Õelad tüdrukud. Kuidas kaitsta end pahatahtlike naiste eest
10
2 hindajat

1. Õelad tüdrukud. Kuidas kaitsta end pahatahtlike naiste eest
Meredith Fuller

“Õelad tüdrukud” kõnetab tõenäoliselt iga naist. Tegu on sensatsioonilise raamatuga, mis käsitleb esimest korda avameelselt üht suuremat tabuteemat ühiskonnas – naistevahelist vaimset vägivalda ehk mõrralikku käitumist. Austraalia psühholoog Meredith Fuller on töötanud aastaid sellise vägivalla all kannatavate naistega ning sadadest intervjuudest nendega pannudki kokku selle erakordselt valusa ja õpetliku raamatu. Need lood on mõneski mõttes uskumatud: oma kannatusi varjates on naised kaotanud kes vaimse või füüsilise tasakaalu, kes armastatud töökoha, kuid on ka neid, kes neile tehtud ülekohtu eest on pidanud tasuma oma eluga. Fuller võtab luubi alla mõrdade käitumise tööl. Esimene kokkupuude õelate tüdrukutega on paljudel naistel olnud koolipõlves.


Lisas Marge-Elin Roose 04.10.2012
Pane hinne:
Julge olla sina ise! Naine tööelus ja kodus
10
1 hindaja

2. Julge olla sina ise! Naine tööelus ja kodus
Ilona Rauhala

Hea lugeja! Hoiad käes Soome psühholoogi Ilona Rauhala naistele pühendatud raamatut, milles ta vestleb oma lugejaga naise elutee erinevatest käänakutest ja karidest ning sellest, kuidas kõigest hoolimata oma teekonda jätkata ja lõppeesmärgini jõuda. See on lugu, mis räägib naise pikast teekonnast mehe eestkoste alt majandusliku sõltumatuseni, koduseinte vahelt ühiskondliku elu tippu. See on ka lugu sellest, millist hinda on naistel tulnud ja tuleb ka edaspidi oma vabaduse eest maksta. Samuti on see jutustus naise tööalasest karjäärist, oma koha ja oma mina leidmisest, eluraskustega toimetulemisest, edasipüüdlemisest ja eneseteostusest. Autor jagab meiega oma mõtteid selle kohta, kuidas meeletu kiirusega muutuvas maailmas toime tulla nii, et kiire elutempo ja pidev vajadus muutustega kohaneda ei sunniks meid kõigele käega lööma ja alla andma. Rauhala raamat on ka pilguheit tulevikku, mille kohta meist mitte keegi päris täpselt ei tea, mida see endaga kaasa toob. Kuid me saame selleks valmistuda, olles valmis pidevate muutustega kohanema, muutes oma mõtteviisi, mõistmaks, et elu oma dünaamilisuses lihtsalt on pidevas liikumises ja muutumises.


Lisas Marge-Elin Roose 23.10.2012
Pane hinne:
Sõnadest tähtsam
9.7
10 hindajat

3. Sõnadest tähtsam
Merit Raju, Helina Kärgenberg

Kuna me ei ela üksi vaakumis, tuleb paratamatult suhelda. Isegi mitte midagi rääkides saadame sõnumeid, kõneleme tegelikult endast. Me tõlgime ja suhtleme pidevalt ka sõnu kasutamata. Meie pilgud, kehad, iseloomujooned ja teod räägivad. Paraku on meie suhtlemisstiilis palju harjumuspärast ning see viib sageli ka sarnaste suhete ja olukordadeni. Aga kui pingutame natuke selle nimel, et vanad automaatsed ja lapsepõlvemustriga suhtlemisviisid asenduksid uutega – siiramate, ehedamate ja enesega rohkem kooskülas olevatega -, tasub see vaev end kuhjaga ära. Suhted muutuvad usalduslikumaks, neis on rohkem ärakuulamist ja avanemist. Võib-olla muutuvad seejärel inimesedki meie ümber. Ei ole vaja jätta muljet ega rääkida ilmast. Võib täiesti vabalt olla see, kes sa tegelikult oled. Ja sellisena armastatud.


Lisas Shepard 18.05.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (2)

“Kui inimesed omaette räägivad, siis öeldakse, et räägivad kõige targemaga. Samas öeldakse, et tähtsam kui see mida sa ütled, on see, mida sa mõtled. Järgmiseks tuleb meelde tarkus, et arutledes kõvasti omaette kõva häälega on kasulik, sest siis sa kuuled ka, mida pea mõtleb, muidu liiguvad mõtted sellise kiirusega, et astuvad üksteisele kannale. Kuidas siis tegelikult on sellega mida me mõtleme, ütleme ja kuidas käitume?
Just nii lugesin mina seda raamatut - kogu aeg endaga mõttes vaieldes ja arutledes, seda küll siiski mitte kõva häälega.
Mitmed raamatus kirjeldatud olukorrad moodustavad meie igapäevase elu, kuid kiires elutempos ei jää aega nende üle juurelda ja järeldusi teha. Nii kordamegi sageli ikka ja jälle samu vigu. Lugedes hakkasingi paralleelselt analoogseid situatsioone otsima ja leidma ka oma elust. Siis läks mõtetes vaidlemiseks, sest ikka üritad ju ennast ja oma käitumist kaitsta ning õigustada. Enamasti leidsin oma mõtetega rahumeelsed lahendused, kuid oli ka momente, kus andsin alla ja lükkasin otsustamise tulevikku ehk siis olukorda, kus olen sellises situatsioonis. Samuti tundsin ära palju tuttavaid, kelle käitumismudelid toredasti välja joonistusid ning hakkasin mõnestki inimesest ja tema reageerimisest paremini aru saama. Kuid mõistmist tuli kindlasti palju juurde.
Kuigi minu jaoks jäi raamatust kõige enam kõlama mõte, et me ei teadvusta, ei mõtle ja ei pane tähele, kuidas käitume, meeldis mulle väga-väga, et autorid suudavad lugejale läheneda lihtsalt, oma kogemuste baasil, tuues näiteid oma elust. Samuti on olukorrad väga elulised, millesse satume kõik pidevalt päev päeva järel.
Raamat on iseenda ja oma mõtetega olemise raamat, mis mõjus mulle väga virgutavalt ning puhastavalt. ”

09.08.2012 15:04 - Marge-Elin Roose
Hinnang arvustusele:
  +2   -0
Arengupsühholoogia alused
9.5
6 hindajat

4. Arengupsühholoogia alused
George Butterworth, Margaret Harris

Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002 Tõlkinud Aita Linnas


Lisas crep suzet 05.04.2010
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Väga lihtsas keeles teaduslik raamat. Keda teemad sügavuti huvitavad, saavad pöörduda viidatud algallikate juurde, teksti ei ole koormatud liigsete detailidega, nii et lugeda on mõnus. Viimased teemad vajaksid muidugi juba täiendamist, nt isade rollist on viimasel kümnel aastal valminud lisaks juba palju sotsioloogilisi uurimusi (sh ka Eestis mitu).”

05.04.2010 10:55 - crep suzet
Hinnang arvustusele:
  +1   -0
Lihtne ja praktiline koolipsühholoogia
9.3
3 hindajat

5. Lihtne ja praktiline koolipsühholoogia
Tiia Lister

Kooliheaolu, osavõtlik ja toetav koolielu, head suhted õpetajate-õpilaste vahel, positiivne, rõõmsameelne ja innukas suhtumine õppetöösse – need teemad paeluvad kindlasti kõiki, kes on huvitatud, et meie kool muutuks lapsesõbralikumaks. Kuidas kujundada meie kooli psühholoogiline keskkond lapsele kergemaks, rõõmsamaks ja õpihuvi tekitavamaks, mis omakorda pakuks rahuldust ka õpetajale tema töös – need ideed läbivad uue ja praktilise koolipsühholoogia käsiraamatut. Arusaam, et kooli on võimalik muuta meeldivaks paigaks nii õpilastele kui ka õpetajatele, läbib kogu raamatut, ent selleks on vaja rakendada ka praktilise psühholoogiaga seotud teadmisi ja oskusi. Milline on positiivse mõju ja hea suhtlemisoskusega õpetaja, millised on hea õppetunni psühholoogilised alused, milline õpetaja on autoriteediks, kes suudab tagada töörahu ja huvi oma aine vastu, kuidas ennetada nii õpetaja kui ka õpilaste koolistressi ja konfl ikte koolis, kuidas aidata õpiraskusega õpilast ja arendada erilise õppija andeid. Neid probleeme käsitletakse samuti põhjalikult. Raamat on sobilik lugemisvara ka lapsevanematele, kes osalevad hoolekogu töös, või hea nõuandaja oma lapse koolielu kujundamises. Näpunäited, kuidas korraldada koostööd, tugevdada meie-tunnet või toetada õpiraskustega poisse, on tähtsad kindlasti ka neile.


Lisas Marge-Elin Roose 26.04.2012
Pane hinne:
Väikelapse sotsiaalsus
9.3
3 hindajat

6. Väikelapse sotsiaalsus
Liisa Keltikangas-Järvinen

Varajane lapsepõlv on inimese elus kõige tähtsam periood. Kolme esimese eluaasta jooksul kujuneb baas kogu edaspidise elu sotsiaalsete suhete kvaliteedile. Lasteaias käimine iseenesest lapse sotsiaalseid oskusi ei arenda ja liiga varajane sattumine ülearu suurde seltskonda võib sotsiaalsete oskuste arengut hoopis pärssida. Millised rühma kogemused võiksid aga lapsele soodsalt mõjuda? Kas mudilased peavad tõesti suutma ise enda eest seista, end kaitsta ning konfl iktegi lahendada? Millised on alla kolme aastaste sotsiaalsed oskused? Raamat on kirjutatud väikelaste vanematele, pedagoogidele, kasvatajatele, üliõpilastele. Kõikidele nendele, keda huvitab sotsiaalsete oskuste kujundamine. Nende kaante vahel tõstatatud teemad peaksid käivitama ka polii tilisi diskussioone, sest päevahoiu rahastamine lähtub riiklikest otsustest. Päevahoiu kvaliteet on otseselt seotud uue põlvkonna sotsiaalsuse kujunemisega. Kõrgetasemeline alusharidus on ühiskonna heaolu nurgakivi ning sotsiaalse kapitali baas. Psühholoogiaprofessor Liisa Keltikangas-Järvinen on Soome tunnustatud teaduskirjanik. Oma tekstides on ta käsitlenud enesehinnangut, laste agressiivsust ja temperamenti ning nende seost personaalsuse, kooliedu ning toime tulekuga üldisemalt. Autorit on pärjatud mitme tunnustusega – 2008. aastal omistas Soome Professorite Liit talle aasta professori tiitli. Tema eelmine raamat „Sotsiaalsus ja sotsiaalsed oskused”, mis on ka eesti keeles ilmunud, sai Lauri Jänti nimelise teaduskirjanduse preemia märkimisväärse ühiskondliku teemaalgatuse eest. Varem on eesti keeles ilmunud „Agressiivne laps” ning „Temperament ja kooliedu”.


Lisas cantabile 04.02.2013
Pane hinne: