Ja teisi luuletusi
9.0
3 hindajat

25. Ja teisi luuletusi
Juku-Kalle Raid

Juku-Kalle Raidi esimene luulekogu ilmus 1991. aastal ning alates sellest on Raid avaldanud luuletusi mitmetes raamatutes ning osalenud mitmes kirjandusrühmituses. Käesolev kogu on läbilõige Raidi viimasel aja kirjutatust.


Lisas cantabile 04.02.2013
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Lahe luulekogu. Täiesti ootamatust sulest :)”

04.02.2013 19:26 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
ktrn
9.0
1 hindaja

26. ktrn
Katrin Väli

Katrin Väli 10. luulekogu näitab veenvalt, et kogemused maksavad. Elutarkus ja meisterlik sõna valdamine annavad kokku nauditava luulekogu, mis on ühtaegu sügav ja kaunis. — maadlus sõnadega on kui maadlus ingliga laused pooleli natuke laokil mitte millegagi pole võrrelda klaasiklirinat laest kukkuva lühtriga võtan sõna tagasi see on armastus mis ei võimalda mulle mitte mingeid vabadusi kuigi sõnade mustrid on lõpmatud


Lisas cantabile 27.02.2013
Pane hinne:
Kogutud teosed 21
9.0
1 hindaja

27. Kogutud teosed 21
Arvo Valton Vallikivi

Sildab luuletusi kogudest: “Kollasteks laikudeks laguneb”, “Seniks”, “Su nimi vaheldub”, “Liblikas, ilus ja paks”, “Tiinale”, “Kas selles unenäos või teises”.


Lisas cantabile 15.03.2013
Pane hinne:
Ei ole kunagi hilja
9.0
1 hindaja

28. Ei ole kunagi hilja
Ilmar Vananurm

Kogu «Ei ole kunagi hilja» sisaldab luulet aastaist 1964–2012 ja peegeldab ühe mehe elust pea poolt sajandit. Algupoole isiklikud või sotsiaal­sed valud leevenduvad viimaks «selles ilmas, kus lumi on kuum». I osas võrdleb autor ise end alles lehega, mis «tuulest kantud», on tunda, kuidas veel noor inimene pole põhjalikult end maha kinnitanud. Veel pole selge oskus, kuidas siinsest talvest üles leida ja kätte saada energiat – luuletus «Vaevatud talvel sest talvest» lõpeb nukra küsimusega: «Aga kes meist on pärale jõudnud?». Aasta oli siis 1969. Varasemad luuletused «Lahkumisvalu» ja «Me jälle» on nooruslikult ehedad ja siirad igatsuses ühtsustunde järele teise inimesega. 1985. a luuletus «Aimdused» toob selgelt teistsuguse tasandi: inimeste maailmas saavad küsimused «mida suudan elult välja nõuda; kuipalju elu nõuab minult enamat?» pigem nukra vastuse, et elu nõuabki enamat. Kümme aasta hiljem on küsimus esitet juba uutmoodi: miks ometi on meile nõnda palju antud, et lootagi ei ole elus targaks saada? Luulekogu II pool annab vastuse: vanemate kääpal, tuhandeaastases pedakapalus, Petseri valssi lauldes saad iseendale ligemale. Kodust, veresäsini tuttavat maad ja taevast adudes saab sündida programmiline setukeelne «Kunagi olõ-i ilda», mis ütleb, et kõik vastuolud peab viimseni andeks paluma ja andma, isegi siis, kui lõpuni mõistmine pole veel saabunud. Elukaart, mis kulgeb välistelt küsimustelt sisemistele, peetakse üldiselt õnnelikuks, seda peegeldab käesolev luulevalimik. Juune Holvandus


Lisas cantabile 20.05.2013
Pane hinne:
Baer
9.0
1 hindaja

29. Baer
Paavo Matsin

Käesolev kõvakaaneline kunstnikuraamat von Baerist sisaldab Jüri Mildebergi graafikat ja Paavo Matsini poeemi. Meile juba kahekrooniselt tuttav Baer, imetaja munaraku avastaja ja võrdleva embrüoloogia rajaja asetatakse raamatus kunstniku käe läbi erinevatesse keskkondadesse - embrüoloog keksib Miki-Hiirena, astub soliidse vanaaegse ülikuna, ujub kalana, hõljub õhupallina, kannab seenekübarat ja võtab plakatikunstist tuntud poose. Pilte saadab vabavärss, kus avatakse kuulsa teadlase elu poeetilises võtmes tuginedes ajaloolistele faktidele ja värvikatele isikutele.


Lisas sipsik 02.09.2013
Pane hinne:
Sõõlatud luule
9.0
3 hindajat

30. Sõõlatud luule
Peep Ilmet

Kui otsustasin oma luulest mahukama ülevaatekogu koostada, olin kindel, et sellele tuleb kirjutada ka saatesõna, mis valgustaks eelkõige just koostamispõhimõtteid. Luuletusi endid võivad kõik lugejad muidugi omal moel mõista. Vahel on päris üllatav, mida keegi on mu luuletustest leidnud. On leidnud midagi sellist, mille peale ma kirjutades teadlikult üldse ei mõelnud. Minu esimese luulekogu ilmumise järel leidis näiteks Kalle Muuli, et minu luule on väga värviline. See oli topeltüllatus, sest värvinimetustega ma pigem nimme koonerdasin. Kuid kui kujutada ette nende sõnade värve, mida ma luules kasutan, siis on Kalle Muulil ilmselt õigus.


Lisas sipsik 06.11.2013
Pane hinne: