- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5083.
Aquell
Vitamin Water Blackberry Acai
Põldmarja-acai maitseline vitaminiseeritud vesi. Lisatud E-vitamiini ja mangneesiumit. Toodetud Iirimaal.
Lisas fafa 28.10.2012
“Tõepoolest, see jook püüab silma, kuid kui pudelit juba lähemalt vaadata, siis on aru saada, et tegu pole kvaliteetse tootega, maitse on neil kõikidel sortidel kehvavõitu ja vitamiinide ning mineraalainete koguseid pole mõtet näiteks Vitamin Well jookidega üldse võrrelda.”
5084.
Paat Rannarestoran
http://www.paat.ee
Restoran Viimsis, Rohuneeme tee 53. Telefon: +372 609 0840. Avatud pühapäevast reedeni kell 12-22, laupäeviti 12-23.
Lisas Tuleroog
“toit oli jahtunud, ei saa leigekski nimetada ja ei olnud maitsev. Võtsime BBQ sealiha valatud üle tavalise pudelist BBQ kastmega ja grillitud kanarind ka jahtunud kuigi praad oli suur kuid ei maitsenud. Ise valmistatud limonaad oli meeldiva maitsega. Magustoitu ei soovinud eman proovidagi. Lahkusime jootraha andmata ja mees kommenteeris, et tal on jube kahju raisatud rahast ja rohkem ta sinna minna ei taha. Koht on ilus ja ainulaadne kuid toit ei kõlba küll kuskile.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5085.
Laul, mis jääb
Merle Karusoo
Lavastus Raimond Valgrest. Enne sõda tunti seda kõrtsipillimeest vähe, tema laule ei plaadistatud, kuigi „Muinaslugu muusikas“ ja „Sinilind“ olid juba loodud. Sõja ajal vene väes aitasid tema laulud meestel ellu jääda, pärast sõda ei tahetud neid mehi ega võidule aidanud laule tunda. Oli lühike Raimondi laulude buum. „Peagi saabun tagasi su juurde“, „Ei suutnud oodata sa mind“. Salvestusteni need ei jõudnud. Ja siis keelati Valgre ära. Sellepärast, et ta laulis armastusest, mitte tööst. Keelati ära tango. Keelati ära saksofon. Jäi ainult minoorist mažoori tõlgitud „Saaremaa valss“. Ta jõi ennast surnuks. Siis hakkasid tema laulud elama. Lavastus räägib Raimond Valgre ajast ja temast selle aja sees. Ja sellest, kuidas sünnivad laulud, mis jäävad.
Lisas sonic
“Laval oli kõik olemas. Omapäraselt minimalistlik, aga nutikalt kasutatav lavakujundus. Tohutu hulk näitlejaid, kellest vähemalt 10 tk olid nö AAA-kvaliteediklassist. Lisaks Raimond Valgre elulugu, mis on ideaalne aines igasuguste raamatute, filmide ja teatrietenduste jaoks. Aga ometi põrus "Laul, mis jääb" suurelt. Eelkõige just kasutamata potentsiaali pärast. Eelkõige just selle pärast, et oli teravalt tunda KUI PALJU parem oleks saanud see lavastus olla.
Etendus oli pikk, ligi 3h ning kolmes vaatuses. Esimeses vaatuses oli Valgre Pärnus. N-ö ilus aeg. Aga kohutavalt fragmenteeritud. Hoolimata 3h pikkusest etendusest ei saadud peaaegu ühtki stseeni korralikult välja mängitud, sest kohe tuli teine asi peale. Mõttetult palju väikseid detaile, mis ei moodustanud ühte tervikut, vaid jäidki, kuni lõpuni segaseks. Nende asemel võinuks mõnegi stseeni pikemalt ja mõistetavamalt välja mängida. Lasta karakteritel areneda ja vaataja jaoks arusaadavaks muutuda. Aga ei. Karakter kadus enne kui täpselt aru sai, kes ta oli, kuigi jäi mulje, et oli justkui oluline tegelane (Valgre elus).
Juba esimeses vaatuses hakkas ka teravalt häirima see, et igast Valgre loost esitati vaid mõned taktid. Vist mitte ühtegi lugu ei esitatud täispikkuses! Ja ometi on lood ju head ning publik tahtis neid kahtlemata kuulda. Täielik materjali raiskamine.
Teine vaatus, mis pidi näitama Valgre allakäiku, näitas kõike muud. Valgre kössitas nurgas, ei öelnud sõnagi ja mul ei temast isegi kahju. Sest ta ei mõjunud mingi tegelasena, juba eelmisest vaatusest alates. See on Avandi raiskamine ja see on Valgre raiskamine. See oleks saanud olle niiiii palju parem, et mul on neid ridu kirjutadeski kahju, sest vaevalt nüüd niipea uut Valgre lavastust tulema hakkab.
Head momendid kolmandast vaatusest olid nõukogudeaegne uute muusikapalade ülekuulamine ja modifitseerimine tolle aja poliitika ja väärtustega sobivaks. Ülle Kaljuste säras! Suurepärane roll. Jah, selline n-ö ülemängitud, aga nii see ju mõeldud oligi ja mõjus väga hästi. Kogu saalile. Nii mulle kui rahvale meeldis ka Rober Annuse roll ja lõpuks lauldud Tondi Tango :)
Ühesõnaga täielik jama. Valgret ma eriti rohkem tundma ei õppinud, Valgret oligi etenduses üsna vähe, sest enamasti ta kössitas niisama nurgas. Mingit Valgre hingeelu tundmaõppimist ega midagi sellist ei toimunud. Kui ta lõpuks kössitama jäigi, siis polnud temast kahju. Ja see räägib millestki. Räägib sellest, et tegelast ei olnud suudetud mulle kalliks teha, ma ei elanud talle enam ammu kaasa. Ja mina olen üle keskmise Valgre loomingu austaja...
Kõige paremad olid hoopis vaheaajad, mil garderoobis mängis tollele ajale iseloomulikku muusikat sobivas riietuses ja soengutega bänd ning vahepeal Tiit Sukk ja Ülle Kaljuste mõne laulu nende saatel laulsid. Publik hoidis aupaklikult eemale, et vabastada tantsusaal, kus kahjuks keegi publikust tantsima ei tõtanud. lmselgelt bänd seda aga ootas. Just nagu vanasti kui Draamateatri all oli popp kunstiinimeste lokaal.”
sonic on seda arvustust muutnud: 12.06.2015 21:16
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5086.
Ebaõnnestunud!
Chris Kala
Raamat räägib ühest noorest isehakkajast poisist Chris Kala, kes teeb seda mida hing ihaldab. Ta ei lase ennast mõjutada ühelgi kõrvalisel teguril ega sõprade arvamusel, rääkimata ka vanemate soovitustest.
Lisas krissu18 27.07.2010
“Ma imestan, et selline raamat üldse trükki jõudis. See pole mitte omapäraselt julge, vaid on igav ja tühine teos.”
5087.
Fahle Restoran & Caffe
http://www.fahlerestoran.ee
Tartu mnt 84A.
Lisas Vaino 26.02.2011
“See on naljaka koht, mis tahab ilmselgelt olla rohkem, kui ta on. Vaadake kasvõi nime, "Restoran" eesti keeles ja teine osa "Caffe" valesti kirjutatud inglise keeles (peaks olema ju "Cafee") ja see on ametlik nimi! Haa!
Toitude tase on samasugune, välimuselt uhke, maitse aga kesine.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5088.
Minu Pariis
Urmas Väljaots
Petrone Print, 2009
Lisas kirju 10.03.2010
“Kuna mulle meeldib Pariis ja Prantsusmaa, siis loomulikult ostsin selle raamatu. Lugemine mingit suurmat süvenemist ei nõua, selline lihtne ja lahe. Siiski pani mõtlema, kas sellise kvaliteediga tekstil on siiski õigustus ilmuda paberkandjal? Blogina saaks see kõrgema hinnangu, sest blogile pole ootused nii kõrged just keele ilu ja teksti voolavuse mõttes.”
