90 tavalisemat võõrpuittaime

2089. 90 tavalisemat võõrpuittaime
Urmas Roht

Siinne valik tavalisemaid võõrpuid ja põõsaid ei hõlma kaugeltki seda liigi- ja sordirohkust, mida Eestimaal võime kohata. Siiski mingi valik tuli teha ja selline see sai. Taimeperekondi nagu korgipuu või saar, mille esindajaid meil kasvabki vaid üks-kaks liiki, oli kerge valikusse võtta. Palju keerulisem oli teha valikuid suurte taimeperekondade puhul, nagu enelad või viirpuud — kõrvale jäi mitmeid samuti üsna tavalisi või viimastel aastatel rohkelt kasutama hakatud liike ja sorte. Raamatukese formaat seadis siinkohal piirid! Raamatu ülesehitus on ehk mõnevõrra teistsugune tavalahendusest, tehes loodetavasti lihtsamaks ühe või teise taimerühma leidmise. Sellele aitab kaasa lehekülgede välisservas paiknev väike sümbolite rida, mis koondab taimed teatud tunnuse alusel rühmadesse. Taimed on rühmades järjestatud eestikeelse perekonnanime järgi. Muidugi leidub sellise jaotuse puhul erandeid, nagu näiteks paljasseemnetaimede hulka kuuluv hõlmikpuu, mille lehed kinnituvad lühivõrseile kimpudena ja pikkvõrseile ühekaupa vahelduvalt, samuti kinnituvad näiteks ka lehiste või kukerpuude okkad/lehed kimpudena lühivõrseile ja ühekaupa vahelduvalt pikkvõrseile. Mitme okaspuuliigi puhul, mille okkad on soomusjad, võivad mõnedel sortidel olla okkad nõeljad okkakujulised (ebaküpress, elupuu). Loodetavasti ei aja need erandid kogu klassifikatsiooni segaseks. Keerulisem on lugu ühe või teise taimeliigi sortidega. Välja on püütud tuua iga liigi puhul olemasolevate sortide üldarv ja seejärel anda tavaliselt kolme kuni viie tähtsama sordi detailsem kirjeldus. Kuna siinkohal astub mängu jälle valiku tegemine, saab seegi olla subjektiivne ega pruugi iga kord hõlmata just neid „kõige tähtsamaid“. Mõnede sortide puhul on veel toodud sümbolitena, kas tegemist on isassordiga või emassordiga. Peale eesti- ja ladinakeelsete taimenimede on toodud välja nimed inglise, saksa, vene ja soome keeles – lootuses, et see on vajalik ja leiab heakskiitu kasutajatelt. Erialadel, kus õpetatakse puittaimede tundmist, ei õpi ju ainult eesti keelt kõnelevad inimesed. Samal kaalutlusel on ladinakeelsetele nimedele lisatud rõhumärgid, et kergendada nimede hääldamist. Autor loodab, et raamatuke aitab kaasa taimesõprade ridade täienemisele, hõlbustab aianduse ja metsanduse erialade õppurite elu ning on tasku pistetuna abiks parki või haljasalale puid-põõsaid uurima sattuvale huvilisele!


Lisas Marge-Elin Roose 14.12.2012
Pane hinne:
Chalice. 100% Chalice

2090. Chalice. 100% Chalice
Chalice

Põrmustavalt andekas debüüt, lugeda istudes, võtab jalad nõrgaks.


Lisas Marge-Elin Roose 14.12.2012
Pane hinne:
Tallinna kalmistud - rahva pärand

2091. Tallinna kalmistud - rahva pärand
Frank Adamek, Tiiu Kuhi

Eesti ja inglise keelne kultuurilooline ülevaade Tallinna endistest ja tänastest kalmistutest ühes rohke pildimaterjaliga. Mõeldud nii Eesti lugejale kui välisturistile.


Lisas Marge-Elin Roose 14.12.2012
Pane hinne:
Roheliste lippude reservaat
6.0
2 hindajat

2092. Roheliste lippude reservaat
Tiit Tarlap

«Muidugi ei olnud asjad hoopiski nii mustvalged. Erahuvideta objektiivsust leidus poliitikas sama palju kui igas kärnkonnas printsessi. Emely organisatsioon – mida ta ka ei taotlenud – tegutses suure tõenäosusega juba mitte kellegi erahuvides vaid Maa Ühendvalitsuse huvides. Mis kokkuvõttes tähendas paraku vaid nende isikute või ühenduste erahuvisid, kelle peo pealt Ühendvalitsus ise sõi.»


Lisas Marge-Elin Roose 14.12.2012
Pane hinne:
Armastuskunsti suured võlurid
9.0
1 hindaja

2093. Armastuskunsti suured võlurid
Veiko Märka

Keelevõlur räägib meile seksi, armastuse, kiima ja muude selliste asjade sadadest varjunditest, erinevalt paljudest teistest loetavalt ja nauditavalt.


Lisas Marge-Elin Roose 14.12.2012
Pane hinne:
Õnnistatud needus
8.0
1 hindaja

2094. Õnnistatud needus
Airika Harrik

”Kas ma kuulsin õigesti, 82?” murdis nr.49. end mind kõrvale lükates esikusse sisse. “Kas sa võtsid endale DEEMONI!?” “Ta ei võtnud mind, ma tulin ise,” üritas Luc talle tervituseks naljatada, kui 49. kööki marssis. Tamanna jäi deemonipoissi vapustatud ilmel silmitsema. “Ütle mulle, 82, kust kohast sina neid...erijuhtumeid küll leiad? Kas sa kogud neid või?” “Ma ei mõista, 49. Mis mõttes “kogun”?” “No mis seal mõista – sul on juba Rändur, Kuuhunt, kivikõva vaim ja nüüd veel deemon kah! Millal siis mao järele lähed?” “Haa-haa, väga naljakas, Tamanna. Mina ei otsi neid, kusjuures,” mainisin ma. “Nad tulevad ise minu juurde.” “Õnnistatud needus” on eduka teismelise kirjaniku Airika Harriku (sündinud 1995) triloogia teine osa. Kui esimeses osas “Iseenda laps” oli jutustajaks ulmeliste sündmuste keskmesse sattunud Tallinna koolitüdruk Annika, siis teist osa näeme tema Valvurist sõbranna Akiira pilgu läbi. Tegelased, kellest enamik jätkuvalt müstilised olendid, seiklevad nii Põrgus, New Yorgis kui Tallinnas ning peadpööritavate sündmuste kõrval leiab peakangelaste ellu tee ka armastus. Kõik see pole aga kaugeltki lihtne ning iga tegelane sugugi see, kes ta pealtnäha paistab. Triloogia esimest osa «Iseenda laps» on kriitikud võrrelnud ka kuulsa «Videviku» saagaga.


Lisas Marge-Elin Roose 14.12.2012
Pane hinne: