- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
67.
Karin ja Pearu
Aare Toikka
Tammsaare Karin ja Pearu – esimesel pilgul ei seo neid tegelasi justkui mitte miski. Kuid tegelikult on nad omal kombel hingesugulased. Kumbki ei sobitu kuigi hästi oma igapäevasesse keskkonda, mõlemad on pisut lapsemeelsed, mistõttu neid ei võeta enamasti kuigi tõsiselt. Nad on jonnakad ja äraarvamatud. Ikka ihkavad ja otsivad nad meeleheitlikult midagi uut ega soovi leppida olemasolevaga. Nad tahavad mängida ja elust rõõmu tunda, mitte Paaside kombel tööd tehes ja vaeva nähes vaguralt armastust oodata. Nemad tahavad kõike ja kohe ning nende armastus on nii suur, et viib trammi alla või kõrvetab hinge surmani. Tammsaare ei lase Karinil ja Pearul kordagi kohtuda. Meie anname neile selle võimaluse.
Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
68.
Bloody Mary
Kertu Moppel
Uksed on hirmsad asjad. Kunagi ei või kindel olla, kes sealt järgmisena tulla võib. Kas tullakse ainult su tuppa või tungitakse su ellu? Kas minnes jäetakse hüvasti sõbralikult või lahkutakse vaenlastena? Ei või iial teada. Kertu Moppeli "Bloody Marys" saab üks abielupaar vaevu kolm näidendilehekülge oma uut diivanit ja kardinaid nautida, kui juba kõlab uksekell. Saatuslik helin, mis teatab, et muutuse tund on käes. Ukse avanedes paiskub kõik segi, tasapisi, aga vääramatult. Õhtut sisustatakse mängudega, kus võitu ja kaotust on raske eristada. Minapildid mõranevad ning enesehinnanguid arvestatakse ümber kiiremini, kui aktsiaid börsil. Kaovad piirid kujuteldava ja päris elu vahel. Kui mängus osaleb inimese kuvand endast, siis kas "päris mina" vaatab kõrvalt või mängib kaasa? Kas keegi üldse kunagi teadiski?
Lisas cantabile 21.03.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
69.
Kivist külalised
Aare Toikka
Eduard Vilde elul põhineva Mart Kivastiku näidendi lavastus. Osades: Hilje Murel, Helena Merzin, Tõnu Oja, Tiit Sukk, Sulev Teppart ja Markus Luik. Kunstnik: Silver Vahtre
Lisas beck 02.09.2010
“Viinistus on alati põnev etendusi vaatamas käia. Ka seekord võlus peamiselt etenduse paik, asi ise jäi kergelt teisejärguliseks. Näitlejad olid head, aga kuna sõna otseses mõttes püüti edasi anda kogu Vilde elu, sünnist surmani, käis kõik kiirtempos ja pealiskaudselt. Ühe inimese elu on sellisesse lühikesse aega kokku suruda väga raske, liiati veel mõne suurmehe oma, kelle elus oluliselt rohkem toimunud on,. Võinukski valida mingi lühema ajaperioodi Vilde elust ja selle põhjal etenduse teha.
Kindlasti aitas kaasa, et lugesin enne algust põhjalikku kavalehte, kus Vilde elu erinevatest perioodidest hea ülevaade anti. Nii said mitmed etenduses olnud vihjed selgemaks ja kogu lugu huvitavamaks. Need, kes kava ei ostnud, jäid paljust kindlasti ilma.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
70.
Kas ma olen nüüd elus
Lauri Lagle
Siim Nurkliku näidend. Osades: Mari-Liis Lill, Jan Uuspõld, Margus Prangel, Kristo Viiding. Kunstnik: Kunstnik Liisi Eelmaa. Osades: Mari-Liis Lill, Jan Uuspõld, Margus Prangel, Kristo Viiding.
Lisas dilbert 09.09.2010
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
71.
Iphigéneia Aulises
Lorna Marshall
Perekond, rahvuslik au ja sõda, mida peetakse kõrgete põhimõtete nimel. Aga mis juhtub, kui sõja vajadused nõuavad lapse elu? Kui üllad sõja õigustused on vaid kattevari ahnusele ja egoismile? Kuidas me elame valikutega, mida teeme? Euripides kirjutas "Iphigéneia Aulises" oma elu lõpul, pärast seda, kui oli näinud aastakümneid kestnud sõdadeperioodi Kreekas – kui ta oli näinud võite, kaotusi ja hinda, mida inimesed pidid maksma. Kurb küll, kuid mis oli tõsi umbes 400 aastat eKr, on tõsi ka täna. Mõned probleemid, tundub, ei kao kunagi. See on võimas näidend ja seda mitte ainult oma ajatu teema, vaid ka stiili poolest – Euripides julges liita tumeda komöödia inimlike valikute tragöödiaga ning psühholoogilise realismi koori füüsilise energiaga. Põnev, traagiline, naljakas – see on meisterautori meistriteos. Säärane, mis tungib inimlike valikute südamikku. Tegemist on esimese antud teksti lavastusega Eestis ja teksti tõlkis Anne Lill spetsiaalselt selle lavastuse jaoks, andes kaasaegsele vaatajale võimaluse kohtuda antiikmaailma kangelastega – Agamemnoni, Menelaose, Achilleuse ja Klytaimnestraga. Osades: Tambet Tuisk, Rasmus Kaljujärv, Jaak Prints, Mirtel Pohla, Eva Klemets, Marika Vaarik, Risto Kübar, Gert Raudsep.
Lisas winkwonk 17.02.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
72.
Amadeus
Andres Lepik
Mozarti eluloost läbi tema kaasaegse helilooja Antonio Salieri silmade jutustav lugu räägib sellest, kuidas me ise enda sees geeniuse hävitame. Sajanditevanused legendid ja intriigid, mis puudutasid ajastu andekaimat heliloojat Mozartit ja tema dramaatilist elukäiku, on köitnud inimesi aastasadu ja tegelik tõde on läinud koos tema kaasaegsetega hauda kaasa. Peter Shafferi nägemus toob Mozarti ja Salieri kauni muusika saatel salapärased intriigid lavalaudadele. Osades: Indrek Sammul, Martin Mill, Merilin Kirbits, Arvi Mägi, Aarne Soro, Margus Vaher, Peeter Jürgens, Arvo Raimo, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Andres Oja, Janek Vadi, Kadri Lepp.
Lisas laurent 13.11.2011
“Njaa, mul on väga kahju, aga see lavastus on kehv ja midagi pole teha. Tõtt-öelda on seal vaid vähesed asjad head ja kõik ülejäänu ongi kehvake. Hea on Indrek Sammul, kes on lihtsalt nii tugev näitleja, et ta ei saa laval märkamatuks jääda või oma rolliga särada. Kahjuks oli talle külge poogitud mingi veider aktsent. Eks see pidi itaalia oma olema, sest Sammul mängis Salieri't ja seega itaallast. Aga las ma ütlen teile kohe ära, et itaalia aktsent see polnud ja etendusele, ega ka Sammuli rollile sugugi abiks polnud. Selle katsendi kasutamine oli tobe mõte.
Edasi kaks teadustajanaist, kellel peas sellised parukad, millega tavaliselt Mozartit kujutatakse. Üks oli Triinu Meriste, teist ei tea. Siin oli probleem selles, et see kaksikroll oli väga-väga kummaline asi, enamjaolt mõttetu. Kui hädasti mingit sedasorti teadustajat lavastajal vaja oli, võtnud siis vaid ühe (Meriste), aga see, et kaks inimest veidraid sõnu kordavad, ei tule asjale sugugi kasuks. Ma isegi hakkasin kahtlustama, et äkki oli vaja mingile töötule näitlejale roll tekitada, et ta raha saaks... ei tea. Tegelikult oli kahju, et Triinu Meriste, kes on väga andekas näitlejanna, sellise rumala rolliga pidi leppima.
Tüki pealkiri on küll "Amadeus", aga loo peategelane on siiski Salieri. Mozarti rolli teeb Martin Mill ja mul oli omamoodi huvitav näha, et talle seda parukat kordagi pähe ei pistetud. Miks peakski, tal on lahe lokiline pea endal võtta. Milliga on lood kahetised. Kohati oli ta väga hea, ehk kõigis kohtades, kus ta oli tõsine. Ning kõigis kohtades, kus ta pidi näitama Mozartit kui pisut kreisit komejanditajat vms, oli rohkelt ülepakutud ja ei tulnud eriti välja. See tulnuks teisiti lahendada. Üldiselt mulle lavalt hüsteeritsemist ja sitajuttude rääkimist vaadata ei meeldi, mis võib ka olla põhjuseks, miks mõned stseenid nii halvad tundusid. Ilmselgelt on Millis ohtralt potentsiaali ja ta on juba praegu hea näitleja, lihtsalt lavastajal tulnuks temaga koostöös need hüsteerilisemad stseenid veidi ümber töötada, temale sobivamaks.
Etenduse algus oli pikk ja venivaks jäi lugu kogu etenduse vältel. See kestis rahulikult 3h, aga oleks saanud kahe tunniga ilusasti hakkama. Ka Ugala näitlejad oleks saanud varem koju tagasi sõitma hakata.
Etenduse lõpu 15 minutit ma tahtsin juba väga saalist väljuda. See läks ikka päris käest ära ning kui näitlejad pärast lavale tulid oma aplausi kätte saama siis... noh, ma ei tea kindlalt väita, aga olen ometi üsna veendunud, et Sammulil oli natuke häbi kõige selle pärast ja ta tahtis kiiresti kardinate vahele põgeneda. Kõik kolm korda, ta ei nautinud aplausi, see oli selge.
Ma ei tea, pettumus täielik. Arusaamatus suur.”