- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5287.
Omade juures vangis. Richard Majaku mälestused vangilaagritest
Richard Majak
Pea igas Eesti peres on pidanud keegi Siberi vangilaagrite õuduseid üle elama. Me oleme lugenud ja kuulnud lugusid kümnetest ja sadadest süütutest inimestest, kes Stalini repressiivaparaadi hammasrataste vahele vangi jäid. Kommunistlik režiim ei halastanud aga mitte ainult teise maailmavaatega inimeste peale, vaid oli armutu ka omade suhtes. Nende omade suhtes, kelle idealistlik utoopia parimast elust ei mahtunud kuidagi Nõukogude võimu karmi reaalsusse. Me pole tahtnud neist siiani rääkida, oleme neist mööda vaadanud ja proovinud neid unustada. Ajalugu ei saa aga olla valiv ja seega oleme otsustanud jutustada loo mehest, kes uskus oma ideaalidesse ning seeläbi paremasse tulevikku. Vaatamata sellele, et tema paljud kamraadid hukkusid „omade“ käe läbi ning talle endale sai osaks „omade“ poolt aastakümnete pikkune kannatusterada, jäi ta ikka enda valitud teele, ausalt ja uhkelt. See on lugu mehest, kellel ka Stalini ajal Stalini nime kuuldes paha hakkas. Te hoiate käes rohkem kui veerand sajandit lauasahtlis peidus olnud Richard Majaku (Anslaud, 1884-1984) mälestusi vangilaagris ja asumisel veedetud ajast. Kahel korral Siberisse saadetud ideelist kommunisti Majakut süüdistati paljudes režiimivastastes kuritegudes, millest markantsem oli Ždanovi tapmiskatse. Neid ridu kirjutades ei uskunud Majak, et need kunagi ilmavalgust näevad. Liiga karm ja realistlik oli läbielatu kirjeldus. Pigem oli see mõeldud mälestustena vaid lähedastele: tütrele ja lapselastele. Ricahar Majak on pidanud oma elu jooksul mitut väärikat ametit, kuid ilmselgelt võime me kõige väärikamaks pidada õpetajakutset. Sestap uurisime ka Majaku kunagistelt õpilastelt, kuidas nemad neil keerulistel aastatel oma õpetajat mäletavad. Õpilased meenutasid, et tegemist oli esimese õpetajaga, kes tõstis veidi eesriiet tegeliku ja pealesurutud ajaloo vahel. Inimesega, kes rääkis läbielatud õudustest kartmata taas „omade poolt vangistatud olla“. Tuntud südamearst Toomas-Andres Sulling meenutab Majakut viiekümnendatest: „Me polnud kuulnud midagi Stalini terrorist ja Siberi vangilaagritest. Õpetaja Majak rääkis meile ettevaatlikult, samas üsna teravalt Stalini ajal tehtud suurtest hirmutegudest. Ta rääkis meile 1917. aasta revolutsioonist, mida nägi oma silmaga. Ta rääkis klassidevahelisest vihast, tuues ühe näite, kuidas kasakas otse perroonil teise inimese puruks raius. Veel panin tähele, et kui kooli aktusel või mõnel muul üritusel Stalinist head räägiti, siis lahkus õpetaja Majak vaikselt ruumist. Alles hiljem sain aru, et tal hakkas Stalini nime kuuldes paha.“ Rischard Majaku lapselaps Andres Anvelt ütleb oma vanaisa kohta: „Ta pidas end kommunistiks ja uskus, et utoopia on võimalik ilma vägivalla ja surveta, inimeste vabal tahtel. Isegi vangilaagrid polnud suutnud teda sellest idealismist võõrutada. Vanaisa ei uhkustanud kunagi ega pannud rinda neid kuldseid kulinaid, mida nõukogude võim oli talle lepituseks andnud. Sest ta ei uskunud sellesse, et see, kuidas maailm tema elu jooksul muutus, oli õige ja õiglane. Ta ei võtnud sellist pealesurutud käsitlust ja ka võimu lepitust kunagi omaks. „ Head ajarändamist ning arusaamist, et maailm ei ole must-valge.
Lisas Marge-Elin Roose 23.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5288.
Metsik urisev õnn
Anne Türnpu
Raju rebimine tosinale käele, klaviatuurile, löökriistadele, kääridele ja 50 meetrile kangale. „Metsik urisev õnn” on mitutpidi lugu mitmetest lugudest. Me räägime sellest, kuidas ilma unenägudeta ärkvel olla, kuidas elada vahepeal tagurpidi ja muutuda kogemata ilusamaks. Seesama uriseja meie pealkirjas läheb uurima, miks loome miskit tehes palju rohkem, kui ise alguses näeme: kui pisarad ja naer on mähitud sama kanga sisse, ei olegi vaja rohkemat, et see ellu ärkaks. Autor ja lavastaja ANNE TÜRNPU (külalisena) Dramaturg MARION JÕEPERA (külalisena) Kunstnik ROSITA RAUD (külalisena) Muusikaline kujundaja ja helindaja REIGO AHVEN (külalisena) Subtiitrite autor ja kirjutaja HELENA LÄKS (külalisena) Mängivad KADRI KALDA, KATARIINA TAMM, KATRI PEKRI ja LAURA NÕLVAK
Lisas Marge-Elin Roose 08.01.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5289.
Pettson ja Findus
Marko Mäesaar
Sven Nordqvist Tõlge Ülle Kiivet Lavastaja Marko Mäesaar Kunstnik Liisa Soolepp Dramatiseerija Jonas Svensson Osades: Karol Kuntsel, Ott Sepp Pettson on üksik vanamees, kes elab oma metsatalus. Ühel kaunil päeval helistatakse ta ukse taga kella ja sisse astub... Kingitus ise! Ei saa öelda, et Pettson poleks üllatunud, kui kingikastist ilmub kass. Küsimustele, kuidas vanamehest ja kassist sõbrad saavad ning miks on parem olla kahekesi, kui üksi, võivad väikesed vaatajad leida vastuseid Teatri Kodus esietenduvast lastelavastusest „Pettson ja Findus“.
Lisas cantabile 29.01.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5290.
Armastus e - postis
Rein Kilk
Raamatuna vormistatud kursusetöö avatud ülikoolis kirjandust õppivalt Rein Kilgilt kannab pretensioonikat alapealkirja “Deontilised modaalsused ja emotsionaalsed gradatsioonid elektronposti teel vahendatud isiklikku laadi informatsioonis”, kuid sobib lugemiseks ka luulekoguna. Autor näib esitavat küsimuse, kas tänapäevases praktilisusele rõhuvas infomeediumis on võimalik emotsioone ja tundeid armastuskirjade vormis vahendada. Kas armastuskirjad on ˛anrina hääbunud või uute tehniliste oludega kohanenud?
Lisas cantabile 15.03.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5291.
Faust
Dmitri Bertman
Charles Gounod’ ooper kahes vaatuses Jules Barbier’ ja Michel Carré libreto Carré näidendi „Faust ja Margarita“ ning Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia „Faust“ ainetel. Klassikaline Fausti-lugu jõuab Estonia lavale Gounod’ tuntuima ooperi näol, millele annavad ootamatu lahenduse Dmitri Bertman ja Ene-Liis Semper, kelle käsitluses tuli rahvusooperis 2007. aastal lavale mitmeid auhindu võitnud Erkki-Sven Tüüri „Wallenberg“. Faust müüb oma hinge saatan Mefistole ja saab temalt vastu nooruse, et võrgutada Margarete, kelle süütu saatuslik ilu on teda lummanud. Kuid saatanaga kaupa tehes pole võitjaid – ühe hetkega on Faust võimeline alandama meest, kes Margaretet jumaldab, tapma tema venna ja tõukama naise hullumeelsusesse. Gounod’ muusika võlub eriti kaunite meloodiatega – äratundmisrõõmu pakuvad Margarete juveelilaul III vaatusest ning sõdurite koor II vaatusest.
Lisas cantabile 21.03.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5292.
Tervendav kokaraamat. Ravimtaimedega toidud
Katrin Luke
Karepa Ravimtaimeaia perenaise Katrin Luke kokaraamat julgustab kõiki, kes soovivad ise teha ning kasutada meie metsa- ja aiaande. Peaaegu igal toidul, välja arvatud rafineeritud ja tööstuslik toit, on raviomadused ning iga köögivili või mari on ravimtaim.
Lisas cantabile 20.05.2013