Kõik on suurepärane. Mälestusi Eesti kolhoosist
9.7
3 hindajat

31. Kõik on suurepärane. Mälestusi Eesti kolhoosist
Sigrid Rausing

1993. aastal saabus noor antropoloog Sigrid Rausing Noarootsi Pürksi külla, et koguda materjali oma doktoritöö jaoks. Lisaks doktoritööle valmis aasta jooksul kogutud materjalist nüüd ka mälestusteraamat „Kõik on suurepärane”. See oli üleminekuaeg, mil Nõukogude Liit oli lagunenud, kolhoosid laiali läinud, talv oli koletult külm ja vaesus võttis maad. Inimesed kandsid annetustena Rootsist saadetud rõivaid ja vannitube kaunistati tühjade šampoonipudelitega. Rausingut hämmastab Eesti metsiku looduse ilu ning vaikus ja rahu, kuid ka okupatsiooni jäetud jäljed nii looduses kui inimestes. Ta tõmbab paralleele koduse Rootsiga ning sukeldub põhjalikult rannarootslaste ja nende kultuuri ajalukku ning näitab Nõukogude repressioonide ränka mõju ajaloolisele mälule. Sigrid Rausing on Rootsis sündinud sotsiaalantropoloog, filantroop ja kirjastaja, kes kuulub Ühendkuningriigi 100 kõige mõjukama naise hulka. Tema doktoritöö „Ajalugu, mälu ja identiteet nõukogudejärgses Eestis: kolhoosi lõpp“ valmis 1997. aastal. Rausing on kirjastuse Granta Books ja kirjandusajakirja Granta omanik ning Ühendkuningriigi ühe suurima heategevusfondi Sigrid Rausing Trust rajaja. Tema vanaisa Ruben Rausing oli Rootsi pakendikompanii Tetra Pak üks asutajatest.


Lisas sipsik 27.03.2014
Pane hinne:
Neljapäeval näeme. 25 aastat head eesti Iehte
9.5
2 hindajat

32. Neljapäeval näeme. 25 aastat head eesti Iehte
Ülo Russak, Jüri Leesment, Jüri Aarma, Igor Mang jpt.

Mis kirjutatud on, seda ei laku koergi maha. (TARTU) Maalehe esikülg, 29. detsember 2005 Kui Maaleht 1987. aasta sügisel ilmuma hakkas, olid nii Eesti ajakirjandus kui ka ühiskond veel täiesti nõukogulikud. Inimesekeskne häälestus tegi lehe kiiresti populaarseks üle terve Eesti. Nii ei ole imestada, et 1989. aastal oli Maalehe trükiarv uskumatu 225 000 ja seda luges kolmveerand täiskasvanud eestlastest. „Neljapäeval näeme” pole aga raamat mitte ainult ajalehest, vaid ka ajast endast. See raamat meenutab, kuidas Eesti taas iseseisvaks sai ja kuidas kujuteldav sotsialism siin tegelikuks kapitalismiks muutus. „Neljapäeval näeme” kirjeldab 25 aasta muutusi kogu Eesti elus. Oma loo jutustavad Maalehe esimene peatoimetaja Ülo Russak, arvamustoimetaja ja vabaduslaulik Jüri Leesment, ajakirjanik, näitleja ja laulja Jüri Aarma, astroloog Igor Mang ja paljud teised tuntud tegelased.


Lisas Marge-Elin Roose 03.10.2012
Pane hinne:
Läänemere ajalootuuled
9.5
2 hindajat

33. Läänemere ajalootuuled
Hendrik Sepp

Akadeemik ja ajalooprofessor Hendrik Sepp (1888–1943) töötas nooruses ajakirjaniku ja õpetajana. Ajaloolasena pühendus ta sõja-, majandus- ja asustusajaloole, ruumiliselt Eestile ja naabermaadele. Käesolev raamat tahab meelde tuletada Sepa tegevust nii ajaloouurija kui ka ajakirjanikuna. Siin ilmub valik artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest, üks saksakeelse artikli tõlge ja katkendeid varem ilmunud raamatutest. Eessõnas annab autorist eluloolise ülevaate Simo Runnel. Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Kultuurkapital.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Sekretärid ajapeeglis
9.5
2 hindajat

34. Sekretärid ajapeeglis
Sirje Orvet

Sekretäri töö peegeldab alati oma kaasaega , mõtte- ja valitsusviise. Autor kirjutab, et aduda ametiolemust ja –tähtsust, tuleb püüda tema kohta näha valitseva sotsiaalse püramiidi kihistustes. Mosaiigikillud pani autor ritta ajastute kaupa: arhailine ja varaste tsivilisatsioonide ajastu, antiigi ajastu, keskaeg, renessanssi ajastu, baroki ajastu, valgustusajastu, klassitsism, romantism ja nüüdisajastu. Fragmentaariumis on põhitähelepanu pööratud eeskätt Euroopas toimunule. Iga peatüki moodustavad kolm valdkonda: põgus sissepõige ajastu mõtte-ja kultuuripildile, sekretäritööd puudutavad leiud ja tähelepanekud naiste elust.


Lisas sipsik 03.02.2014
Pane hinne:
Liivimaa kuningriik
9.5
4 hindajat

35. Liivimaa kuningriik
Andres Adamson

Raamat keskendub Vene tsaari Ivan Julma Liivi sõja aegsele katsele allutada Liivimaa oma võimule mitte relvade jõul, vaid kavalusega. Liivimaalasi pidi koostööle meelitama tsaari lubadus päris oma riigist, Liivimaa vasallkuningriigist. Tsaariga mõneks ajaks liitunud liivimaalaste ja tema vasalliks hakanud hertsog Magnuse motiivid olid aga hoopis mitmetahulisemad. Liivimaa kuningriigi lugu näitab, et Liivi sõja ajal polnud liivimaalased ainult kannatajad, pelgalt ajaloo objektid, kellega tugevamad naabrid omatahtsi ümber käisid. Neil oli mängida aktiivne roll ja ajada oma asi. Tõsi, lõppkokkuvõttes jäid nad kaotajaks, kuid olnut see olematuks ei tee. Põnevust ja aktuaalsust lisavad Liivimaa kuningriigi episoodile nii mõnedki paralleelid meie hilisema ajalooga.


Lisas cantabile 15.03.2013
Pane hinne:
Vaikiv ajastu Eestis
9.5
4 hindajat

36. Vaikiv ajastu Eestis
William Tomingas

1934. aasta 12. märtsil toimus riigivanem Konstantin Pätsi ja kindral Johan Laidoneri juhtimisel Eestis sõjaväeline riigipööre. Arreteeriti üle 400 juhtiva vabadussõjalase, sh Artur Sirk ja Hjalmar Mäe. Pärast riigipööret kehtestati kuueks kuuks kaitseseisukord ning suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ja selle väljaanded. Sügisest algas niinimetatud vaikiv ajastu, kui ei kutsutud kokku enam vana ega valitud ka uut Riigikogu. Keelustati poliitilised erakonnad. Riigivalitsemine koondus K. Pätsi ja tema kaaskondlaste kätte. William Tomingase mälestusteraamat ilmus esmakordselt 1961. aastal New Yorgis ja sellest teosest sai ka alguse mõiste „vaikiv ajastu”. See raamat on ühe vabadussõjalaste liikumises osalenu nägemus tolle aja Eesti sisepoliitikast ja poliitikutest. Uustrükile on saatesõna kirjutanud Evy Laamann-Kalbus.


Lisas sonic
PRO
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
23.09.2013
Pane hinne: