Loe ka nõuandeid ja soovitusi, kuidas valida e-lugerit
RSS
Kõik Meelelahutus Raamatud Ajalugu ja poliitika
Kourdumehed, pitskleidid ja meremiinid- mitmepalgeline Naissaar
10
2 hindajat

19. Kourdumehed, pitskleidid ja meremiinid- mitmepalgeline Naissaar
Külvi Kuusk, Maivi Kärginen

Tallinna lähedal meres asub üks tähelepanuväärne saar, Naissaar, mis on tavaliselt tuntud eelkõige tänu erinevatest ajalooperioodidest pärit militaarmälestistele. Vähem teatakse aga, et lisaks sõjaväelastele elas sellel looduskaunil saarel ka palju tsiviilelanikke. Naissaarel elanud kalurite ning lootside kogukonda on aja jooksul Naissaarelt korduvalt minema saadetud. Elanikkond pidi taganema sõjaväeliste vajaduste ees. Ometigi tuldi Naissaarele ikka ja jälle tagasi ja 19. sajandi lõpul oli Naissaare kogukond tõusnud oma elatustasemelt linnakodanikega samale pulgale. Saarel räägiti rootsi ja eesti keelt, rahvas oli jõukas ning edumeelne. Naised ostsid Tallinnast kauneid kleite, majad ehitati viimase moe järgi ümber ja paljud naissaarlased omandasid endale hea hariduse kas Eestis või välismaal. Esimene maailmasõda tõi kaasa sundevakueerimise ning Eesti Vabariigi ajal tuli eluga uuesti alustada. Saar oli tugevalt Tallinnaga seotud, kultuurielu aktiivne, seal tegutses kaks kooli ja vahetult enne II Maailmasõda valmis uus kabel. Tutvustamaks seda senini vähetuntud külge Naissaarest valmis Rannarahva muuseumis raamat Kourdumehed, pitskleidid ja meremiinid – mitmepalgeline Naissaar, milles on killukesi kõikidest saare tahkudest. Käsitlemist leiab Naissaare imekaunis loodus, seal elanud kalurid ja lootsid ning uue näo saavad ka sõjaväelased, sest nemadki olid lõppkokkuvõttes ainult inimesed.


Lisas cantabile 27.02.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Suvituslinn Elva
10
3 hindajat

20. Suvituslinn Elva
Are Altraja, Ville Oengo

Raamat puudutab eelkõige Elvas H. Raudsepa tn.-2 asuva VEREVI MOTELLI hoone ajalugu. Samas on haaratud ka lähedalasuva n. n. Elva „vene professorite linnaosa“ ajalugu. Sinna rajasid endale XX sajandi alguses suvilad järgmised vene päritolu kuulsad teadlased; Ivan Šurupov, Vissarion Aleksejev, Vjatšeslav Afanasjev ja Ivan Kondakov. Esmakordselt on nende vene teadlaste kohta avaldatud Eesti Rahvusarhiivis leiduvate toimikute faktilisi materjale. Kokkuvõtlikult on raamatus antud ka ülevaade Elva kui asustatudc punkti ajaloost, eriti on juttu Elva raudteejaama avamisest 1889. aastal ja Elva kui suvituskoha tekkimisest ja arengust. Selles ajaloo ülevaates on kasutatud Jaan Kärneri 1931.a. raamatu materjale ning Elva muuseumi töötajate Kaljola Kirti ning Endel Jaanuse töid. Pikem lõik on Elva suvituselust aastatel 1930-1940 ajakirjanduse näidetel. Oluline osa raamatust on pühendatud ka aastatel 1950-1990 Elva „professorite linnaosas“ tegutsenud maatöötajate ametiühingute pioneerilaagrile. Raamatus saavad sõna mitmed Elvaga seotud inimesed: Jüri Kalmus, Rein Abel, Eri Klas, August Vester, Õie Püss, Tamara Rekk, Eetel Genss, Margus Ivask jt. Teiste hulgas avaldavad oma mõtteid ka Elva linnapead: Leonid Semilarski, Kalle Sepp, Väino Uibo, Kalle Jürgenson, Reno Laidre ja Toomas Järveoja. Pikem analüüsiv artikkel raamatu lõpus pärineb ettevõtja Are Altraja sulest.


Lisas sipsik 02.09.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Jutlustajad ja hingede päästjad: dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent
10
1 hindaja

21. Jutlustajad ja hingede päästjad: dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent
Tiina Kala

Raamat „Jutlustajad ja hingede päästjad: dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent“ käsitleb põhjalikult Tallinna dominiiklaste ajalugu konvendi tekkimisest kuni selle laialisaatmiseni, valgustades vendade argielu, liturgiat ja suhteid välismaailmaga, nende tülisid kogudusevaimulikega, läbisaamist linlaste, aadli ja talurahvaga. Konvendi käekäiku vaadeldakse paralleelselt Jutlustajavendade ordu üldise ajalooga, toetudes nii trükis avaldatud kui ka käsikirjalistele arhiiviallikatele peamiselt Tallinna Linnaarhiivi, aga ka näiteks Hamburgi Riigiarhiivi ja Jutlustajavendade ordu keskarhiivi kogudest.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest
10
1 hindaja

22. Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest
Peeter Peetsalu

Selles raamatus heidame pilgu meie tuulistel randadel, saartel-laidudel ja kiviklibuste poolsaarekaelte tipus kõrguvatele tähtsamatele tuletornidele, nende meremärkide omanäolisusele, ajaloole, pisut ka ühiskondlikele oludele, mis on tinginud nende tuletornide püstitamise, töökorras hoidmise-säilitamise või hävingu. Ajalookäsitlusega koos pakutav kultuuritaust peaks aitama lugejal paremini mõista aega, kuhu meresõiduohutust tagavate tuletornide ja nendega seotud inimsaatuste kirev maailm kunagi kuulus. Kõik tuletornidega seonduv on ainulaadne ja köitev, rikas ning mitmekesine. Käesolev raamat pole lõplik käsitlus meie tuletornide märkimisväärselt pikast arenguloost, vaid tagasivaade aegade taha arhiiviürikute, mälestuste-meenutuste ja haruldaste fotode kaudu.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Eesti kliima minevikus ja tänapäeval
10
1 hindaja

23. Eesti kliima minevikus ja tänapäeval
Andres Tarand, Jaak Jaagus, Ain Kallas

Kogumikus kirjeldatakse Eesti ja ümbruskonna kliimat aastate 1020–2010 vahemikus. Toetudes Vene ja Liivimaa kroonikatele ning Eesti ja vähem ka naabermaade arhiividest pärinevatele materjalidele, on õnnestunud realiseerida klimatoloogi unistus pikkadest ja pidevatest andmeridadest alates 14. sajandi talvedest (meie laiustel kliima muutuste võti) ja 17. sajandi suvedest. Esmakordselt on avaldatud varasemate entusiastlike ilmavaatlejate väljasõelutud tulemused praeguse Eesti ja Läti, aga ka Lõuna-Soome aladelt. Erakordsete nähtuste puhul on läbi kammitud suurem osa Eesti ja Balti-Saksa ajalehti, kusjuures ekstreemsemad nähtused (sh maavärinad) on loetletud raamatu lisades, mis tervikuna saavad kõigile nähtavaks interneti vahendusel 2014. aastal. Eesti nüüdiskliimat (1966–2010) iseloomustav osa täidab pikale veninud lünga alates Kaarel Kirde monograafia ilmumisest 1939. aastal.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Kindel linn ja varjupaik. Läänemeremaade kindlusi kesk- ja uusajast
10
1 hindaja

24. Kindel linn ja varjupaik. Läänemeremaade kindlusi kesk- ja uusajast
Mati Õun

Aegade jooksul on Eestis ehitatud mõnisada kindlust, Läänemerd ümbritsevais maades on neid olnud tuhandeid. Eesti maalinnadest ehk muistse iseseisvuse aegseist linnustest, aga ka keskaegseist kivikindlustest on kirjutatud hulk raamatuid, teadus- ja aimeartikleid. Meie lähinaabrite tuntuimate kindluste kohta peaaegu puudub eestikeelne kirjandus, kuigi episooditi on teavet ilmunud erakordselt laiahaardelises ajalookirjanduses küll ja küll. See raamat püüab anda väikse ülevaate ümber Läänemere asuvate riikide tuntumaist või meile tähtsamaist kindlustest läbi kesk- ja uusaja, jõudes välja ka nende kindluste tavaliselt mittemilitaristlikku nüüdisaega.


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus

Kuum teema

Folderit dokumendihaldus

Veebipõhine dokumendihaldussüsteem.

Loe arvustusi
http://www.folderit.com/et Folderit dokumendihaldus

Viimati lisatud

Tootegrupid

Uued arvustused

  1. 1Laulasmaa Spa: #puhkaeestis Hestia Hotel Laulasmaa Spa
  2. 2Vorwerk Kobold VR300: vr200
  3. 3SÜSI Grill & Chill: KOHUTAV
  4. 4Home4you: Kvaliteet
  5. 5ABC Design Pramy Luxe: hea

Foorum

Nõuanded ja soovitused

Sisuturundus