- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
1585. Nana Ekvtimishvili, Simon Groß In Bloom (2013)
Gruusia poolt sel aastal võõrkeelsele Oscarile nimetatud film on paljudel (siiani 11 auhinda) Euroopa filmifestivalidel auhinnatud täiskasvanuks saamise lugu, mille tegevus toimub pöördelistel 1990. algusaastatel, kui arutu kodusõda Gruusiat räsib. Iseseisvumiseufooria on asendunud vägivalla ja majanduse kokkukukkumisega. On tunda traditsioonide mõranemist ja loomulikku vastuhakku liigmaskuliinsele maailmale. Ümbritsev kaos ja segased perekonnasuhted ei sega aga noori õitseeas hingi unistamast ega lootmast. Thbilisis püüavad igapäevase eluga hakkama saada teismeeas Eka (Lika Babluani) ja Natia (Mariam Bokeria). Noortele omaselt ei pööra Eka ja Natia ümbritsevale viletsusele liigset tähelepanu. Olulisem on klassikaaslastega kihistada, salaja suitsetada ja oma tärkava seksuaalsusega tegeleda. Viimane ei jää loomulikult ka vastassugupoolel märkamata. Eka kui klassikalisem iludus jääb silma temast vanemale macho’st noormehele, kes neiu mägilaste traditsioonide kohaselt ka röövib – päise päeva ajal ja otse leivasabast. Kuid Eka südames on koht ka teisel, vaatajale kindlasti tunduvalt sümpaatsemal noormehel. Nii need asjad aga Gruusias jääda ei saa. Kättemaks on valus ja siiani Eka varju jäänud tagasihoidlik Natia näitab, mis puust on Gruusia naised. Filmi stsenarist ja režissöör Nana Ekvtimishvili toetub enda noorpõlvekogemusele tolleaegses keskkonnas, tehes seda ausalt ja valusmagusa nostalgiaga, maalides Oleg Mutu kaameratöö abil Thbilisist justkui juba kergelt kolletama kippuva postkaardi. Dagmar Raudam
Lisas OliverL 15.11.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
1586.
Pisut metsa poole
Tarmo Vaarmets
Sünoptiku haigestumise tõttu jääb homne ilus ilm ära. Jõuluvana sai karistuseks kaks head uut aastat tingimisi. Lihtsam on alandada maksumaksjat, kui maksusid. ...ja teisi kilde nii pildis kui sõnas.
Lisas sipsik 05.12.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
1587. Emile Noël Tomates Séchées Marinées à l'huile d'olive Bio
Orgaanilised päikesekuivatatud tomatid oliiviõlis.
Lisas sonic
“Intensiivse maitsega ja mitte tomativiilud nagu tavaliselt, vaid paras pudi. Seega sobib juba hakkimata salatitesse ja ka võileiva peale ja muidugi pasta kõrvale. Ise eelistan endiselt terveid tükke.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
1588.
Colorestica
Kadre Vaik
"Colorestica" on fotoraamat Eestist läbi värvide. Siit leiab nii äratundmishetki kui üllatusi iga eestimaalane, aga kindlasti on ta suurepäraseks kingituseks kõigile, kellega võiks tahta selle maa ilu ja võlu jagada või kelle kodumaaigatsus leevendamist vajab. Käesoleva raamatu soov on tutvustada Eestit just pigem argipäeva kui turismiatraktsioonide kaudu ning tõsta esile emotsioone, mis on armsad ja tuttavad meile kõigile. Vähese tekstiga pildimatk jätab igaühele vabaduse ise oma lugusid jutustada ning seoseid ja kontekste luua, detailiderohkus ja uudsed vaatenurgad panevad seda aga üha uusti ja uuesti ette võtma. Raamat tutvustab ka ilusaid eestikeelseid sõnu tõlgetega kuude keelde. Fotode autorid: Andres Teiss, Remo Savisaar, Meisi Volt, Erik Konze, Marko Ala, Markus Vetemaa, Maria Kilk, Indrek Kasesalu, Piret Salmistu, Kalle Veesaar, et al.
Lisas sipsik 05.12.2013
1589.
Kaspi restoran & baar
http://www.kaspi.ee
Kaukaasia restoran ja baar Tallinnas, Pae 20.
Lisas - 07.03.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
1590.
Lepo Mikko
Anu Liivak, Tamara Luuk, Tiina Ann Kirss
Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega „Lepo Mikko (1911–1978)” (22.11.2013–19.04.2014). Lepo Mikko oli eesti kunstis Teise maailmasõja järgse modernismi juhtfiguure. 1950.–1960. aastate vahetuse teostes suutis ta tabada ja edasi anda midagi olemuslikku optimismist, millega kogu ühiskond pärast stalinismi paine alt vabanemist kergendustundega kaasa läks. Juba õpiaastatel Pallases 1930. aastate teisel poolel pühendas ta oma kaaskunstnikest palju enam tähelepanu vormile ja kompositsioonile. Tema hilisem geomeetriline laad toetus paljus kubismi ja konstruktivismi kogemusele ning võttis sellisena ühtlasi omaks jooni sulaajastu miljööuuendusest laiemalt. Raamatus on kolm artiklit, mis kajastavad Lepo Mikko pärandi erinevaid tahke: Mikko loomingut käsitleb näituse kuraator kunstiteadlane Anu Liivak, tema rolli pikaajalise pühendunud pedagoogina avab kunstiteadlane Tamara Luuk ning kunstniku luuleloomingut analüüsib kirjandusteadlane Tiina Ann Kirss.
Lisas sipsik 11.02.2014