese tee Kadriorgu
Katrin Lust

Kes on Evelin Ilves tegelikult? Milline on ta siis, kui ta ei ole vastuvõttudel või heategevusüritustel kaamerate fookuses? Milline oli ta siis, kui ta ei olnud veel presidendi abikaasa? Katrin Lust on võtnud intervjuusid kümnetelt inimestelt, kes tundsid Evelini juba lapsena, käisid temaga koos ülikoolis, olid kolleegid tema ambitsioonika karjääri algusaastatel. Lugudest joonistub välja pilt naisest, kes rühib kõhklematult tippu, maadeldes samal ajal oma ebakindluse ja keeruliste lähisuhetega. Kas Evelin Ilvese eesmärk oligi alati saada presidendiprouaks? Ja kas tema unistuse täitumine oli õnnistus või hoopis needus? Kas võim ja raha rikkusid ära tubli, tööka ja sihikindla eesti naise või olid kallid kleidid ning lakkamatu esinemisvajaduse rahuldamine algusest saadik eesmärk omaette?


Lisas cantabile 18.06.2013
Pane hinne:
1001 lahingut, mis muutsid ajalugu
2.0
1 hindaja

130. 1001 lahingut, mis muutsid ajalugu
R. G. Grant

Alates esimestest ajalooürikutes jäädvustatud relvastatud kokkupõrgetest, mis toimusid Sumeris 2500 eKr, on geograafilise ja poliitilise paremuse saavutamiseks ikka ja jälle lahinguid peetud. See raamat annab asjatundliku ja põhjaliku ülevaate maailma poliitilise ja kultuurimaastiku kujunemist mõjutanud relvastatud kokkupõrgetest, mis hõlmavad pikka ajavahemikku antiikaja väikestest lahingutest tänapäeva laastavate konfliktideni.„1001 lahingut, mis muutsid ajalugu” kirjeldab viimase 5000 aasta kõige pingelisemaid, dramaatilisemaid, olulisemaid ja erakordsemaid relvastatud kokkupõrkeid ning nende mõju kogu maailma arenguloole. Raamatu illustreerimisel on kasutatud vanu gravüüre, nüansirikkaid gobelääne, dramaatilisi maale ja meeldejäävaid fotosid.


Lisas Marge-Elin Roose 19.09.2012
Pane hinne:
101 eesti lahingut
1.0
1 hindaja

131. 101 eesti lahingut
Mati Õun, Hanno Ojalo

Viimase tuhande aasta jooksul on Eestil ja eestlastel olnud vähe rahuperioode, kus puudus vajadus võidelda. Kaotusi on olnud võitudest rohkem ja iseseisvust oleme saanud vähem maitsta kui iket. Sõjaajaloolased Mati Õun ja Hanno Ojalo on toonud meie ajaloost välja 101 kõige olulisemat ja iseloomulikumat lahingut. Teos algab kirjeldusega Yngvari lahingust aastal 600 ning jõuab välja 20. sajandisse, sest märkimisväärse osa teosest moodustavad käsitlused I maailmasõja, Vabadussõja ning II maailmasõja lahingutest.


Lisas Marge-Elin Roose 01.10.2012
Pane hinne:
Maffia raha. Kunnari lugu
1.0
2 hindajat

132. Maffia raha. Kunnari lugu
Grey Gladio

Eesti elu varjatum pool eluloona esmakordselt raamatukaante vahel! Elu on kui kitsas mägitee, mille iga kurvi taga ootab ees uus ja tundmatu seiklus. See on kui kuristiku kohal kõõlumine, kus kindel on vaid üks – kui oled sinna kord sattunud, on ainus võimalus edasi liikuda, sest tagasipöördekohti sellel teel pole. Kunnari lugu on üks sellistest. Turvalisse, armastavasse ja üksmeelsesse perekonda sündinud poisikese elu algab tegemistega lapsepõlve mängudemaalt. Noormehe ikka jõudes võtab see aga täiesti ootamatu kursi ning pöörab ohtlikule ja käänulisele teele, mille kurvide taga tuleb silmitsi seista nii metsikute peadpööritavate seikluste ja kirgliku armastuse kui elu ja surmaga. Kuidas noore mehe tee viib ta jõhkra režiimiga Venemaa vanglatesse ja sealt edasi Eesti maffia karmide mängude juurde, samuti paljudesse teistesse haaravatesse sündmustesse, saad teada käesoleva raamatu lehekülgedelt.


Lisas Marge-Elin Roose 08.08.2012
Pane hinne: