Loe ka nõuandeid ja soovitusi, kuidas valida e-lugerit
RSS
Kõik Meelelahutus Raamatud Ajalugu ja poliitika
1242. Müüti murdes
9.2
5 hindajat

37. 1242. Müüti murdes
Andres Adamson

1242. aasta 5. aprillil maha peetud Peipsi Jäälahing on neid väheseid üksiksündmusi ajaloos, mille toimumisest teavad vähemalt siin Eestis ja meie idanaabri Venemaa pool peaaegu kõik. Iseasi, mida nad täpselt teavad või arvavad teadvat. Et Jäälahing on tihedalt seotud hilisema Moskva suurvürsti- ja tsaaridünastia esiisa ja õigeusu pühaku Aleksander Nevski isikuga, on see sündmus kaua olnud teravalt ideologiseeritud ja mütologiseeritud, selle ümber on rajatud suurvenelaste rahvustunne ja ajalooteadvus. Venemaal Jäälahingust loodud müüt ei haaku samas päris hästi allikaist teadaoleva ega ka üldise taustaga. Ometi on Jäälahing tänuväärne teema, jutustamaks mitte ainult sellest kokkupõrkest, vaid üldse tollasest ajast, oludest ja inimestest. Jäälahingus peegeldub nagu veetilgas kogu see kauge ajastu. Asjaolu, et too ammune taplus nii paljudele ikka veel korda läheb, võimaldab leida sellele loole ärakuulajaid.


Lisas cantabile 15.04.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Ettevõtlik Nõmme
9.0
2 hindajat

38. Ettevõtlik Nõmme
Leho Lõhmus

See raamat viib meid jalutuskäigule mööda Nõmme ettevõtteid, nii ajaloolisi kui ka tänaseid. Leho Lõhmuse pikk ja põhjalik ülevaade algab 1689. aasta dokumendis mainitud Mägedevahe kõrtsiga ja lõpeb 1990. aastate suurte majandusmuutustega. Sinna vahele mahuvad Nikolai von Glehni asutatud suvituslinnale omased ärid ja nõukogudeaegne hoogne tööstuse pealetung. Teise poole raamatust sisustavad praeguste ettevõtlike nõmmekate endi kirjutatud lood. Toreda kokkusattumisena lõpetab raamatu 2012. aastal tegutsemist alustanud Von Glehni restoran ja õlletuba. See näitab, et head toitu ja inimeste teenindamist on Nõmmel alati oluliseks peetud.


Lisas Marge-Elin Roose 17.10.2012
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Maailmapärand: Erakordsete paikade täielik teejuht
9.0
2 hindajat

39. Maailmapärand: Erakordsete paikade täielik teejuht
UNESCO

„Maailmapärand“ on esmakordselt 2009. aastal ilmunud raamatu ajakohastatud trükk, mis annab ülevaate kõigist nüüdseks kirjeldatud UNESCO maailmapärandi objektidest. Lisandunud on ligi sada objekti. Tegu on meie planeedi kultuuri ja loodusaarete ainulaadse teejuhiga, mis aitab levitada üldisi ideaale ja väärtusi, mida UNESCO püüab oma üleilmse ettevõtmisega toetada. Raamatust leiab üle 650 värvifoto, UNESCO maailmapärandi 962 paiga kirjeldused ning asukohakaardi iga paiga juures.


Lisas sonic
PRO
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
23.09.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Nikolai von Glehn. Mees, kes rajas Nõmme
9.0
2 hindajat

40. Nikolai von Glehn. Mees, kes rajas Nõmme
Leho Lõhmus, Heldur Kajaste

Nõmme Heakorra Selts kuulutas 2008. aastal välja ausamba konkursi seltsi asutajaliikme ja Nõmme linna rajaja Nikolai von Glehni mälestuse jäädvustamiseks. Konkursi võitsid skulptor Aivar Simson ja arhitekt Kalev Lepik. Alates Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäevast seisab Mustamäe veerul pronksist mees, kel käed ja süda avatud Nõmmele ning rinnal kiri „Seie saagu lenn!” Glehni kuju vaatab Nõmme väravas linna ajaloolise keskuse poole: siinsamas on renoveeritud legendaarne turuhoone ja populaarne kultuurikeskus, mille elavat tegutsemist on lipuväljakult hea jälgida. Tallinna linna, Nõmme Linnaosa Valitsuse, Nõmme Muuseumi, Nõmme Heakorra Seltsi ja paljude nõmmekate mõttejõu ning annetuste toel sai võimalikuks teha tänukummardus linna rajaja sambale kirjutatud sõnadega: „Tänulikult Nõmmelt!”


Lisas Marge-Elin Roose 11.10.2012
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Kirjad Siberist
9.0
1 hindaja

41. Kirjad Siberist
Silvi Korp

Raamatus kirjeldatakse ühe eesti pere käekäiku Eestimaa murrangulistes oludes aastatel 1939–1958. Noor pere rajas oma elu arvestades meie Eesti riigi kestma jäämist. Tulid Teine maailmasõda ja võõrvõimude okupatsioonid, mis tingisid inimeste elukäigu muutumise vastavalt võõrvõimude nõuetele. Eestit okupeeriv riik korraldas mobilisatsiooni ja Eesti noored mehed pidid minema võõrarmeesse. Vastaspoolel sõdinud riik vallutas meie maa ja mobiliseeris omakorda sõjaväkke need Eesti mehed, kes olid saanud armeeteenistusealiseks. Nii panid võõrvõimud meie mehed rindel võitlema üksteise vastu, kujunes vennatapusõda. Kui sõda lõppes, hakkas võitnud riik oma seaduste järgi kohut mõistma ja vastaspoolel sõdinud mehed pandi vangi ning nende pered – naised, lapsed, emad, isad – küüditati Siberisse. Osa tekstist põhineb autori pere Siberist koju saadetud kirjadel ajavahemikust 1949–1957. Kirjad on toodud ära ehedalt (ilma muutusteta kirjapildis). Need on originaalkirjad, mille autori pereliikmed kirjutasid kodumaale jäänud sugulastele. Autori isa vangistati ja ema kahe alaealise tütrega küüditati Siberisse 25. märtsil 1949 ning varandus võeti ära. Autori tädipoeg leidis kirjad peale oma ema surma 2010. aastal. Kirjade faktirohke materjal tolle aja olustiku kohta oli nii huvipakkuv, et sündis idee autentsete faktide põhjal kirjutada raamat ühe perekonna saatusest.


Lisas Marge-Elin Roose 26.11.2012
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Pitka ja pitkapoisid - legendid või tõelisus?
9.0
1 hindaja

42. Pitka ja pitkapoisid - legendid või tõelisus?
Mati Mandel

Raamat jutustab admiral Johan Pitka katsest taastada okupatsioonide vahetumisel 1944. aasta sügisel analoogiliselt 1918.–1920. aastaga iseseisev Eesti Vabariik. Eestlaste katse Punaarmeele vastu hakata ebaõnnestus, sest poolte jõud olid ebavõrdsed. Eestlastel nappis nii relvastust ja laskemoona kui ka oskusi ning kompetentseid komandöre. Seetõttu vahetus Saksa okupatsioon uuesti Nõukogude okupatsiooniga. Johan Pitka ise jäi kadunuks. Admirali kaaslased ja üks osa tema üleskutsele vastanud noorukeid hukkusid lahingutes või hilisemates heitlustes julgeolekuorganitega, teine osa arreteeriti ja tegi läbi rasked laagriaastad. Paljude pitkapoiste, nagu ka admirali enda saatus on jäänud saladuseks. Vastupanu okupatsioonivõimudele näitas selgelt rahva enamuse soovi elada iseseisvas riigis. Vihjeks tulevikupüüdlustele oli ka tõsiasi, et vastupanu keskuse – Keila linnavalitsuse – majal lehvisid veel järgmisel päeval peale Punaarmee saabumist sinimustvalged lipud. Tuginedes uutele arhiiviallikatele ja kaasaegsete mälestustele püüab raamat võimalikult täpselt selgitada Pitka ja pitkapoiste eesmärke, tegevust ja saatust traagilisel 1944. ja järgnevatel aastatel.


Lisas Marge-Elin Roose 03.01.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus

Kuum teema

Folderit dokumendihaldus

Veebipõhine dokumendihaldussüsteem.

Loe arvustusi
http://www.folderit.com/et Folderit dokumendihaldus

Viimati lisatud

Tootegrupid

Uued arvustused

  1. 1Laulasmaa Spa: #puhkaeestis Hestia Hotel Laulasmaa Spa
  2. 2Vorwerk Kobold VR300: vr200
  3. 3SÜSI Grill & Chill: KOHUTAV
  4. 4Home4you: Kvaliteet
  5. 5ABC Design Pramy Luxe: hea

Foorum

Nõuanded ja soovitused

Sisuturundus