Homme näeme
7.6
14 hindajat

73. Homme näeme
Priit Võigemast

Dramaturg: Maria Lee Liivak. Kunstnik: Mihkel Ehala. Mängivad: Piret Kalda, Allan Noormets, Andres Raag, Kalju Orro, Margus Tabor ja Mart Toome. "Homme näeme!" lõppeb tööpäev kolleegide seas, kes hommikul uuesti kohtuvad proovisaalis ja õhtul etendusel, või miks mitte kontoris, büroos, poes, töökojas. "Homme näeme" on fraas tihedasti suhtlevate inimeste vestluses, kelle elud ja lood on omavahel juba nii põimunud, et mine võta kinni, oli see Andrese, Marguse või hoopis Kalju tragikoomiline lugu, mis ükskord kohvipausil jutustati. "Hommikul näeme" on lohutuseks lapsele, kes ei julge üksi pimedas magama jääda. Alati on "homme", tuleb uus hommik, aeg annab arutust, hommik on õhtust targem. Jääb lootus, et homne harutab juhtme lahti. See on, mis trööstib ja tekitab turvatunnet – see, et mis täna ka ei juhtu, homme võib kõik veel paraneda. Küll aga omandab fraas "homme näeme" näiteks hüvastijätuna hoopis teistsuguse värvingu viiekümneaastase inimese suus kui elu põletavate kahekümneste vestluses. Esietendus: 26.03.2010.


Lisas dilbert 06.09.2010
Pane hinne:
Janu
7.6
16 hindajat

74. Janu
Andres Noormets

Autor: Martin Algus. Osades: Ago Anderson, Kaili Närep, Lii Tedre, Helle Kuningas, Liis Laigna, Lauri Kink, Ahti Puudersell, Sten Karpov. Midagi juhtub ühe mehega, kellel on kõik olemas – töö, kodu, naine, lapsed, raha, positsioon… Ta laseb oma olevikust lahti ja läheb kuhugi mujale. Ei, see pole “Meeletust” tuttav maaleminek. See on teekond maakera sisemusse.


Lisas trulla 09.09.2010
Pane hinne:
Augustikuu
7.5
21 hindajat

75. Augustikuu
Priit Pedajas

Ühel suvelõpul toob suure perekonna eri põlvkonnad koju kokku teade, et isa on salapärastel põhjustel teadmata kadunud. Ema juurde, hooletusse jäetud Oklahoma maamajja tulevad kolm täiskasvanud tütart koos oma abikaasade või elukaaslastega. Kõigil on kaasas oma probleemid, mineviku, oleviku ja tuleviku umbsõlmed, mida aastaid varjatud, kuid neil murrangupäevadel enam enda ja teiste eest salata ei suudeta. Osades: Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Marta Laan, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov, Viire Valdma, Martin Veinmann, Anti Reinthal.


Lisas laurent 29.11.2010
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (4)

“Mitu korda meenus etenduse jooksul "Eesti matus". Mitte et Augustikuu oleks automaatselt "Ameerika matus", aga seal on mingeid sarnasusi.
Paaris kohas venis lugu hirmsasti, ajas juba haigutama, aga üldiselt oli tükk hästi lavastatud ja välja mängitud ja hea tempoga. Ita Ever on muidugi võimas!
Aga mulle ei meeldi, et laval suitsetatakse, ja et see suits tuleb kõik saali. Ei tubakas ega kanep.”

17.11.2011 21:45 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Viies kolonn
7.5
2 hindajat

76. Viies kolonn
Ingo Normet

See on eksimatult Hemingway: traagiliselt, naljakalt ja kirglikult põimuvad spiooni- ja armastuslugu. Madridis pulbitseb elu ja sõda, kõrtsid, äritsemine, eri leerides kirju rahvusvaheline seltskond. Sõda on jube töö, aga mõnele mehele ka Suur Üritus, mille eesmärk pühitseb abinõu. Kuid Üritus neelab oma sõduri. Unistust armastusest ja „tavalisest“ elust naise ja laste keskel mererannal ei saa pühendunud mees enam järgida: kooselust sõjaga ei ole väljapääsu. Oma armastuse päästmiseks tuleb … sellest loobuda, laval seisab armunud sõjamees silmitsi valikuvõimatusega, paratamatusega. Osades: Raimo Pass, Merle Palmiste, Marta Laan, Maria Klenskaja, Martin Veinmann, Sulev Teppart, Taavi Teplenkov, Tõnu Kark, Mari Lill, Tõnu Aav, Hendrik Toompere jr jr, Mihkel Kabel, Roland Laos.


Lisas laurent 13.11.2011
Pane hinne:
Vihmamees
7.5
4 hindajat

77. Vihmamees
Georg Malvius

Neli Oscarit võitnud filmiversiooni (aastast 1988) kaudu, milles peaosi kehastasid Dustin Hoffmann ja Tom Cruise, laia maailma läinud lugu jõudis 2008. aastal ka teatrilavale. Londoni esmalavastuses mängis menukalt üht peaosadest veel üks filmistaar – Josh Hartnett. Kuigi võib arvata, et Vihmamehest rääkiv film on jätnud oma jälje igaühele, kes seda kunagi vaatama juhtunud, tuletame siiski meelde, millega tegu. On ärimees Charlie Babbit, enesekeskne ja isekas tüüp. Oma isa surmas ja sellega kaasnevas soliidses pärandis näeb ta eelkõige päästerõngast oma makseraskustele. Ootamatult aga selgub, et kogu raha on isa pärandanud hoopis teisele pojale, Charlie vennale, kelle olemasolu oli viimasele olnud siiani peaaegu et saladuseks. Järgmine ja veelgi suurem ootamatus aga seisneb asjaolus, et vend Raymond pole üheski mõttes tavaline inimene: tegu on autistiga, kelle aju suudab vaevata salvestada keerulisi tekste ja numbrikombinatsioone, kuid kes on abitu kõige lihtsamates igapäevatoimingutes. Algab kahe venna vaevaline, ühtaegu naljakas, nukker ja liigutav teekond teineteiseni.


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne:
Tõde ja õigus. Teine osa
7.5
8 hindajat

78. Tõde ja õigus. Teine osa
Elmo Nüganen

Tammsaare "Tõe ja õiguse" romaanisarja teist osa tavatsetakse alapealkirjastada kui "inimese võitlust Jumalaga". Kelle teisega saakski võidelda ärksa vaimuga väga noor mees, kes on tulnud maalt linna ja sattunud "puht eesti kooli", kus valitseb keelte paabel, kultuuride konflikt ning filosoofiliste ja revolutsiooniliste ideede rägastik, kes näeb, kuidas tõerääkimine ja vale saavad hoopis teise tähenduse, kuidas raha on kuningas, maailm on ebaõiglane ja vastuste asemel tuleb robinal hoopis uusi küsimusi? Just sellisesse keskkonda satub Indrek, kes tuleb Vargamäelt härra Mauruse erakooli. Loomuliku osana kuulub sellesse aega ka esimene armumine - ja kahjuks ka kaotusevalu. "Tõde ja õigus. Teine osa" paneb küsima küsimusi rahvusest, eestlaseks olemisest, tõest, truudusest, Jumalast ja armastusest. "Tõe ja õiguse" teise osa tegevus leiab aset 20. sajandi algusaastatel. Härra Mauruse ja tema kooli loomisel on Tammsaare saanud inspiratsiooni Hugo Treffnerist ja tema eragümnaasiumist, kus kirjanik ise õppis.


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne: