Elulood ja memuaarid - Arvustus.com arvustused

“Tundub kuidagi liiga püüdlikult diip raamat. Ma ei tea, kas kogu seda asja üldse uskuda või mitte, äkki on niisama meediamull..?
Aigi mingit superkirjanik ei ole ka.”

“See raamat on osa H. Valgu mainekujundustööst. Eelkirjutanu väide, et Heinz Valk oleks suurmees, on lapsik liialdus. Ta on omamoodi tubli mees küll, aga ei ole mõttehiiglane. Ja üldse on tema kuju pigem meediatoodang.

Praeguses meediamaastikus on iseenda promomine muutunud mainekujundustööks, mille eesmärgiks on püüda sokutada end ajalooannaalidesse. Loeb ka tutvuste ringkond, selle kaudu langeb autasusid jne. Meedia ja tutvuskond määravad paljus ka suure (suurelt jaolt naiivse, pealiskaudse) publiku suhtumise: mainekujundusega luuakse kunstlikult kangelasi samamoodi nagu reklaamiga pannakse inimesi ostma teatud kaupu.

See käib ka laulva revolutsiooni kohta, millest osavõtjad katsuvad endast teha kangelasi. Aga tasub tähele panna tõesti tähtsa tegelase Marju Lauristini seisukohta, mille ta ütles hiljuti välja ETV saates "Kahekõne" oma juubeli paiku: vabaks ei tee laulmine, vaid poliitika, laulev revolutsioon on välismeediast meile levinud kujund ja kas toimunut võib just revolutsiooniks nimetada, on ka kahtlane.

Ühe lause ("ükskord me võidame niikuinii") muutumine lööklauseks koos Valgu mõningase muu sebimisega laulva revolutsiooni ajal ei ole see, miks Valk peaks kuuluma esimese suurusjärgu tähtede hulka Eesti ajaloos või kultuuris. Ta jääb kultuurilukku tubli naljamehena, karikaturistina. Ja ordenid või isa-tiitlid ei muuda siin midagi.

Raamat on hea keskmine, kui maha arvata teatav väike piinlikkustunne teatud kohtade lugemisel.”

“raamat on liigselt koormatud mittekirjandusliku materjaliga, minu jaoks oli dokumente ja häguseid ammuseid fotosid liiga palju. Nagu kapo materjal. Plussina see, et mahlakad võrdlused ja metafoorid olid kersnalikult vaimukad, neid sai ülegi loetud mõnu pärast.”

“Kuigi Keskerakonda ma iial ei valik ja Savisaare poliitilised mängud on mulle vastumeelsed, ei kõhelnud ma hetkegi selle raamatu otsmisel. Tegemist on ikkagi eriliselt tähelepanuväärse inimesega, kes kedagi külamaks ei jäta. Armastad või vihkad.
Koch annab raamatus Savisaare elukäigust, otsustest ja tema elu mõjutanud sündmustest hea ülevaate. Raamatut on raske käest panna, loeks nagu seiklusjutte maalt ja merelt, ehkki kõik toimub siinsamas, meie ümber.
Vaid raamatu maht teeb muret, 188 lehekülge just palju ei mahuta, aga teada tahaks oh-kui-palju veel.”