Loe ka nõuandeid ja soovitusi, kuidas valida e-lugerit
RSS
Kõik Meelelahutus Raamatud Elulood ja memuaarid
Minu elu Rameto-s ehk kuidas me meelt jahutasime

49. Minu elu Rameto-s ehk kuidas me meelt jahutasime
Toivo Tootsen

1960. aastate keskel lubati Nõukogude Liidus taas nalja teha. Veel enam – naljatamist suisa soositi. Ja nii loodi meelelahutussaadete toimetus RAMETO, mille esimene saade läks eetrisse 1965. aasta lõpus. See raamat on raadio- ja teleajakirjanik Toivo Tootseni meenutus RAMETO-st. Subjektiivne, fragmentaarne, üksikutest mälupiltidest koosnev. Ja et meeles on ikka rohkem see, mis saadete tegemisega kaasas kais, tuleb enamasti juttu mitte niipalju saadetest kui just nende tegijatest.


Lisas Marge-Elin Roose 23.11.2012
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Omade juures vangis. Richard Majaku mälestused vangilaagritest
1.0
1 hindaja

50. Omade juures vangis. Richard Majaku mälestused vangilaagritest
Richard Majak

Pea igas Eesti peres on pidanud keegi Siberi vangilaagrite õuduseid üle elama. Me oleme lugenud ja kuulnud lugusid kümnetest ja sadadest süütutest inimestest, kes Stalini repressiivaparaadi hammasrataste vahele vangi jäid. Kommunistlik režiim ei halastanud aga mitte ainult teise maailmavaatega inimeste peale, vaid oli armutu ka omade suhtes. Nende omade suhtes, kelle idealistlik utoopia parimast elust ei mahtunud kuidagi Nõukogude võimu karmi reaalsusse. Me pole tahtnud neist siiani rääkida, oleme neist mööda vaadanud ja proovinud neid unustada. Ajalugu ei saa aga olla valiv ja seega oleme otsustanud jutustada loo mehest, kes uskus oma ideaalidesse ning seeläbi paremasse tulevikku. Vaatamata sellele, et tema paljud kamraadid hukkusid „omade“ käe läbi ning talle endale sai osaks „omade“ poolt aastakümnete pikkune kannatusterada, jäi ta ikka enda valitud teele, ausalt ja uhkelt. See on lugu mehest, kellel ka Stalini ajal Stalini nime kuuldes paha hakkas. Te hoiate käes rohkem kui veerand sajandit lauasahtlis peidus olnud Richard Majaku (Anslaud, 1884-1984) mälestusi vangilaagris ja asumisel veedetud ajast. Kahel korral Siberisse saadetud ideelist kommunisti Majakut süüdistati paljudes režiimivastastes kuritegudes, millest markantsem oli Ždanovi tapmiskatse. Neid ridu kirjutades ei uskunud Majak, et need kunagi ilmavalgust näevad. Liiga karm ja realistlik oli läbielatu kirjeldus. Pigem oli see mõeldud mälestustena vaid lähedastele: tütrele ja lapselastele. Ricahar Majak on pidanud oma elu jooksul mitut väärikat ametit, kuid ilmselgelt võime me kõige väärikamaks pidada õpetajakutset. Sestap uurisime ka Majaku kunagistelt õpilastelt, kuidas nemad neil keerulistel aastatel oma õpetajat mäletavad. Õpilased meenutasid, et tegemist oli esimese õpetajaga, kes tõstis veidi eesriiet tegeliku ja pealesurutud ajaloo vahel. Inimesega, kes rääkis läbielatud õudustest kartmata taas „omade poolt vangistatud olla“. Tuntud südamearst Toomas-Andres Sulling meenutab Majakut viiekümnendatest: „Me polnud kuulnud midagi Stalini terrorist ja Siberi vangilaagritest. Õpetaja Majak rääkis meile ettevaatlikult, samas üsna teravalt Stalini ajal tehtud suurtest hirmutegudest. Ta rääkis meile 1917. aasta revolutsioonist, mida nägi oma silmaga. Ta rääkis klassidevahelisest vihast, tuues ühe näite, kuidas kasakas otse perroonil teise inimese puruks raius. Veel panin tähele, et kui kooli aktusel või mõnel muul üritusel Stalinist head räägiti, siis lahkus õpetaja Majak vaikselt ruumist. Alles hiljem sain aru, et tal hakkas Stalini nime kuuldes paha.“ Rischard Majaku lapselaps Andres Anvelt ütleb oma vanaisa kohta: „Ta pidas end kommunistiks ja uskus, et utoopia on võimalik ilma vägivalla ja surveta, inimeste vabal tahtel. Isegi vangilaagrid polnud suutnud teda sellest idealismist võõrutada. Vanaisa ei uhkustanud kunagi ega pannud rinda neid kuldseid kulinaid, mida nõukogude võim oli talle lepituseks andnud. Sest ta ei uskunud sellesse, et see, kuidas maailm tema elu jooksul muutus, oli õige ja õiglane. Ta ei võtnud sellist pealesurutud käsitlust ja ka võimu lepitust kunagi omaks. „ Head ajarändamist ning arusaamist, et maailm ei ole must-valge.


Lisas Marge-Elin Roose 23.11.2012
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Vastu tahtmist võõral maal

51. Vastu tahtmist võõral maal
Toots Normann

Maailma ajaloos on olnud hetki, kus meie kõigi eksistents on kõikunud noateral. Üks nendest oli Kuuba kriis 1962 aastal. Sellest on päris palju kirjutatud, üldiselt poliitikute ja ajakirjanike sulega. 2012 aasta oktoobris möödus 50 aastat Kuuba kriisi rahumeelsest lahendusest. Meie tänane eesti põlvkond ja veel üks põlv tagasi aga ei tea midagi sellest, et selles Kuuba kriisis ja veel aastaid hiljemgi osales n-ö sotsialismi kaitsel Vabaduse saarel eesti poisse, seda vene soldatina. Need poisid on täna 65-70 aastased isad ja vanaisad, paljusid pole enam kahjuks meie seas. Need mehed ei ole kangelased, neil ei olnud valikut! Nad toimetati Kuubale kriisi alul 1962. aastal salaja kaubalaevade trümmides koos sõjatehnikaga ja hiljem „ turistidena“ reisilaevadega. Eestlaste osakaal kogu armeest seal oli küll väike, aga ikkagi! Olin üks nendest. 1 osa raamatus on ehe soldatipäevik koos piltidega mis on kirjutatud sõdurielust Kuubas kahe aasta jooksul 1965-1967. 2 osas on 11 eesti poisi tänased meenutused Kuubas oldud aastatest nõukogude armee ridades, koos piltidega nendest kaugetest aegadest. 3 osa Kummaline Kuuba 45 aastat hiljem. Reisikiri koos piltidega aastast 2012. Raamatus on üle 200 pildi. Soovin, et ajalugu oleks teada ja kirjas, see on veel praegu tume laik, üks keeruline aeg nõukogude perioodil ja nende eesti poiste elus. Toots Normann


Lisas Marge-Elin Roose 23.11.2012
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Legend Helmi Puur

52. Legend Helmi Puur
Heino Kiik

Helmi Puuri (sündinud 20 dets. 1933) raamat algas kitsast ja vaesest lapsepõlvekodust Sitsi linnaosas. Kahekümnene neiu aga üllatab 1954. aasta algul oma tantsuga balletis Luikede Järv; ilmub ootamatult nagu tuhkatriinu. Helmi kunsti ülistatakse, teda ennast nimetatakse legendiks, aga kaks haigusperioodi viivad pikkadeks aastateks balletist eemale. Järgnevad seniolematult kangelaslikult tagasitulekud. Lõplikul laval lahkumine abiellub Helmi kolmekümne nelja aastasena. Armastus ja perekonnaelu haaravad endasse samasuguse emotsionaalsusega kui varem oldi balletikunstis. Helmi sünnitab kaks poega; Jaan (1969) ja Paavo (1974).


Lisas Marge-Elin Roose 16.11.2012
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Kapten Toivo Ninnase üheksa lainet

53. Kapten Toivo Ninnase üheksa lainet
Lembit Uustulnd

Kui kapten Lembit Uustulnd kirjutab, kirjutab ta ikka merest. Oma teises kapteni-raamatus kirjutab ta kolleegist, Eesti Merelaevanduse kauaaegsest juhist kapten Toivo Ninnasest. Toivo Ninnas vaatab oma kirevale elule tagasi, tehes seda meremehele omase otsekohesuse ja siira aususega ning jutustades sekka ka mõne meremehejutu. Läänemaalt pärit mees teenis aastaid leiba kaptenina Kaug-Idas, juhtis Eesti Merelaevandust ja töötas Soomes ettevõtte Saima Line´si juhina. Praegune Tallink Groupi nõukogu esimees on Eesti merenduse väsimatu eestvõitleja. Kirjanik Lembit Uustulnd on pärit perekonnast, kus nii meri kui ka kirjutamine olid igapäevased asjad. Ta on öelnud, et isa Albert Uustulndi kirjanikustaatus hoidis teda ennast aastaid sule haaramisest tagasi. Esimene romaan Kiikhobune Antverpenist (1999) sündis läbi raskuste ja kahtluste, kuid lõpuks tunnustasid seda nii lugejate kui ka romaanivõistluse žürii. Järgmised romaanid, Süvameri (2001) ja Reis võlgu (2004), sündisid juba kindlas teadmises, et kirjutamine on siiski saatus ja sisemine sund. 2010. aastal ilmus paljude lugejate rõõmuks menukas Kapten Kollo. Mereelu – elumeri.


Lisas Marge-Elin Roose 16.11.2012
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Sillad üle piiride

54. Sillad üle piiride
Laine Randjärv

Raamatus „Sillad üle piiride” näeb esmakordselt ilmavalgust mahukas käsikirjaline materjal – kahe kirjavahetuse lood. Need on Tuuduri ja tema abikaasa Lonni Vettiku kirjad aastatest 1955–1956, ajast, mil Vettik oli Siberi vangilaagris, samuti ilmub mõttekaaslastest koorijuhtide Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe kirjavahetus aastatest 1959–1975. Kirjad on ületanud ja ületavad nähtavaid ning nähtamatuid piire – olgu siis geograafilisi, maailmavaatelisi või seisuslikke. Lugejat ootab ees palju tuttavlikku ja armsat, aga ka ehmatavat ja üllatavat. Siin on teateid koorijuhtidest, võimukandjatest, loovisiku võimalustest või võimatusest end repressiivajastul teostada, karmidest oludest vangilaagris ja kultuurirahva keerdkäikudest Nõukogude anneksiooni aastatel. Lisaks kirjavahetustele ilmub raamatus ülevaade eesti loovisiksuste kirjavahetuste senisest avaldamisest Eestis. Intervjuud Kuno Arengu, Ants Üleoja, kunagise dissidendist-õpilase Ahto Liiki ning omaaegse Tartu linna kultuuriosakonna juhataja Elvi Alekandiga lõhuvad piire veelgi. Peatükk „Vaimne repressioon ja kohandumine” paotab ukse seni vaikimisi ülelibisetud tabuteemasse: kollaboratsionismi ja kohanemise vahekorda Nõukogude võimu ajastul ning eesti koorirahva hakkamasaamisse pealesurutud olustikus.


Lisas Marge-Elin Roose 01.11.2012
Pane hinne:
Kirjuta arvustus

Kuum teema

Folderit dokumendihaldus

Veebipõhine dokumendihaldussüsteem.

Loe arvustusi
http://www.folderit.com/et Folderit dokumendihaldus

Viimati lisatud

Tootegrupid

Uued arvustused

  1. 1Laulasmaa Spa: #puhkaeestis Hestia Hotel Laulasmaa Spa
  2. 2Vorwerk Kobold VR300: vr200
  3. 3SÜSI Grill & Chill: KOHUTAV
  4. 4Home4you: Kvaliteet
  5. 5ABC Design Pramy Luxe: hea

Foorum

Nõuanded ja soovitused

Sisuturundus