Kodumaine viis. Heljo Sepa muusikutee

61. Kodumaine viis. Heljo Sepa muusikutee
Iren Lill

Heino Elleri muusikapala „Kodumaine viis” on paljudele tuttav ja südamelähedane. Raamatule nime andnud kaunis teos on pühendatud pianist Heljo Sepale, Elleri kauaaegsele õpilasele, kellest sai tema õpetuse ja loomingu edasikandja, eesti heliloomingu väsimatu propageerija. Võitnud 1938. aastal esimese eesti instrumentalistina rahvusvahelise konkursi Londonis, tõi Heljo Sepp Eestile kuulsust juba 15-aastasena. Siiski ei kulgenud tema edasine muusikutee nõnda sirgelt ja siledalt, nagu ennustasid talle toona Euroopa ajalehed. Lugeja saab ülevaate meie ühe omanäolisema ning andekama interpreedi, pianisti ja pedagoogi Heljo Sepa käänulisest, kuid huvitavast ja viljakast teekonnast muusikas. Raamatus on Heljo Sepa kontsertesinemiste, raadiosalvestuste, heliplaatide, raamatute ja artiklite loetelu.


Lisas Marge-Elin Roose 16.10.2012
Pane hinne:
Meie aeg II
9.3
4 hindajat

62. Meie aeg II
Bruno Saul

Mälestusteraamatus Meie aeg II jätkab Euroakadeemia emeriitprofessor Bruno Saul enda, kui avaliku elu tegelase isikupärasuse süvendamist ja raamatu esimene osa ongi pühendatud peatükkidele Minu sugupuust, Mina spordis ja sport minus, Mälestusi kooliajast Narvas, Kolmekordse piiterlase mälestusi, kolleegide - sõprade hinnangud Bruno Sauli elule ja tegevusele tema eelmise mälestusteraamatu Meie aeg (T-2006) taustal. Teine osa raamatust käsitab Bruno Sauli tegevust majandusteaduslikes uuringutes ning üliõpilaste ettevalmistamisel Euroakadeemias, kus professor töötab juba viisteist aastat. Samas on ära toodud tema looming kirjastustegevuse valdkonnas ja bibliograafi a. Siia ossa mahub ka juba trükivalgust näinud majanduse aktuaalsete problemide käsitamine viimase aja majanduskriisi tingimustes: Majanduskriisi anatoomia, Võlg on võõra oma, Masu ja pensonid Eestis, jne. Kolmandasse ossa võiks tinglikult kanda Bruno Sauli 50. välisreisi kokkuvõtted: mida viidud, mida toodud Eestile? See osa käsitab nii ametlike visiite, seotuna töökohtadega paljude aastate jooksul kui ka puhkusereise, kus alati realiseeritud ka ametialane huvi. Igat reisi iseloomustab ka sellekohane fotomaterjal.


Lisas Marge-Elin Roose 10.10.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Ladusalt kirjutatud. Sisaldab uusi ja huvitavaid fakte. Autor räägib sellest, mida teab ja tunneb.”

22.10.2014 18:51 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Uued väliseestlased. Eesti elulood avatud maailmas

63. Uued väliseestlased. Eesti elulood avatud maailmas
Enno Tammer

Tuhanded ja tuhanded on jätnud Eestimaa, leidnud endale uue töö, kodu ja elu välismaal. On tekkinud väikese Eesti rahva suur kild, keda võiks kutsuda uuteks väliseestlasteks. Me ei isegi tea, kui palju selliseid inimesi on, rääkimata siis sellest, kes nad on, miks nad läksid, kuidas neil on läinud. Ometi on need inimesed meie keskelt, meie kõrvalt ja lähedalt. Igaühel neist on oma lugu. Need lood on aga veel jutustamata. Seda lünka asusime täima. Otsisime igal moel kontakte uute väliseestlastega, et küsida, kas nad on valmis ise midagi kirja panema. Vajadusel aitasid neid ajakirjanikud. Lõpuks kogunes 44 lugu 19 riigist. Ning lisaks palju huvitavaid fotosid, mis samuti raamatusse jõudsid. Iga uue väliseestlase lugu on erinev ja kordumatu, kuid eks kohtab üldistki. Üllatuslikult vähe kerkis pinnale äramineku põhipõhjusena rõhutatult võimalus teenida välismaal rohkem kui Eestis. Maailm on Eesti inimese jaoks lahti läinud. Ning paljud tahavadki seda maailma vaadata – ehk nii näeb Eestitki paremini. Ega nad sellepärast vähem eestlased ole.


Lisas Marge-Elin Roose 04.10.2012
Pane hinne:
Rudolf Tobias. Kirjad

64. Rudolf Tobias. Kirjad
Vardo Rumessen

Käesolevas kogumikus on avaldatud kõik meieni säilinud Rudolf Tobiase kirjad, mis on kirjutatud ajavahemikul 1896 kuni 1918. Kahjuks on suur osa kirjadest läinud aja jooksul kaduma või on raskesti kättesaadavad, mille tõttu paljude kirjade originaalide asukoht on kahjuks teadmata või on allikviited puudulikud. Enamus nende originaalidest asuvad Tartu Kirjandusmuuseumis, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis ning Eesti Riigiarhiivis Tartus. Kogumikust on välja jäetud mitmesugused sünnipäevade- ja jõulupühade õnnitlused, samuti pöördumised rahaliste toetuste saamiseks. Kuna Tobiase koduseks keeleks oli saksa keel, siis on osa kirju kirjutatud gooti kirjas saksa keeles, mis on käesolevas väljandes tõlgitud eesti keelde. Eestikeelsetes kirjades on tehtud vajalikud ortograafilised parandused lähtuvalt kaasajal väljakujunenud tavadest. Kohati on Tobiase käekiri raskesti loetav, sageli ka arusaamatu, millised kohad on tekstis märgitud nurksulgudesse. Kahjuks puuduvad mitmetel kirjadel kuupäaevad ning need on dateeritud ligikaudselt kirja sisust lähtudes. Tobiase kirjades avalduvad helilooja selged kunstilised põhimõtted, tema sihikindlus, aga samuti ka elusraskused, millega ta pidi võitlema Saksamaal elades pärast kodumaalt lahkumist 1908.a. Eesti professionaalse muusika rajaja ja selle esimese väljapaistvaima esindaja Rudolf Tobiase kirjad on kahtlemata oluliseks täienduseks Eesti muusika ajaloo tundmaõppimisel.


Lisas Marge-Elin Roose 03.10.2012
Pane hinne:
Mati Palm. Slancio della voce.

65. Mati Palm. Slancio della voce.
Allan Vurma

Bass-bariton Mati Palm kuulub Eesti vokaalkunsti suurkujude hulka. Ta on tuntumaid Estonia teatri lauljaid nii kodu- kui välismaal, kelle repertuaar ulatub ooperirollidest, oratooriumide ja kammerlauluni. Käesolev raamat keskendub Mati Palmi elule professionaalse muusikuna, eelkõige ooperilauljana. „Ooperikunst on minu südametunnistus, oratoorium mu armastus, kammerlaul mu hobi,“ on öelnud Mati Palm, kelle jaoks on vokaalkunst nii töö, maailmavaade kui ka elamise viis. Raamat on varustatud põhjalike lisadega Mati Palmi loomingu kohta.


Lisas Marge-Elin Roose 26.09.2012
Pane hinne:
Chanel. Elu nagu muinasjutt

66. Chanel. Elu nagu muinasjutt
Alfonso Signorini

Sünnipärane uudishimu ja laastav hirm, mis sind jälitab, sunnivad jooksma. Unistus graatsiast ja ilust pakub lohutust kurbusest moonutatud lapsepõlves ja noorusajas. Signorini oskab lugeda selle rahutu tütarlapse põlevaist silmist kõiki Coco tulevasi plaane, ängi, mida väike Gabrielle tunneb, salajast sisemist tuld, mis teda põletab. Isegi Signorini kirjutamise viisist õhkub tuleviku eelaimust. Selles on hingetuks tegevat sensuaalsust ja kirge – nii nagu ka Coco rõivastes, kübarates, eksimatult äratuntavas lõhnaõlis. Kuid me saame näha ka väikest naeratavat, võluvat Gabrielle’i laulmas Café Chantantis laulu „Kes on näinud Trocadéros Cocod”, mis kinkis talle esimese kokkupuute tuntusega ja kuulsa hüüdnime Coco. Uhkus, südikus, ambitsioonid ja kaugustesse püüdlemine – Coco anne hakkab endale teed rajama. See kena poisilikult riietuv tütarlaps – õmbleja maalt, kel on liiga julged ideed – kohtab Boy Capeli ja on temast otsekohe vaimustuses. Boy teeb Coco õnnetutele päevadele lõpu. Ta aitab Cocol leida oma tee, aitab üle saada ebaõnnest. Sünnib Coco Chanel. Coco, kes võidutseb moemaailmas oma fantaasiaküllase ja võluva loominguga. See raamat räägib erakordselt andekast inimesest, kel polnud sündides mingeid privileege, kel olid oma väljakutsed ja püüdlused, perekonnadraamad ja ajastutragöödiad. See räägib Coco, Gabrielle’i elust, mida Signorini uurib targalt ja taktitundega, leides sealt tujusid, sügavaid kiindumisi ja pulbitsevat loomingulisust.


Lisas Marge-Elin Roose 26.09.2012
Pane hinne: