- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
1765.
Kustumatu õiguse nimel
Harri Kivilo
Harri Kivilo (s. 1929), Võrumaal sündinud arhitekti mälestused lapsepõlvest Eesti Wabariigis, Eesti okupeerimisest venelaste poolt, sakslaste sissetulekust, põgenemisest septembris 1944 üle tormise Läänemere Soome, elust pagulasena Rootsis ja Kanadas, aktiivsest tegevusest nii skaudijuhina kui ka eestluse hoidjana, jäädavast tagasipöördumisest oma kodumaale Eestisse 1991. a. ja paljustki muust... Paraku ei saa vaikida ka sellest, et koju jõudnuna tuli kogeda, et paljugi sellest, millesse oldi paguluses veedetud pikkadel aastatel kaljukindlalt uskunud, kippus olema vastuolus sellega, mida usuvad need, keda taasiseseisvunud Eesti valijad on usaldanud meie riiki juhtima.
Lisas Marge-Elin Roose 10.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
1766.
Klabautermanni mure
Aino Pervik
Suure sadama kõrvalises sopis seisab vana purjelaev Pamina, mille grootmast on endale juured alla kasvatanud: grootmast õilmitseb ja kannab vilja kui pirnipuu. Pamina pardal elab vanaisa Kotermann oma perega. Vanaisa Kotermann on laevahaldjas. Kotermannil on sõber Klabautermann, kes on samuti laevahaldjas. Klabautermannil on suur mure. Mässajad on Klabautermanni laeva kapteni üksikule saarele jätnud ja laeva oma kätte haaranud. Nüüd veavad kurjategijad laeval salakaupa.
Lisas Marge-Elin Roose 11.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
1767.
Tootedisain. Asjad minu elus
Karin Paulus
Päris esimene disaini ajalugu, mille on kirjutanud eesti autor eesti lugejale. Erinevalt tõlgitud teostest käsitletakse kogu maailma disaini ning ära pole unustatud Eestis toimuvat. Raamat on mõeldud kõigile neile, keda huvitab tootedisaini ajalugu või kes soovivad lihtsalt arutleda meid ümbritsevate asjade üle. Esemete kujundus on teema, mis võiks huvi pakkuda mitte üksnes selle eluala professionaalidele, disaini- või kunstiteaduse tudengitele, vaid ka niisama uudishimulikele. Miks mitte hiilata teadmistega sellest, et eakate sugulaste Mustamäe korteri sisustusideed on pärit Bauhausist? Või et muusikavideos nähtud tool seostub popdisainiga. Kuidas mõistavad asju psühhoanalüüsi gurud, feministid, radikaalsemad teoreetikud. Milline on esemekujunduse seos brändidega. Disain mõjutab inimese käitumist, pakkudes nii kasulikke kui ka ebamugavaid lahendusi, mis panevad meid ühel või teisel viisil tegutsema. Klassikute loome pühaks pidamise asemel kutsutakse lugejat pigem küsimusi esitama. Traditsioonilist käsitluslaadi järgides on toodud kronoloogilises järjestuses disaini tipphetked, olulisemad probleemid ja ilmekamad seisukohavõtud. Raamatu rosinad on intervjuud põnevate disaineritega. Lisaks juhib autor tähelepanu valdkonnasisestele seostele ja disaini sidemetele teiste kunstiliikidega, aga ka poliitilise kliimaga.
Lisas Marge-Elin Roose 10.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
1768.
Mees, kes tahtis olla õnnelik
Laurent Gounelle
Vast oli Andy viga see, et ta oli pärit närvilisest lääne tsivilisatsioonist. Igatahes ei turgutanud teda päriselt ka puhkus rohelisel Bali saarel. Seega päästis otsus vana teadjamehe juurde minna tema elu. Teadjamehe diagnoos: Andy on hea tervise juures, kuid mitte õnnelik. Teekonnal, millele Andy nüüd astus, lahustus kildhaaval see kitt, mis tema hinge oli halvanud. Edasi määras ta ise, kuidas elab – õnnelikuna või mitte. Raamatu autor Laurent Gounelle otsib ja leiab erilisi inimesi, Ameerika neurolooge, Peruu šamaane ja Bali tarku – et nad meid õpetaksid. Elama.
Lisas Marge-Elin Roose 13.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
1769.
Ringkäik kodumajas
Bill Bryson
Ühel päeval rabas Bill Brysonit mõte, et me pühendame sootuks rohkem aega ajaloo käigus peetud lahingute ja sõdade uurimisele kui sellele, mida on tehtud sajandite jooksul inimeste argielus: söömisele, magamisele ja püüdele mõnusamalt elada. Ta taipas ka, et inimsoo tähtavastusi võib leida tavalistes majades, milles elame. See õhutas teda võtma ette ringkäiku oma kodus, Norfolki vanas pastorimajas, astudes toast tuppa ja arutledes, kuidas argiasjad on kujunenud. Sel teekonnal uuris ta hämmastaval hulgal kõiksugu asjade kujunemislugu, arhitektuurist elektrini, toidu säilitamisest epideemiateni, vürtsikaubandusest Eiffeli tornini, krinoliinidest tualettideni, samuti säravate, loovate ja tihti ekstsentriliste inimesteni selle kõige taustal. Ta avastas, et kuigi argielus ei näi olevat midagi tähelepanuväärset, peitub selles määratul hulgal ajalugu, huvitavat ning erutavat, koguni pisut ohtlikku, mis varitseb iga maja soppides. Kui tema „A Short History of Nearly Everything” (e. k „Kõiksuse lühilugu”) oli maailma, universumi ja kõige selles leiduva lai panoraam, siis käesolev raamat uurib mikroskoobi all argielu. Bryson läheneb siingi kõigele sama vastupandamatu uudishimuga, valdava vaimukusega, kirjutab stiilset proosat ja jutustab meisterlikult lugusid. Needsamad omadused tegid „Kõiksuse lühiloost” viimase kümnendi kiidetumaid raamatuid, pakkudes ühe nauditavaima ja õpetlikuma teose meie elukorraldusest.
Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
1770.
Natsionalism - moodsa rahvuste maailma religioon
R.J.B. Bosworth
Miks nii paljud meist paisuvad uhkusest, kuuldes oma riigi hümni või nähes rahvuslippu? Miks seletame seda, kes oleme, rahvuse kaudu? Miks poliitikud lubavad alati seista eelkõige „rahvuslike väärtuste” kaitsel? Rahvus on loomulik, igapäevane ja kõikehõlmav osa meie elust, kõik kuuluvad mingi rahva hulka, igaühel on kodumaa, millega ollakse seotud … Milline näib seesugune rahvuste maailm aga inimesele, kes enda sõnutsi on kosmopoliit, eelistab globaalset ja üldinimlikku ning üritab võimalikult palju seotust rahvusliku päritoluga vältida? Tema seisukohad võivad olla harjumatud, okeerivad, nendega ei pruugi nõustuda, kuid kindlasti ei ole see üksikisiku, vaid pigem levinud mõtteviis. Selleks et maailmas toimuvat ja reageeringuid sellele paremini mõista, olekski vaja tunda seda meie tavaarusaamadest nii erinevat vaatenurka. Oma kriitilises käsitluses, mis on kirja pandud iroonilise kerguse ja nõtkusega, uurib R. J. B. Bosworth inimkonna rahvusgruppideks jagunemise algupära ja eesmärke. Raamat vaatleb natsionalismi ajalugu, väites, et tänapäeval on ähvardavalt kasvanud see, mida võib nimetada fundamentaalseks natsionalismiks. See muutub ohtlikuks, kui hakatakse nõudma kogu inimliku empaatia rahvuskeskseks muutmist, ülistades pigem natsionalistlikke – mitte üldinimlikke ja tsiviliseeritud – väärtusi, kui globaliseeruvas maailmas taaselustuvad ideed, mis olid valitsevad maailmasõdadevahelisel ajajärgul. Raamat kutsub meid mõtisklema selle üle, kas tsiviliseeritud maailmas tohiks olla kohta rahvuslikule fundamentalismile. R. J. B. Bosworth on Austraalia ajaloolane, kellelt on ilmunud paarikümmend raamatut, sealhulgas mitmeid auhindu võitnud „Mussolini” (2002) ja Mussolini’s Italy” (2005).
Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
Kuum teema
Viimati lisatud
-
Padise Kastell
Lisas sonicPRO25.07.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vabariigi vaenlased
Hannes VeskimäeLisas Rein Veemees 18.02.2020 -
Pimeduse kütkes
Cara HunterLisas Rein Veemees 17.02.2020 -
POMO Restorante
Lisas sonicPRO17.02.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi.
Merit RajuLisas bergeenia 29.01.2020
