Helmelõimed elulõngal

37. Helmelõimed elulõngal
Karl Puhvel

Karl Puhvel (1894–1966) kahe ilmakuulse eestisoost teadlase – Jaan ja Martin Puhveli – isa, jutustab heas kirjanduslikus stiilis oma elumälestusi sünnist tsaariajal kuni lahkumiseni sõjaaegsest Eestist läände, pagulusse. Karl Puhvel oli maamõõtja ja metsateadlane. Tema tähtsamate tegudena peaks nimetama Nõmme linna planeerimist ning seoses valdade reformiga toimunud täpset kaardistamist. Nende kaartide alusel toimus pool sajandit hiljem maade tagastamine. Enne sõja algust oli ta kõrge riigiametnik, kelle paljud kaaslased kustusid sunnitöödel Siberis või kellest paljud hukati püssilasuga otsemaid. Karl Puhvli saatus oli õnnelikum. Ta kaotas küll kodumaa, kuid tema elulõng ei katkenud. Raamatu ilmumist on toetanud SA Eesti Mõtteloo Sihtkapital.


Lisas cantabile 11.02.2013
Pane hinne:
Päevaraamatud
9.0
1 hindaja

38. Päevaraamatud
Johannes Semper

Johannes Semper (1892–1970) lõpetas gümnaasiumi Pärnus, käis Peterburi ülikoolis (1910–1914) ja õppis hiljem Moskvas, aga juba Eesti Vabariigi päevil veel Berliinis ja Pariisis, ning 1928. aastal lõpetas Tartu ülikooli magistrikraadiga kirjandusloo alal. Pärast Eesti okupeerimist 1940 osales ta NLKP liikmena Eesti ühiskonna sovetiseerimisel, sattudes küll aastatel 1950–1955 süüdistustega kosmopolitismis ja kodanliku natsionalismis põlu alla. Samas on Semper jäänud meie mällu ikkagi kirjanikuna, tõlkijana, toimetajana. Käesolevate isiklike märkmete kaudu pääseb lugeja väga lähedale Johannes Semperile kui inimesele, tema kujunemisele, küpsusaastatele sõja- ja surveaegadel. Olenemata ühiskondlikust korrast jääb Semper ausaks iseenda ja oma lähedaste vastu, tema päevaraamatutes on aga kirjas raasuke rahvagi ajalugu. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.


Lisas cantabile 04.02.2013
Pane hinne:
Rahatuulutaja
6.8
5 hindajat

39. Rahatuulutaja
Diana Klas, Kerttu Rakke

Tema vanaema oli ENSV teeneline kunstnik. Tema isa on maaimakuulus dirigent. Tema esimese nuku kinkis talle Muslim Magomajev, esimese taskuraha andis Gustav Ernesaks. Ta on esinenud üle 25 aasta – teatrites, varieteedes, kontserdisaalides, külakultuurimajades, televisioonis... Tal on neli tätoveeringut. Tal on kolm last. Ta on seltskonnaajakirjanduse «lemmik».
Ta on DIANA KLAS.


Lisas bergeenia 23.01.2013
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Lugema asusun eelarvamusega kuid Diana elu on siiski nii kaasahaarav olnud kõige oma seinast seina emotsionaalsuse, karisma, seikluste ja elukäikudega. Raamatu asusus ja siirus on hinnatavamaid omadusi. Miski ei tundunud võlts. Rakke osa jääb küsitavaks, sest sellises tavakeele stiilis oleks Diana ka ise suutnud oma raamatu sisu kirja panna. ”

23.01.2013 09:40 - bergeenia
Hinnang arvustusele:
  +1   -0
Harri Kiisk - eesti kultuuri vahendaja Rootsis

40. Harri Kiisk - eesti kultuuri vahendaja Rootsis
Triinu Ojamaa, Kanni Labi, Janika Kronberg

Käesolev monograafia Harri Kiisast, eesti kultuuri vahendajast Rootsis sai alguse Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna identiteediuurimustest. Kultuuriline, etniline ja rahvuslik identiteet, mis eestlastel on alates 19. sajandist olnud tihedalt seotud just muusikaga, väljendub eri viisidel kodumaal, oma rahva keskel elades ja võõrsil viibides. Eri aegadel välismaale sattunud eestlaste seas oma uurimuse tarbeks ainest kogudes pidime ilmselt paratamatult jõudma ka Harri Kiisani, kes siis kahjuks oli küll juba meie seast lahkunud. Tema elutöö ja mälestused temast on aga alles ja väärivad säilitamist ühe osana eesti kultuuriloost.


Lisas Marge-Elin Roose 22.01.2013
Pane hinne:
Valdo Pant - aastaid hiljem
9.0
1 hindaja

41. Valdo Pant - aastaid hiljem
Ene Hion

Valdo Pant ei olnud pelgalt ajakirjanik, võib öelda, et ta oli omaette suurkuju, epohhi loov isiksus Eesti raadio- ja teleajakirjanduse ajaloos. Paneb imestama, milliste ideede ja lahendustega tuli ta välja ajal, kui rahvusvaheline infovoog oli Eesti jaoks piiratud ja kui tänapäeva tehnilistest võimalustest ei osatud veel unistadagi. Seda enam nõudis esiletõus ja publikumenu temalt loomingulisust, leidlikkust ja kõneosavust. Raske arvata, millega tuleks ta välja praegu, kui elanikkonnale on valla nii taevakanalid kui internetiavarused. Suisa uskumatuna, isegi ebainimlikuna tundub Pandi töövõime ja nimekiri töödest, mida ta raadio- ja tele-, aga ka filmi- ja kirjandusmaastikul ära tegi. Võiks arvata, et peale töö tema ellu midagi enamat ei mahtunudki. Aga ometi – tuleb välja, et ta oli ka värvikas seltskonnategelane ja hoolitsev pereisa. Mis aga kõige üllatavam, tema elu saatsid pidevalt isiksuse lõhestatus, näilikkus, laveerimine võimu ja tõe vahel, jälgede segamine ja oma mineviku ümberkirjutamine. Sellel kõigel oli siiski oma hind – tema piinatud eneseteadvuse, meeletu töökoormuse ja nooruspõlvest pärit tervisehäda koorem paisus lõpuks nii suureks, et murdis ka sellise sitke mehe. Valdo Pant ohverdas oma tööle ande, armastuse, tervise, elu ja võib-olla ka tunnustuse. Ometigi võib tema kohta julgelt kasutada sõna „valgustaja“.


Lisas Marge-Elin Roose 22.01.2013
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Ene Hion peab oma elulooraamatu kangelast valgustajaks. Arvustaja Lauri Kärk arvab (PM 5.2.2013) et autor püüab oma objekti — Valdo Panti aastaid hiljem — mõista?! Teine kriitik Jaanus Kulli (ÕL 4.2.2013) peab raamatut sootuks ilukirjanduseks (loe: fiktsiooniks). Kogu sõnameisterliku näivtõelikkuse juures kõnnib Hion rahuga mööda Pandi biograafia faktist, nagu tema rolli salateenistuse agentuuris — agendinimi Uno ENSV KGB-s. Seevastu need mõne-aja-pärast-võib-olla juba kaduvad põlved, kes Pandi enda loomeviljet kuulnud—näinud, mäletavad kahtlemata, kes Hion oli. Pandi paariline. Ehk sama mis kollaborant. Sovetiajal elanud ja postsovetiaja elunud inimesed teavad samuti, et toona nimetati Pandi ja Hioni-taolisi propagandistideks. Ja seda nad, uhkusega, ka olid, ehkki tasemevahega muidugi. Nii siis ikkagi kaasosalised, kel ei läheks mitte kunagi tarvis literatuurset vm pingutust kõigest seks, et teist mõista. Siin raamatus laotakse ilusaid sõnu ritta millekski muuks… Veel seisab müüdimüür. Ükskord aga variseb pandikultus niikuinii. Hioni Pandi-raamatust kooruv õde on pigem see, et propaganda ei ole naljaasi. Enam sobival võimalusel on propagandiste isegi hävitatud. Niihästi kohtu kui kohtuta. Nagu William Joyce, aka Lord Haw-Haw. Harvemail juhtudel pandud hullumajja. Ezra Pound näiteks. Too eesti mees — täna XY aastat tagasi — valis oma nuhtluse ise. See oli enesehukkamine padujoomarluse läbi.

(Erkki Tapper, Valgustaja või rafineeritud propagandist?)”

12.02.2013 09:38 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Täiskui: Andres Ehin
7.0
1 hindaja

42. Täiskui: Andres Ehin
Arne Merilai

Andres Ehin (1940–2011), keelevõlur Artur Alliksaare hää õpilane, oli fantaasiarikas luuletaja, mängurõõmus sürrealist Ilmar Laabani kõrval. Koos Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo, Viivi Luige ja Hando Runneliga kuulub ta 1960. aastatel alustanud luuleuuendajate tuumikusse. Tõlgenduskogumik Täiskui: Andres Ehin koondab 2010. a jüripäeval toimunud konverentsist lähtuvaid uurimuslikke või mälestuslikke käsitlusi. Raamatut täiendavad mõned tähtsad taastrükid, poole sajandi tagune kirjavahetus ajakirja Mana väljaandja Hellar Grabbiga ning Jaan Malini koostatud põhjalik bibliograafia. Koostaja Arne Merilai Toimetaja Ele Süvalep,


Lisas Marge-Elin Roose 03.01.2013
Pane hinne: