Kuidas ENSV-st sai jälle Eesti
10
1 hindaja

25. Kuidas ENSV-st sai jälle Eesti
Heinz Valk

Aeg, mil ei tohtinud kuulata ega mängida rokkmuusikat ja kanda teksapükse? Või Saaremaale sõiduks pidi taotlema politseist eriluba, mida Kuivastu sadamas okastraadiga piiratud alal kontrollisid relvastatud piirivalvurid? Välismaale reisimine aga oli täiesti võimatu. Ometi oli niisugune elu meil aastakümneid tagasi igapäevane tegelikkus. Kuidas siis õnnestus meil sellisest seisundist välja tulla? Oli see õnnelik juhus? Või meid okupeerinud võõrvõimu heatahtlikkus? Või tõi Eestile vabaduse meie rahva arukas, julge ja tahtekindel võitlus? Sellest põnevast ja Eestile nii olulisest ajast kirjutab Heinz Valk oma uues ja noorematele lugejatele mõeldud raamatus.


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Sõjasurmad 1939/45
10
1 hindaja

26. Sõjasurmad 1939/45
Heino Prunsvelt

See raamat sündis ideest panna ühtede kaante vahele kõik Teises Maailmasõjas bolševismi vastu võideldes langenud eestlased, aga mitte tähestikulises järjekorras, nagu on tavaks selliseid nimekirju koostada, vaid seada nimed ritta langemise järgi n-ö päev-päevalt. Selles raamatus on kokku 9180 neid eestlasi ja Eestimaal sündinud sakslasi, venelasi jt. rahvaid, kes sõja aastatel 1939–1945 erinevatel rinnetel Saksa ning Soome relvajõududes langenud või teadmata kadunud. Eestlasi ja eestimaalasi langes rinnetel Lapimaalt Aafrikani ja Stalingradist Atlandini. Paljud neist puhkavad kangelaskalmistutel, paljudel neist pole aga ei hauda ega hauatähist. Olgu see raamat nende viimane puhkepaik. Loen oma ülesande täidetuks, kui kasvõi üks Eesti pere leiab sellest raamatust oma kadunud poja, venna, isa või vanaisa..


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Suvesõda Petserimaal 1941
10
1 hindaja

27. Suvesõda Petserimaal 1941
Herbert Lindmäe

Emeriitprofessor Herbert Lindmäel on saanud valmis kaheksas suvesõja raamat "Suvesõda Petserimaal 1941". Esimesena ilmus autorilt 1999. aastal „Suvesõda Tartumaal 1941”. See on kaheksas maakond sõjaeelse Eesti Vabariigi üheteistkümnest maakonnast, mille kohta on autor põhjalikult dokumenteeritud 1940. - 1941. aasta esimese Nõukogude okupatsiooni kuritegusid ja sellele järgnenud lahinguid Suvesõjas. Igas raamatus antakse põhjalik ülevaade maakonna ajaloost, haldusjaotusest, kultuuriväärtustest ja tuntud inimestest nagu kirjanikud, teadlased, riigitegelased, kunstnikud jt, kes on pärit sellest piirkonnast. Nagu kõigis eelmistes suvesõja raamatutes on lisades täpsed nimekirjad maakonna elanikest, kes kannatasid või hukkusid esimese okupatsiooniaasta terrori läbi: vahistatud, mõrvatud, küüditatud, võitlustes langenud ja sõjaohvrid. Raamatus on täpne ülevaade kõigist Eesti kaadriohvitseridest, kes 13. ja 14. juunil 1941 Värska suvelaagris vahistati. Nagu teada, suurem osa neist hukati või hukkusid Venemaa vangilaagrites Kaug-Põhjas. Eraldi peatükina on kirjeldatud Petserimaa meeste Suvesõja jätku võõras mundris ning lisatud neis lahinguis langenute nimekiri. Kokkuvõttes saame täieliku ülevaate sõjasündmustest Petserimaal aastail 1941-1944. Raamat on väga kaasaegne, sest autor teeb ülevaate Setomaa ajaloost tänase päevani välja. Seto rahva saatus on tihedalt seotud 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepinguga, mis pärast võidukat Vabadussõna määras Eesti Vabariigi territooriumi. Seega tänased riigipiiri küsimused ei ole nende jaoks pelgalt mingi tehnilise piirijoone tõmbamine. Õigusteadlane H. Lindmäe analüüsib neid probleeme Põhiseadusest lähtuvalt ja väga põhjalikult ning nimetab Eesti riigi kohustusi nii oma kodanike ees kui ka rahvusvahelises suhtlemises, nagu näiteks ÜRO UNESCO organisatsiooniga. . Tuleb veel lisada, et käesolev trükis on 40. publikatsioon meeskonnalt, kes moodustati 1992. aastal riikliku komisjonina kolme okupatsiooni ajal toimunud kuritegude uurimiseks. Viimased üheksa aastat on uurimistöid korraldanud ning avaldanud endise komisjoni esimehe ja rahvakirjaniku Jaan Krossi algatusel loodud sihtasutus Valge Raamat.


Lisas sipsik 11.02.2014
Pane hinne:
Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis
10
3 hindajat

28. Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis
Ülo Mallene

Raamat annab ülevaate Eesti ühe karismaatilisema riigimehe Jaan Tõnissoni (22.XII 1868–1941?) elust ja tööst. Põhjalikuma vaatluse all on ühistegeliku liikumise algus ja areng Eestis ning Tõnissoni roll selle vaimse liidrina. Käsitletava põhiteema, ajastu ja isiku paremaks mõistmiseks on raamatus esitatud rikkalik taustainfo, kirjeldatud on Jaan Tõnissoni elukäiku ja analüüsitud ajaloolist keskkonda ning mõjuvälju, milles ta tegutses. Rohke viitematerjaliga teost võib käsitleda ka lühiülevaatena Eesti ajaloolistest arengutest pooleteise sajandi jooksul. See raamat annab kätte teeotsa kõigile, keda huvitab, kuidas Jaan Tõnissoni ideed, vaimujõud, tahe ja iseloomu sirgeseljalisus mõjustasid või muutsid Eesti ajaloo käiku. Seda eriti ühistegeliku liikumise kaudu, mis kolmekümnendate aastate lõpul, enne iseseisvuse kaotamist, oli Eestis võtnud enneolematult suure ulatuse.


Lisas sipsik 11.02.2014
Pane hinne:
Vanavara kogumisretkedelt 10. Paul Keerdo
10
1 hindaja

29. Vanavara kogumisretkedelt 10. Paul Keerdo
Piret Õunapuu

Lugejale avanevad aastatel 1913–1914 Martna, Anna ja Madise kihelkonnas vanavara kogunud noore käsitöölise Paul Keerdo kogumispäevikud. Lisaks esemepiltidele illustreerivad raamatut Keerdo esimese kogumisretke kaaslase Joosep Kliimandi joonistused. Eesti Rahva Muuseumi algusaastate vanavarakogujad on olnud väga erineva saatusega inimesed ning nende hilisem elutee on läinud väga erinevat rada: ühtedest on saanud loomingulised inimesed – kirjanikud, kunstnikud jne, teistest aga poliitikud. Sama aeg ja olud ning nende mõistmine on hilisemas elus saanud täiesti vastupidises suunas kasvanud poliitiliste tõekspidamiste taustaks. Nii sai paljulapselisest perest pärit Paul Keerdost juba noorena kommunist ning tema poliitiline karjäär möödus nõukogude võimuaparaadis tegutsedes.


Lisas sipsik 11.02.2014
Pane hinne:
Jumalate leiutamine
10
2 hindajat

30. Jumalate leiutamine
Matthew Kneale

Mis sundis sügavates koobastes varju otsivat eelajaloolist inimest palves vaimude poole pöörduma? Ja miks usk sestpeale jõudsalt on edenenud, vormides oma teel tuhandeid põlvkondi šamaane, vaaraosid, asteekide preestreid, maiade valitsejaid, juute, budiste, kristlasi, natse ja saientolooge? Nagu meie unistused ja hirmud on aastatuhandete jooksul muutunud, nii on muutunud ka uskumused. Meie loodud jumalad on arenenud meiega koos sel ajaloolisel teekonnal, mis on täis inimohvreid, poliitilisi rahutusi ja veriseid sõdu. Usust sai inimeste suurim ja töömahukaim leiutis. See on jäänud meie lähedaseks kaaslaseks ning saatnud inimkonda kõigil mandritel kogu ajaloo vältel.


Lisas Raamat24 05.05.2015
Pane hinne: