Saaremaa Rahvateater 50
6.0
1 hindaja

109. Saaremaa Rahvateater 50
Lea Kuldsepp

Raamat „Saaremaa Rahvateater 50”annab ülevaate teatri tegevusest 50 aasta jooksul ja sisaldab andmeid kõikide lavastajate ja näitlejate kohta.


Lisas cantabile 29.01.2013
Pane hinne:
KGB mängib malet
6.0
2 hindajat

110. KGB mängib malet
Boriss Gulko, Juri Felštinski, Viktor Kortšnoi, Vladimir Popov

Selle raamatu keskmes on kunagise Nõukogude Liidu tippmaletajad. Raamatu aluseks on endise KGB alampolkovniku Vladimir Popovi ja ajaloolase Juri Felštinski ülevaate KGB tegevusest maletajate seas. Mitmed neist ei andnud KGB survele järele. Boriss Spasski abiellus prantslannaga ja asus Prantsusmaale elama. Viktor Kortšnoi sai oma perekonnale emigreerimisloa viis aastat pärast Nõukogude Liidust põgenemist, kui ta poeg oli kaks ja pool aastat vangis istunud. Boriss Gulkol lubati emigreerida Ameerika Ühendriikidesse pärast kolme näljastreiki ja kuu aega kestnud igapäevast piketeerimist ning korduvaid arreteerimisi. Garri Kasparov võitis 1985. aastal Karpovilt maailmameistritiitli ja kaitses seda edukalt 2000. aastani, hoolimata tõigast, et Anatoli Karpov esines tema vastu käsikäes KGB-ga. Koostöös KGB-ga kahtlustati Anatoli Karpovit juba ammu. Nüüd on teada ka tema agendinimi – Raul. Mõistagi tuli maletajail nende võitude eest maksta purustatud karjääri, rikutud närvide, lähedaste vangistamise ja mõnes sõbras pettumisega. Aga maletajad teavad, et võit ei tule kunagi kergelt kätte.


Lisas Marge-Elin Roose 12.09.2012
Pane hinne:
Mälestused
6.0
2 hindajat

111. Mälestused
Ilmar Raamot

Eesti tuntud ühiskonnategelase Ilmar Raamoti (1900–1991) mälestused on hinnaline ja haarav omaeluloojutustus Eesti vabariigi kujunemise ja hävingu kontekstis, eriti väärtuslikeks võib pidada tema vahetuid tunnistusi vapside liikumisest ja 1934. aasta riigipöördest. Konkreetsemalt kajastab mälestuste esimene osa Raamoti õpinguid Tartu Reaalkoolis ja Tallinna Peetri Reaalkoolis, Vabadussõda, teenistust ohvitserina, õpinguid Tartu ülikoolis ja Berliini Põllumajandusülikoolis, tegutsemist Ühinenud Põllumeeste ja Väikemaapidajate kogude peasekretärina. Mälestuste teine pool katab aega alates 12. märtsist 1934, mil Eestis toimus riigivanem K. Pätsi ja kindral J. Laidoneri läbi viidud riigipööre. Mälestused lõpevad 22. septembriga 1944, mil autor jõudis põgenikuna Eestist Saksamaale.Ilmar Raamoti mälestused ilmusid paguluses kahes köites: „Mälestused I“ (Vaba Eesti, 1975) ja „Mälestused II“ (Välis-Eesti & EMP, 1991), käesolevas väljaandes ilmuvad need ühtede kaante vahel esimest korda.


Lisas cantabile 29.01.2013
Pane hinne:
Sporditähed 2012
5.8
8 hindajat

112. Sporditähed 2012
Gunnar Press

Raamat võtab kokku 2012. spordiaasta säravamad sündmused. Raamatu koostaja on tuntud spordiajakirjanik Gunnar Press.


Lisas Marge-Elin Roose 03.01.2013
Pane hinne:
Nõukogude aeg ja Eesti inimene
5.5
2 hindajat

113. Nõukogude aeg ja Eesti inimene
Enno Tammer

„Mäletan riiki, kus suvekuudel ei antud sooja vett; kus ei teatud midagi hügieenisidemetest; kus suurem osa esmatarbekaupu oli pidevaks defitsiidiks ja müügilolev kaup oli kasutamiskõlbmatu praak.” Lisatud mälestuskild on üks tuhandetest, mis laekus üleskutse peale meenutada nõukogude aega. Liitnud kokku tuhanded mälestuskillud sündis 2004. aastal raamat „Nõukogude aeg ja inimene”, mille „kapsaks” loetud eksemplari märkasin raamatukogus kohtumisel lugejatega. See andiski kaheksa aastat hiljem kindlust teha uus, oluliselt täiendatud trükk, kuhu eraldi peatükina on lisatud kõikvõimalikud punapühad ja nende tähistamine.


Lisas Marge-Elin Roose 08.08.2012
Pane hinne:
Kalevipoja lapsed
5.5
2 hindajat

114. Kalevipoja lapsed
Enno Uibo, Ere Uibo

Siia raamatusse on kogutud võõrvõimude poolt küüditatud inimeste saatused: nende mälestused, nii kurvad kui veidi rõõmsamad hetked, saavutused ja mõtted. Need on inimesed, kes pilluti laiali mööda maailma kõledaid paiku ning keda sunniti jooma kannatusekarikast. Siiski oli mingi jõud, mis ei lasknud neil pisaratest pimedaks jääda ega hingevalust hulluda. See võim oli eestlastlik visadus. Usk oma juurtesse ja kodumaasse. Nemad ongi Kalevipoja lapsed, kes tulid kaugelt tagasi ning ehitasid oma kodud varemetest taas üles.


Lisas Marge-Elin Roose 19.12.2012
Pane hinne: