- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5257.
Dreams Come True
Sinine
1. February 2. I'm Dreaming 3. I Can't See You 4. Sel teel 5. Stronger 6. Call Me 7. Where Are You Going 8. Vaata 9. All The Same 10. Light 11. Highlands
Lisas Marge-Elin Roose 17.10.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5258.
Uus elektriline tantsusaal
Sander Pukk
Enda Walsh on praeguse iiri draamakirjanduse üks tuntumaid autoreid, kelle teatri- ja filmitööd on pälvinud rohkelt rahvusvahelisi auhindu. Walsh jätkab iirlaste luguderääkimise traditsiooni, kuid on ka becketlikult eksistentsiaalne ning atmosfäärne, põimides elu olmelisust poeesiaga, kaotamata huumorimeelt. “Uus elektriline tantsusaal” (2005) on lugu väikeses sumbunud sadamalinnas elavast kolmest õest ja üle neljakümne aasta tagasi toimunud traagilisest õhtupoolikust. Õhtupoolikust, mis murdis kahe vanema õe südamed ning mille järelkaja sundis nad varjuma kodumajja ning mitte kunagi enam väljuma. See on lugu esimese armastuse purustusjõust ja südametest, mis on jäänud minevikku lukku. Õdede päevad koosnevad teejoomisest, koogisöömisest, üksildase kalanäoga kalakaupmehe külaskäikudest ning traagiliste minevikusündmuste taas ja taas ja taas esile manamisest ja läbimängimisest. Kõik see toimub ühtviisi juba aastakümneid, kuni ühel päeval tärkab noorimas ões soov, vaatamata hoiatustele, lahkuda kodust... Lavastus on kevadel EMTA Lavakunstikooli lõpetanud Sander Puki diplomilavastus.
Lisas Marge-Elin Roose 16.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5259.
Murakaselt
Kadi Kull
Kadi Kulli Murakaselt on lüüriline ja naiselik debüütluulekogu, mille on kaunisse vormi valanud kujundaja Valdek Alber. Kulli vaatlustes on vaikset hoolivust, kuid ka teravat tähelepanu. See lepib inimese ebatäiuslikkusega, ent leiab endas samas imestlust ümbritseva maailma suhtes. See on luule, mis kõneleb meie ajale olulistest vajadustest, olemata ise päevakajaline. Kujundus Valdek Alber
Lisas cantabile 15.04.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5260. Kumu kunstimuuseum Modernismiaja klassikud. Jaan Koort
Näitus eesti modernismi esimese põlvkonna ühe silmapaistva klassiku Jaan Koorti loomingust. Peamiselt figuuri- ja portreekunstnikuna tegutsenud Koorti tööde väljapanekus on maalid, skulptuurid, keraamika ning rikkalik valik joonistusi. Näitusega kaasneb ajaleht, keraamikakursused, haridusprogramm õpilastele ja eriprogramm vaegnägijatele. „Näitus on pilguheit ühele Eesti suurele kunstnikule, kes lõi meie kultuuris midagi väga olulist sellesse aega ja olustikku, kus rahvuslik intelligents oli alles kujunemisjärgus," ütles näituse kuraator Juta Kivimäe. „Jaan Koorti looming, mis lähiaja pöördelistes muutustes on jõudnud erinevatesse kollektsioonidesse, väärib aeg-ajalt koondamist suuremaks näituseks. Erakordselt kaunid kõrge vormikultuuriga teosed on mõistetavad ja nauditavad laiale publikule." Näitus koondab Jaan Koorti (1883–1935) teoseid tema erinevatest loominguperioodidest, kus on esindatud üldrahvalikult tuntud tähtteosed, näiteks pronksi valatud „Metskits" (1929), rahvusromantilised puu- ja graniitportreed, mitmed abikaasa ja laste portreed ning muud erinevates materjalides korduvad õnnestunud motiivid. Samuti esitleb näitus Koorti Pariisi agulivaateid ja cézannelikke natüürmorte, mis on varase eesti modernismi võõrandamatu osa. Jaan Koort valitses mitmeid skulptuurimaterjale, ta tõi eesti skulptuuri raskelt käsitletava basaldi ja graniidi, ent lõi skulptuure ka liivakivist, marmorist ning erinevatest puuliikidest. „Tema vormilahendused ning materjalitöötlus lähenevad täiuslikkusele," lisas Juta Kivimäe. „Võib öelda, et Koort kujunes kunstnikuks Pariisis, viibides seal eesti kunstnikest kõige kauem – kümme aastat." Mitmekülgselt andeka ja avara isiksusena osales Jaan Koort innukalt eesti näituseelus ning avaldas ajakirjanduses kunsti ja kunstipoliitikat käsitlevaid kirjutisi. Rahvuslikus kunstiloos aga on ta eelkõige silmapaistvamaid skulptoreid, kelle looming tekitas seni akademistlikus eesti skulptuuris murrangu. Tartumaal Pupastvere külas sündinud maalapse viisid õpingud 1902.–1905. aastal Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskooli, osavõtt revolutsioonisündmustest aga kümneks kujunemisaastaks Pariisi kunstimaailma (1905–1915). 1908. aastast eksponeeris Koort oma teoseid Pariisi nimekates galeriides Salon de Société Nationale des Beaux-Arts'is ja Salon d'Automne'is. 1920. aastail valiti ta mõlema galerii püsiliikmeks. Koort esines ka Salon des Indépendantsis vene kunstnike näitustel ning esimestel eesti kunsti näitustel kodumaal. Pariisis lõi kunstnik kontaktid vene kunstnike ja haritlastega, mistõttu sai võimalikuks osavõtt Moskva kunstielust 1915.–1916. aastal ning siirdumine Gželi keraamikatehase kunstnikuks 1934. aastal. Jaan Koorti teoseid omandasid tema eluajal Riiklik Tretjakovi Galerii Moskvas, kollektsionäär I. Morozovi kollektsioon, Puškini-nimeline kunstimuuseum Moskvas, Riia Kunstimuuseum, Ateneum, Luxembourgi muuseum jt. Kumu kunstimuuseum tänab Eesti Kultuurkapitali, Tartu Kunstimuuseumi, Eesti Disaini- ja Tarbekunstimuuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Jaan Koorti pärijad ja kõiki inimesi, kes nõustusid oma kogudesse kuuluvaid jaan Koorti teoseid näitusel eksponeerima. Näituse kujundaja on Villu Plink. Näitus „Modernismiaja klassikud. Jaan Koort" jääb avatuks 28. aprillini 2013 Kumu kunstimuuseumis. Pildiallkiri: Jaan Koort. Abikaasa portree. 1916. Eesti Kunstimuuseum
Lisas Eesti Kunstimuuseum 02.04.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad