- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5035.
Vürst Igor
Juri Aleksandrov
Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatri etendus
Aleksandr Borodini ooper
Aleksandr Borodini libreto eepilise luuletuse „Lugu Igori sõjaretkest“ ainetel
Esietendus 13. juulil 1996
Helilooja kohandas libreto idaslaavi eepilisest laulust „Lugu Igori sõjaretkest“, mis jutustab Vene vürsti Igor Svjatoslavitši sõjaretkest sissetungiva polovetsi hõimu vastu 1185. aastal. Ooper jäi helilooja surma tõttu 1887. aastal lõpetamata ja selle lõpetasid ning viimistlesid Nikolai Rimski-Korsakov ja Aleksandr Glazunov. Borodini ooperi muusikaline ja teatraalne unikaalsus seisneb kahe fundamentaalselt erineva maailma vastasseisus – muistne Venemaa ja eksootilised Idamaad. Borodin ei toetunud üksnes rahva- ja kirikumuusikale, aga ka 19. sajandi linnaromantikale. Borodinis äratas huvi polovetside ja teiste idamaiste rahvaste vastu teaduskonverents, mis toimus 1874. aastal Kaasanis, mida kutsuti ka väravaks Idasse. Helilooja demokraatlikud vaated kajastuvad viisis, kuidas ta kujutab polovetse ja venelasi – tema nägemuses on nad võrdses seisuses olevad inimesed, kes erinevad üksteisest vaid temperamendi ja tavade poolest.
Muusikaline juht ja peadirigent: Pavel Sorokin
Lavastaja: Juri Aleksandrov (Peterburi)
Dekoratsioonikunstnik: Ludmila Gontšarova
Kostüümikunstnik: Eleonora Grigoruk
Koormeister: Nina Lomanovitš
Koreograafia: Mihhail Fokin
Ballettmeister: Pavel Stalinski
Lisas Toomas Zupping 27.02.2013
“Estonia teater jätkab tänuväärselt erinevate rahvaste kultuurivahetuse nädalate korraldamist, sel aastal toimus vahetus Valgevene Vabariigi Rahvusliku Akadeemilise Suure Ooperi- ja Balletiteatriga. Valgevene imidz on eestlaste jaoks jaoks parasjagu eksootilis-nostalgiline: dikaatorist president, ebademokraatlik riigikord, lennukist allaloobitud mängukarud, mis põhjustasid globaalse meediakära jne. Vanemad inimesed mäletavad Valgevenet ühe „vennasvabariigina“, kellega koos sai 50 aastat „vabade riikide murdmatu liidu“ koosseisus oldud.
Estonias sai näha kolme balletti (Hatšaturjani „Spartacus“, Balakirevi „Thamar“ ja Rimski-Korsakovi „Šeherezade“) ja kahte ooperit, milledel peatun pikemalt.
10. veebruaril etendus vene helilooja Aleksandr Borodini ooper „Vürst Igor“, see on tema neljast ooperist kuulsaim, mida mängitakse palju ka maailma ooperimajades. Borodini teeb omapäraseks asjaolu, et ta jättis ajalukku jälje nii oma põhitöös keemiaprofessori ja teadlasena St. Peterburgi Kirurgilise Meditsiini Akadeemias kui ka töövälisel ajal tegutsenud heliloojana, kuigi muusikuna saavutas maailmakuulsuse alles pärast surma.
Borodin alustas „Vürst Igori“ komponeerimist 1867, kui Euroopas, sh Eestis, oli rahvuslik liikumine täies hoos. Libreto aluseks on 12. sajandi Vene eepos „Lugu Igori sõjaretkest“, selle kirjutas helilooja ise samaaegselt muusikaga. Ooper on jäänudki vene rahvuslik-heroilise epohhi üheks eredamaks näiteks, kus ülistatakse vene suur hinge ja tehakse ohtraid kummardusi isakese tsaari suunas. Helilooja ise oma teost lõpetada ei jõudnud, seda tegid peale tema surma 1887 olemasolevate kavandite alusel Rimski-Korsakov ja Glazunov, esietendus toimus 1890 St. Peterburgis ja saavutas kohe tänini säilinud populaaruse.
Valgevenelaste nägemus lavastaja Juri Aleksandrovi silme läbi tahtis teose sisu näidata mitte imperialistlikust vaatenurgast, vaid „võimaldada neil (publikul – TZ) maailmas toimuvat teise pilguga vaadata.“ Selline lähenemine Borodini teosele tundub veidi kummaline, kuna ooper on loodudki vene rahvuse ja tsaari ülistamiseks ning vaatamata lavastaja ponnistustele ta selliseks jäigi. Etendust vaadates tabasin end korduvalt mõttelt, et ega Venemaal viimase 1000 aasta jooksul suurt muutunud pole, (ehk vaid habemeid on vähemaks jäänud), seega pole nagu põhjust ka maailma teise pilguga vaadata. Kahjuks oli ära jäetud ooperi viimane stseen, mis nii iseloomulikult võtab kokku vene hingele omase isakese-baatjuška ülistamise vaatamata tema tegudele võitja või kaotajana.
Ju on „Vürst Igori“ ja tänapäevase Valgevene poliitilise elu vaheline piir imeõhuke, mistõttu suverääni liigne ülistamine võinuks ehk kriitlilise või naeruvääristavana mõjuda. Esimene vaatus oli sisuliselt lavastamata, arusaamatud pausid ja pikaleveninud lavakujunduse vahetus muutsid publiku igavlevaks. Õnneks kompenseeris teine vaatus esimese puudujäägid, eriti eepiliselt oli lavastatud stseen polovetside tantsuga, kus võimsa ja nauditava etteaste tegi teatri balletitrupp. Teises vaatuses oli ka solistidel võimalik näidata oma laulu- ja näitlemisoskust, sellega hiilgas enim Vladimiri osa olnud noor tenor Aleksei Mikutel, hea vokaalse soorituse tegid ka bariton Stanislav Trifonov (vürst Igor) ja bass Andrei Valentij (vürst Galitski). Mainimata ei saa jätta ooperikoori, kel on oluline osa kogu teoses, vene rahvuslikus stiilis mitmehäälsete partiide meisterlikku esitamist.
12. veebruaril oli võimalus näha valgevenelaste nägemust maailma ooperimajade standardrepertuaari kuuluva Puccini „Madama Butterflyst“. Külakostiks toodud lavastus pärineb aastast 1953, mis on sellest ajast olnud pidevalt teatri repertuaaris. Peamise muudatuse tegi lavastus läbi 1990, siis hakati seda esitama originaalkeeles.
Miks just Stalini surma-aastal valiti repertuaari ameeriklase ja jaapananna armutragöödia, et õnnestunud mul valgevenelaste käest välja pinnida.
Pilt „Vürst Igori“ lavastusest. Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteateri foto.
Kriskentia Stasenko Suzuki osas tegi ilusa rolli. (foto: Liina Viru)
Lavakujundus ja kostüümid olid loodud traditsioonilisena, kunstnik oli tekitanud lavastust läbiva praktiliselt muutumatu lavapildi täis kirsiõisi, roosipõõsaid, lillevanikuid, mis meenutas campi a la Pierre&Gilles. Ilmselt polnud 1953. aastal kombeks ka valgustust vastavalt laval valitsenud meeleoludele/öö ja päeva rütmi vaheldumisele muuta. Meeldejääva rolli tegid Tatjana Gavrilova Suzuki ja Stanislav Trifonov Sharplessi osas, eriti ilus oli nende II vaatuse duett.
Mõlemil etendusel tegi parima etteaste orkester (dirigendid vastavalt Nikolai Koljadko ja Andrei Galanov), kes oli täpne, emotsionaalne, pianod-forted laval toimuvaga korrelatsioonis. Eriti kostis kõrvu puhkpillide rühm oma meisterlikkusega. ”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5036.
Jack the Giant Slayer (2013)
Bryan Singer
See on lugu muistsest sõjast, mis lahvatab valla, kui noormees nimega Jack (Nicholas Hoult) avab kogemata värava, mis ühendab meie maailma hirmuäratavate hiiglaste omaga. Hiiglased näevad selles head võimalust pärast pikki sajandeid taas nõuda tagasi maad, mille nad kunagi kaotasid ning Jack on sunnitud asuma oma elu kõige suuremasse lahingusse, et hiiglasi peatada. Tal tuleb kuningriigi ja selle alamate päästmise ning vapra printsessi armastuse nimel seista silmitsi sõdalastega, keda ta arvas eksisteerivat vaid legendides – kuid nüüd avaneb tal võimalus ise legendiks saada. 3D-formaadis eepilise seiklusmäruli „Hiiglasetapja Jack“ on lavastanud tunnustatud režissöör Bryan Singer. Filmi peaosa mängib Nicholas Hoult („X-Mehed: Esimene klass“). Kaasa teevad veel Eleanor Tomlinson printsess Isabella rollis, Stanley Tucci („Kapten Ameerika: Esimene tasuja“) valeliku lord Roderickina, Ian McShane („Kariibi mere piraadid: Võõrastel vetel“) lõksu langenud kuningas Brahmwellina, Bill Nighy („Harry Potter ja surma vägised“) hiiglaste juhi kindral Fallonina ning Ewan McGregor („Tähesõjad“, „Variautor“) paleevalvur Elmontina. Loo on ekraani jaoks kohandanud Darren Lemke, Christopher McQuarrie, Dan Studney ja David Dobkin. EEstikeelne pealkiri: Hiiglasetapja Jack
Lisas cantabile 22.04.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5037.
Langevate tähtede serenaad
Adena Sepp
... Mees luges mahedal häälel luuleridu, taustaks vaikne lainete loksumine ja rohutirtsude ühetooniline siristamine... Karolina vaatas suuril silmil tähistaevasse ning suutis vaevu hingata – ta tõesti kuuleb, kuidas langevad tähed laulavad serenaadi ja see on nii lummavalt ilus... Seda siin ei osanud ta tõepoolest oodata, kuid ühes sellega sai ta vastused oma küsimustele...
Lisas cantabile 20.05.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5038. Tetley Herbs Peppermint
Piparmündi tee, pakikestes.
Lisas sonic
“Karp on küll kiles, aga teekotikesed on lahtiselt nii et mingist hermeetilisusest juttu pole. Lisaks pole kotikestel nööri, nii et neid on ebamugav tassist välja urgitseda kui tee tõmmanud on. Ning nagu sellest veel vähe oleks, on maitset ka vähevõitu.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5039.
The Big Wedding (2013)
Justin Zackham
Robert De Niro, Diane Keaton, Susan Sarandon, Katherine Heigl, Amanda Seyfried ja Robin Williams mängivad peaosi uues vaimukas romantilises komöödias SUURED PULMAD. Palju aastaid tagasi oma abielu lahutanud Don ja Ellie Griffin (Robert De Niro ja Diane Keaton) peavad oma poja pulmade jaoks teesklema, et elavad endiselt õnnelikult koos. Loomulikult kaasneb sellega palju arusaamatusi ja naljakaid olukordi ning lõpuks kujuneb sellest üks tõeline perekondlik tohuvabohu! Eestikeelne pealkiri: Suured pulmad
Lisas cantabile 12.06.2013
“Kuulsaid ja isegi häid näitlejaid astub selles filmis üles üksjagu, aga lugu seal sisuliselt pole ja mitme rolli puhul jääb selgusetuks, miks need üldse filmi lisati, sest juurde ei anna need midagi ja mingit sidet nendega ei teki. Selle filmi võib rahulikult vahele jätta.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5040.
Violet & Daisy (2013)
Geoffrey S. Fletcher
Oscari-võitjast stsenaristi Geoffrey S. Fletcheri ("Precious") debüütfilm VIOLET JA DAISY on tarantinolikus stiilis raju krimilugu, mille peategelasteks on kaks teismelisest tüdrukust palgamõrvarit, keda mängivad Saoirse Ronan ja Alexis Bledel. Filmis teeb ühe oma viimastest rollidest hiljuti meie seast lahkunud karakternäitleja James Gandolfini ("Sopranod"). Eestikeelne pealkiri: Violet ja Daisy
Lisas cantabile 29.07.2013
Kuum teema
Viimati lisatud
-
Padise Kastell
Lisas sonicPRO25.07.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vabariigi vaenlased
Hannes VeskimäeLisas Rein Veemees 18.02.2020 -
Pimeduse kütkes
Cara HunterLisas Rein Veemees 17.02.2020 -
POMO Restorante
Lisas sonicPRO17.02.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi.
Merit RajuLisas bergeenia 29.01.2020
