- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
253.
Vanavara kogumisretkedelt 10. Paul Keerdo
Piret Õunapuu
Lugejale avanevad aastatel 1913–1914 Martna, Anna ja Madise kihelkonnas vanavara kogunud noore käsitöölise Paul Keerdo kogumispäevikud. Lisaks esemepiltidele illustreerivad raamatut Keerdo esimese kogumisretke kaaslase Joosep Kliimandi joonistused. Eesti Rahva Muuseumi algusaastate vanavarakogujad on olnud väga erineva saatusega inimesed ning nende hilisem elutee on läinud väga erinevat rada: ühtedest on saanud loomingulised inimesed – kirjanikud, kunstnikud jne, teistest aga poliitikud. Sama aeg ja olud ning nende mõistmine on hilisemas elus saanud täiesti vastupidises suunas kasvanud poliitiliste tõekspidamiste taustaks. Nii sai paljulapselisest perest pärit Paul Keerdost juba noorena kommunist ning tema poliitiline karjäär möödus nõukogude võimuaparaadis tegutsedes.
Lisas sipsik 11.02.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
254.
Üle latvade lailab üks hõik
Priit Pedajas
CD 1 1. Kui päikene loojub 2. Hulguse laul 3. Rändav järv 4. Orb 5. Kojuigatsus 6. Lätsin mõtsa 7. Ilus pikk poiss tantsis kaerajaani 8. Midagi ilusat 9. Tuisk on kolmandat päeva 10. Mida saab vastata neile 11. Keegi ei tea oma nime 12. Veskis veskikivide vahel 13. Meie varjud on väga pikad 14. Surnud vaatavad läbi meie 15. Oh seda kellade laja 16. Ei jõua 17. Üks kuningas oli kord maata 18. Edasi aeg liigub CD 2 1. Oi surma lättena puhast 2. Otsijad 3. Ööliblikas 4. Üks vanaema 5. Yhel kaunil päeval 6. Usutunnistus suurel hommikul 7. Tontide eest taganejate sõdurite laul 8. Kolm eite 9. Aednik ütles kord 10. Öö 11. Sügiselaul 12. Maapagu I 13. Ühele lapsele 14. Punaste õhtute purpur 15. Kolm palvet, et panna särama oma nägu
Lisas sipsik 11.02.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
255.
Tallinna märtsipommitamine 1944
Jaak Juske
1944. aasta 9. märtsi ööl sooritas Nõukogude lennuvägi Tallinnale kahes laines terrorirünnaku, mille käigus hävis hinnanguliselt pool toonasest elamispinnast – Tallinna ilme muutus igaveseks. Aeg teeb aga oma töö ja õige pea elav mälestus märtsipommitamisest kaob. Seda tähtsam on tuua avalikkuse ette arhiividest ja erakogudest pärit vanad fotod, mis seda õudust mäletavad. Vanadel fotodel on rääkida märtsipommitamisest oma tumm, aga väga kõnekas lugu. Et me ei unustaks.
Lisas sipsik 27.03.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
256.
Eesti kojaga maismaatigude määraja
Piret Kiristaja, Annelie Ehlvest, Liina Remm
Esimene eestikeelne maismaatigude määraja sisaldab 71 seni Eestis leitud kojaga maismaateo kirjeldusi. Liikide kohta on esitatud olulised määramistunnused ja elupaigaeelistused. Määramist hõlbustavad teokodade fotod. Algajale on suureks abiks määramistabelid, mis võimaldavad teokoja järgi üsna lihtsalt kindlaks teha vähemalt perekonna. Kodade ehitust aitavad mõista selgitused ja skeemid. Teoses on esitatud maismaatigude ajakohastatud klassifikatsioon ning paljud teod on saanud uue eestikeelse liiginimetuse. Eesti maismaatigude süstemaatiline nimestik hõlmab nii kojaga kui ka kojata liike. Määraja on koostanud Eesti malakoloogia ühingu liikmed.
Lisas sipsik 27.03.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
257.
Hellero – Tartu Vaimu särin
Mikk Sarv
Helleros on muistsete laulude lummas aastatel 1972–2000 koos laulnud ligi sada noort inimest. Ühes lauldi regilaule Eestist, Setomaalt, Vadjamaalt, Isurimaalt, Soomest ja Karjalast, lisaks vanu laule Vepsast, Liivimaalt, Saamimaalt, Ersa- ja Mokšamaalt, Marimaalt ja Ungarist. Laulu- ja tantsukeerdu liitusid ka kuulajad. Selles raamatus jagavad Hellero lauljad lauluteel meeldejäänut. Mälu värskenduseks ja edasilaulmiseks on kaasas enim lauldud laulude sõnad ja viisid.
Lisas sipsik 27.03.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
258.
Kõik on suurepärane. Mälestusi Eesti kolhoosist
Sigrid Rausing
1993. aastal saabus noor antropoloog Sigrid Rausing Noarootsi Pürksi külla, et koguda materjali oma doktoritöö jaoks. Lisaks doktoritööle valmis aasta jooksul kogutud materjalist nüüd ka mälestusteraamat „Kõik on suurepärane”. See oli üleminekuaeg, mil Nõukogude Liit oli lagunenud, kolhoosid laiali läinud, talv oli koletult külm ja vaesus võttis maad. Inimesed kandsid annetustena Rootsist saadetud rõivaid ja vannitube kaunistati tühjade šampoonipudelitega. Rausingut hämmastab Eesti metsiku looduse ilu ning vaikus ja rahu, kuid ka okupatsiooni jäetud jäljed nii looduses kui inimestes. Ta tõmbab paralleele koduse Rootsiga ning sukeldub põhjalikult rannarootslaste ja nende kultuuri ajalukku ning näitab Nõukogude repressioonide ränka mõju ajaloolisele mälule. Sigrid Rausing on Rootsis sündinud sotsiaalantropoloog, filantroop ja kirjastaja, kes kuulub Ühendkuningriigi 100 kõige mõjukama naise hulka. Tema doktoritöö „Ajalugu, mälu ja identiteet nõukogudejärgses Eestis: kolhoosi lõpp“ valmis 1997. aastal. Rausing on kirjastuse Granta Books ja kirjandusajakirja Granta omanik ning Ühendkuningriigi ühe suurima heategevusfondi Sigrid Rausing Trust rajaja. Tema vanaisa Ruben Rausing oli Rootsi pakendikompanii Tetra Pak üks asutajatest.
Lisas sipsik 27.03.2014
