- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
127.
Süütalastepäev
Rein Kasela
Mida enamat saaks täiskasvanuks saades teha üks orvuna kasvanud inimene, kelle lapseootel ema mõrvasid 1941. aastal venelastest julmurid ning kelle metsavennast isa hukutas end seejärel perre kasuemaks sokutanud äraandja? Ta saab ainult uurida ning kõik, mida teada saanud, üles tähendada. Ainult nii saab lunastatud lapsepõlves kogetud kohutav vägivald. Kuid Rein Kasela ei ole piirdunud ainult oma perekonna erakordselt traagilise looga. Ta on laiendanud haaret üle terve Järvamaa, oma kodukandi. Autoril on õnnestunud taastada hulgaliselt kunagisi sündmusi aastatest 1940-1944 ning tuua avalikkuse ette ridamisi nii kohalikke mõrtsukaid kui nende ohvreid. Need lood on täis kurbust ning õõvastavat vägivalda. Ent just sel viisil annab raamatu pealkiri selle sisule hoopis uue ja laiema mõõte. Eesti rahva jaoks kestis süütalastepäev, mil koos Rein Kasela emaga hukkus ka alles sündimata maimuke, enam kui kümnendi.
Lisas Marge-Elin Roose 29.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
128.
Sõda enne sõda. Nõukogude eriteenistuste tegevus Eestis kuni 1940.aastani
Reigo Rosenthal, Marko Tamming
2010. aastal ilmunud Reigo Rosenthali ja Marko Tammingu raamat „Sõda pärast rahu: Eesti eriteenistuste vastasseis Nõukogude luure ja põrandaaluste kommunistidega 1920–1924” keskendus 1920. aastate esimesele poolele. Rosenthali / Tammingu uus raamat „Sõda enne sõda” jätkab sealt, kus eelmine raamat pooleli jäi, keskendudes eelkõige Nõukogude luureorganite Eesti Vabariigi vastasele tegevusele aastatel 1925–1940 ning Eesti vastuluure võitlusele Nõukogude luureteenistustega. Selle taustana juhitakse lugeja tähelepanu nii Nõukogude Liidus toimuvale kui ka laiemalt Euroopas neil aastatel asetleidnud dramaatilistele sündmustele. Raamatu esimene osa „Ida- ja Kesk-Euroopa maailmarevolutsiooni jalus: Nõukogude välispoliitika ideoloogilised alused ehk Molotovi-Ribbentropi pakti eellugu” (autor Marko Tamming) käsitleb tuntud teemat uudsest vaatenurgast. Teise osa, 2/3 raamatu kogumahust, moodustab Reigo Rosenthali ülipõnevalt kirjutatud „Luurajad ja spioonid: NSV Liidu agentuurluure Eestis 1920. aastate keskpaigast kuni 1940. aastani”. Käsitlus põhineb nii Eesti eriteenistuste poolt juureldud vastuluurejuhtumite materjalidel kui ka NSV Liidu luureorganite dokumentidel, mis leiduvad Eesti arhiivides (Vene arhiivides on vastavad materjalid uurijatele kättesaamatud). Raamatu lõpuosa (Marko Tamming) räägib nn „revolutsiooni lipukandjatest” ehk Eestimaa kontrrevolutsiooniga võitlemise komisjonist ja selle töö tagamaadest. Teos annab rohkele allikmaterjalile toetudes panoraamse pildi Eesti Vabariigist aastatel 1925–1940 ja on sellisena uudne ja vajalik raamat kõigile, kes tahavad teada tõde Eesti ajaloost.
Lisas cantabile 18.02.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
129.
Taassünni põuavälgud
Sergei Soldatov
Sergei Soldatov (1933-2003) oli Eesti vabadusvõitleja, põrandaaluse dissidentliku võitluse hoogustaja 1970. aastatel Eestis, Nõukogude Liidu Demokraatliku Liikumise looja, meelsusvang 1975-1980, vabakirjanik sundeksiilis Saksamaal 1081-2000, raadiohääl Vabaduse raadios, filosoof, moraal-poliitilise taassünni ideoloogia looja ning propageerija. Sergei Soldatov sündis Narvas 24. juunil 1933, suri Tallinnas 24. jaanuaril 2003 ja on maetud Kesklinna Aleksander Nevski kalmistule. Käesolev raamat sisaldab autori mälestusi lapsepõlvest, õpinguaastatest sõjakeerises Ida-Virumaal, mehistumisest ja poliitilisest küpsemisest, põrandaalusest dissidentlikust võitlusest, elust nõukogude poliitlaagris, elust väljasaadetuna Saksamaal ja tema moraal-poliitilise taassünni nägemusi. Autor kirjutab ise oma 1984. aastal ilmunud venekeelse originaali saatesõnades: ...Võimsaks relvaks võitluses üleüldise heaolu eest, tegusamaks relvaks, kui kunagi varem, on hingestatud sõna, nii suuliselt kui kirjalikult. Seepärast, soovides teenida mainitud eesmärki, viib autor ellu oma ammu kavandatud eesmärgi – kirjutada raamat, milles kõigi heaolu eest võitlejate, nende sõprade ja abiliste kasuks oleks üldistatud tema poole sajandi pikkune elukogemus, tehtud poliitikaalase hariva tegevuse ja vaimsete ning loominguliste otsingute kokkuvõte. Autoril, päritolult venelasel, usklikul, sai osaks elada Eesti Vabariigis, ida ja lääne maailmade kokkupuutejoonel, erakordselt vabadustarmastava ja iseseisva eesti rahva keskel. Sai osaks elada suurearvulise vene vähemusrahvuse keskel, kes elas aktiivselt oma usulist ja kultuurialast elu. See teravdas rahvusvaheliste suhete nägemist tema poolt. Talle sai ka osaks olla tunnistajaks Eesti vallutamisele nõukogude imperialistide poolt ja sellele järgnenud repressioonidele, mis läksid maa elanikkonnale maksma kolmandiku tema koosseisust. Näha Teise maailmasõja draamat, mille käigus maa kolmel korral okupeeriti võõramaiste sõjavägede poolt. Õppida keskkoolis despootliku stalinliku re˛iimi tingimustes. Lõpetada Polütehniline Instituut Leningradis Hrutovi sula tingimustes. Töötada juhtivatel insenerikohtadel nõukogude tööstuses. Õpetada nõukogude kõrgkoolis. Seada ennast vastu nõukogude süsteemile. Paljude aastate jooksul kanda karistust nõukogude vanglates ja koonduslaagrites. Olla aastal 1981 pärast vangistusest vabanemist koos naise Ludmillaga Nõukogude Liidust välja saadetud. Raamat on kirjutatud jutustava uurimuse kujul, ühildades isiklikult üleelatu ja kaasaja tunnetamise nägemusega tulevikust. Raamat sisaldab fakte elust ja mõtteid nendest, tunnistusi mineviku sündmustest ja uute probleemide asetuse, pahelise nõukogude tegelikkuse analüüsi ja programmilised etteanekud tulevikuks. Kuid filosoofiline ja sotsioloogiline teema on raamatus ainult kaugeks fooniks. Selle põhiliseks sisuks on poole sajandi jooksul isiklikult üleelatu...
Lisas Marge-Elin Roose 14.09.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
130.
Tervist, proua president! Evelin Ilvese tee Kadriorgu
Katrin Lust
Kes on Evelin Ilves tegelikult? Milline on ta siis, kui ta ei ole vastuvõttudel või heategevusüritustel kaamerate fookuses? Milline oli ta siis, kui ta ei olnud veel presidendi abikaasa? Katrin Lust on võtnud intervjuusid kümnetelt inimestelt, kes tundsid Evelini juba lapsena, käisid temaga koos ülikoolis, olid kolleegid tema ambitsioonika karjääri algusaastatel. Lugudest joonistub välja pilt naisest, kes rühib kõhklematult tippu, maadeldes samal ajal oma ebakindluse ja keeruliste lähisuhetega. Kas Evelin Ilvese eesmärk oligi alati saada presidendiprouaks? Ja kas tema unistuse täitumine oli õnnistus või hoopis needus? Kas võim ja raha rikkusid ära tubli, tööka ja sihikindla eesti naise või olid kallid kleidid ning lakkamatu esinemisvajaduse rahuldamine algusest saadik eesmärk omaette?
Lisas cantabile 18.06.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
131.
1001 lahingut, mis muutsid ajalugu
R. G. Grant
Alates esimestest ajalooürikutes jäädvustatud relvastatud kokkupõrgetest, mis toimusid Sumeris 2500 eKr, on geograafilise ja poliitilise paremuse saavutamiseks ikka ja jälle lahinguid peetud. See raamat annab asjatundliku ja põhjaliku ülevaate maailma poliitilise ja kultuurimaastiku kujunemist mõjutanud relvastatud kokkupõrgetest, mis hõlmavad pikka ajavahemikku antiikaja väikestest lahingutest tänapäeva laastavate konfliktideni.„1001 lahingut, mis muutsid ajalugu” kirjeldab viimase 5000 aasta kõige pingelisemaid, dramaatilisemaid, olulisemaid ja erakordsemaid relvastatud kokkupõrkeid ning nende mõju kogu maailma arenguloole. Raamatu illustreerimisel on kasutatud vanu gravüüre, nüansirikkaid gobelääne, dramaatilisi maale ja meeldejäävaid fotosid.
Lisas Marge-Elin Roose 19.09.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
132.
Acta architecturae naturalis 2. Supilinn
Nele Nutt, Aliis Liin
Tegemist teadusliku sarja „Acta architecturae naturalis“ Supilinna käsitleva numbriga „Teine linn. Supilinn“, kus väga huvitavat artikliteemade valikut kaunistab põnev pildimaterjal. Kogumik sisaldab Eesti Ajalooarhiivi ajaloolisi kaarte ja Tartu Kunstimuuseumi varasalvedest pärit Supilinna maale. Fotosid on Malev Toomelt, kes panoraamidena Supilinna füüsilist ruumi on jäädvustanud ja Toomas Kalvelt, kes Supilinna inimesi tabada on püüdnud. Toomas Kalvelt on pärit ka kaanepilt Supilinna boheemidest, kellel oluline roll Supilinna omanäolisuse kujunemisel. Kõik see kokku moodustab just selle, milline tänane Supilinn on, intrigeeriv ja vastuoluline, sõbralikult vastutulelik ja koduselt soe. Kõigest sellest on ilusa terviku kujundanud Peeter Laurits. Keeletoimetaja on Ene Hanson ja tõlkija Juta Ristsoo. Koostajad: Nele Nutt ja Aliis Liin
Lisas Marge-Elin Roose 07.11.2012
