r - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

175. Ntshaveni Wa Luruli Elelwani (2012)

Kõik algab ühest automatkast: Elelwani ja Vele läheksid justkui elu suurimale puhkusereisile. Neiu Elelwani on just ülikooli lõpetanud ning ta kallim Vele istub tema kõrval. Nad sõidavad mööda üha rohetavamat maastikku Elelwani kodukülla, et teatada tema vanematele peatsest abiellumisest ja veeta kogu ülejäänud elu teineteise seltsis. Neid tervitatakse dramaatilise tantsuga esimese naise auks, kes nende külast kõrghariduse on saanud – vähemalt Elelwani arvab nii. Paraku ta eksib: varsti teatavad tema vanemad, et Elelwani on kohalikule hõimukuningale naiseks lubatud ning mainitud tants oli tegelikult pulmade eelmäng. Kuigi neiu hakkab algul vanematele vastu, soostub ta viimaks, kui tema asemel pakutakse välja ta noorem õde. Seejärel satub filmivaataja otse keset arhailist venda rahva kultuuri – algab etnograafiline põnevik, mida iseloomustavad äärmiselt kaunid kaadrid ja rahutukstegev sisu. – Berlinale 1999. aastal PÖFFi väisanud lõuna-aafrika režissöör Ntshaveni Wa Luruli, kes on ka ise venda hõimust, pakub selle filmiga pilguheitu ühele eksootilisele kultuurile, ilma et ta selle eksootikat liigselt rõhutaks ega ka selle saladusi paljastaks.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

176. Hannah Fidell A Teacher (2013)

Huvitav karakteriuuring USA keskkooli õpetajannast, kellel on afäär ühe oma õpilasega. Oskuslikult on järk-järgulise pinge kerimisel kasutatud nii vaataja kui filmi karakterite kuulumist ühiskondlikesse väärtussüsteemidesse ja sellest tulenevat moraliseerimistungi: õpetaja ja õpilaste vahelised intiimsuhted on keelatud, seega liigub filmi peategelane kindla katastroofi suunas. Mõnikord ei tekita katastroofi meid ümbritsev, vaid kõige ürgsem hirm – jääda siin maailmas üksi.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

177. Lucy Walker The Crash Reel (2013)

Shaun White. Kevin Pearce. Kindlasti hakkas juba esimest nime lugedes tuluke peas põlema. Vaimusilmas nägid suuri lumiseid nõlvasid ja sellised droppe, et isegi dubstep pakiks pillid kokku. "Kas viskab topelt backflipi ära?" mõtled omakeskis. Ekraniseering viskab aga hoopis teistsuguse flipi. Mis juhtub siis, kui kõik ei lähe nii nagu plaanitud? Meile serveeritakse hõbekandikul lugu kuu tumedamast küljest. Olles kaks aastat nautinud Ameerika esilauduri tiitlit ning arvatavasti pretendeerides 2010. aasta olümpiakullale, peatub Kevini laua teekond järsult. Näeme kaadreid, mis tavaliselt lumelauafilmidesse ei mahu.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

178. Peter Franzén Above Dark Waters (2013)

Soomes populaarne ja armastatud näitleja Peter Franzén, kes viimase 20 aasta jooksul mänginud enam kui 70 filmis, avaldas 2010. aastal autobiograafiliste sugemetega romaani „Tumman veden päällä”. Franzéni režissööridebüütfilm „Tumedal veel” baseerub nimelt tollel raamatul ja jutustab loo Põhja-Soomes elavast väikesest poisist Petest ja tema perekonnast.

Pereelu võib Lapimaa avarustes tunduda idülliline ja turvaline, kuid ühel ööl kuuleb Pete ema karjeid ja nuttu. Hommikul ärgates on Pete isa kadunud ja ema viib Pete ja tema õe vanavanemate juurde. Kuidas näeb üks laps enda ümber talle seni ainsana teada olevat maailma ja oma vanemate suhteid, kus lõpeb armastus ja algab hirm?

Isiklikest detailidest täis pikitud lugu puudutab – oleme ju samuti olnud lapsed ja tundud sedasama armastust ja hirmu, kes vähem ja kes rohkem.

Helen Vinogradov

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

179. Louise Archambault Gabrielle (2013)

Gabrielle on Williamsi sündroomiga neiu, kes laulab muusikaliselt andekate vaimse puudega lauljate kooris Montréali Muusad. Neil on ees tähtis sündmus – ühine esinemine Québeci staari Robert Charlebois’ga. Ent Gabrielle tähelepanu neelab muu – ta on armunud Martinisse, koori kaasliikmesse. Gabrielle’i õde Sophie on tärganud armastuse üle rõõmus, nähes selles õe võimalust täisväärtuslikumaks ja õnnelikumaks eluks. Ent Martini ema arvates ei ole lähisuhe erivajadustega noorte jaoks ning taibates, et Gabrielle’i ja Martini suhe on intiimsemaks muutumas, keelab ta nende edasised kohtumised. Armastatust lahutatuna taipab Gabrielle, mil määral tema õnn ümbritsevatest inimestest sõltub ning ta tahab nii endale kui teistele tõestada, et ka tema suudaks iseseisvalt elada – sest ainult iseseisvatel inimestel on õigus armastada ja olla armastatud. Pisut ebatraditsioonilise Romeo ja Julia loo varjus pakub tundliku inimhinge uurijana tuntud kanada kineast Louise Achambaut silmiavava ja emotsionaalse vaate erivajadustega inimeste ellu, näidates, et nende hingelised vajadused ei piirdu üksnes loominguliste tegevustega – kuid selle aktsepteerimiseks ei ole ühiskond veel päris valmis. „Gabrielle” on küll positiivne ja soe, ent kaugeltki mitte üheplaaniline. Williamsi sündroomiga Gabrielle Marion-Rivardi suudab säravalt ja haaravalt välja mängida kogu armunud ja armastatust lahutatud naise tundepaletti, mis ka põhjendab, miks film valiti Kanada kandidaadiks võõrkeelse filmi Oscarile. Katre Pärn

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

180. Antonio Carlos da Fontoura We Are So Young (2013)

„Oleme nii noored” on elulooline draama tuntud Brasiilia rokklauljast Renato Russost (1960–1996, sünd Renato Manfredini jun). Filmis jälgitakse Russo noorust, võitlust terviseprobleemidega ja armastust muusika vastu. Laulja noorust varjutas haruldane luuhaigus, mis aheldas ta pikaks ajaks ratastooli. Kodus istudes ja morfiiniravi saades hakkas nooruki peas idanema plaan saada Brasiilia suurimaks rokkstaariks – et astuda vastu tollal Brasiilias valitsenud diktatuurile ja apaatiale. Russo pani 1978. a kokku punkbändi Aborto Elétrico, tegutses pärast selle laialiminekut lühikest aega trubaduurina ja lõi seejärel oma kuulsaima ja edukaima grupi Legião Urbana (1982–1996).

Russo eeskujud olid tolle aja postpunkbändid ja vokalistidena eriti Robert Smith (The Cure) ja Morrissey (The Smiths). Legião Urbana kindlustas Russole siiani kestva staatuse Brasiilia ühe suurima rokkmuusiku, laulukirjutaja ja noorsoo eestkõnelejana ning lõi talle kultusliku maine fännide seas. Rosso oli ka esimene Brasiilia muusik, kes rääkis avalikult oma biseksuaalsusest, viidates sellele oma loos „Boys n’ Girls”. Ainuüksi Russo eluajal müüs Legião Urbana Brasiilias 20 miljonit plaati ja müüginumbrid on jäänud märkimisväärseks kuni siiani. Russo suri 1996. aastal AIDSiga seotud tüsistustesse, olles varjanud aastaid oma haigust avalikkuse eest.

Algselt (1999) oli Renato Russo elust plaanis teha dokumentaalfilm, selleks andis nõusoleku ka tema perekond, kuid 2005. aastaks oli tekkinud idee teha selle asemel mängufilm, mille lavastajaks sai Antonio Fontoura.

„Oleme nii noored” on olnud edukas Brasiilia kinodes ja jõudnud juba ka mitmele rahvusvahelisele filmifestivalile, sh Veneetsia rahvusvahelisele filmifestivalile, New Yorgi Brasiilia filmide festivalile ja Miami Brasiilia filmide festivalile.

Tauno Maarpuu