- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
139.
Jalutaja teejuht –Tallinna Kesklinn
Robert Nerman, Karen Jagodin
Raamat” Jalutaja teejuht –Tallinna Kesklinn” on kaheksas teos selles raamatusarjas. Raamat hõlmab endas Tallinna kesklinna ajaloolist tuumikut. Alustades sadama poolt, mahutab teejuht territooriumi Rotermanni kvartalist Kadrioru piirini ning city`st Tõnismäeni. Käesolev raamat võtab vaatluse alla vanalinna vahetus ümbruses oleva linnasüdame, mille ajaloolised kihid algavad bastionite vööndist ja lõppevad 21. sajandi kõrghoonetega. Siia jääb muuhulgas krestomaatilise tähendusega objekte nagu Estonia teater, Kaarli kirik või Draamateater, suuri planeeringuid nii tsaari- kui Nõukogude-ajast, kaasaegse arhitektuuri sõlmpunkte harutavad teemad Rotermanni kvartalis ja kõrghoonete alal ning kultuuriliselt põnevad Süda-Tatari ja Sibulaküla. Lisaks ajaloolisele ja kultuuriloolisele taustsüsteemile avab raamat jalutajale läbi arhitektuuriajaloolise tutvustuse ka ümbritseva ruumilise keskkonna. Autorid: Karen Jagodin (periood: 1930ndad – kuni tänapäev) ja Robert Nerman (periood:…… kuni 1930ndad.). Autoritest: ROBERT NERMAN (s. 1946) on tuntud ajaloolane, kes kirjutanud üle neljasaja artikli ajaloo ja kultuuri teemadel ning tutvustanud ajaloolisi eeslinnu eriti just Tallinnas. Tartu Ülikoolis ajalugu õppinud Nerman on ise ka pärit Tallinna äärelinnast, õppides siis hindama vana väärtust ja olulisust. Nermanni peetakse üheks mõjukaimaks kodukandi ajaloo populariseerijaks. Ta on avaldanud üksteist põhjalikku raamatut. KAREN JAGODIN (s. 1982) on Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud arhitektuuriteadlane, Eesti Arhitektuurimuuseumi teadur ja ajakirja „Eramu ja korter“ peatoimetaja. Ta on avaldanud üle saja artikli kunstist, arhitektuurist, sisearhitektuurist ja disainist, kureerinud Eesti ekspositsiooni Veneetsia arhitektuuribiennaalil 2010. aastal. 2008. aastal pälvis raamatu „Tamm ja Asi“ (sisearhitektide Väino Tamme ja Vello Asi looming) eest Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia.
Lisas sipsik 05.08.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
140.
Õisu. Ühe Liivimaa mõisa ajalugu ja arhitektuur. The History and Architecture
Ante Hein
Esinduslik teos ühest siinse mõisaarhitektuuri kroonijuveelist – Viljandimaal asuvast Õisust. Esimest korda on üks Lõuna-Eesti mõisaid võetud vaatluse alla sellise põhjalikkusega – juttu ei tule üksnes hoonetest ja neid püstitanud ehitusmeistritest, vaid ka sellest, kuidas elu mõisas käis, kuidas külalisi vastu võeti, kuidas teenijatega läbi saadi jms. Raamat on rikkalikult illustreeritud, kusjuures lisaks tänapäevastele fotodele leiab reproduktsioone ka paljudest vähetuntud kunstiteostest ning arhivaalidest. Varustatud ulatusliku ingliskeelse resümee ning kahes keeles pildiallkirjadega, lisaks nimeregister.
Lisas sipsik 02.09.2013
“hea ja põhjalik raamat. Tavalugeja jaoks vast isegi liiga palju ajaloolisi fakte.
Tänud autorile!
Õisu kooliaastad tulid ehedalt jälle meelde!
Arno
ÕisuVil! 1957”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
141. Siiri Reimann, Helga Rüütel Helga Rüütli sallid. Knitted Shawls of Helga Rüütel
Alati on olnud inimesi, kes kirjutavad sahtlisse luuletusi, aga võib ka juhtuda, et kohtud kellegagi, kes kirjutab sahtlisse… Haapsalu sallikirju. Just selline inimene on Helga Rüütel, kelle mitme aastakümne jooksul loodud sallid nüüd teie ees on. Helga on igale oma mustrile andnud nime ja raamatupidaja täpsusega kirja pannud kõik loodud koekirjad. Viimaste loodud mustrite numbrid ulatuvad paarisaja piirimaile. Selles raamatus on 75 Helga Rüütli kootud salli koos koekirjadega. Et sallimeistri mustriraamat on omal kombel lisa raamatule „Haapsalu sall“, pole raamatus enam kirjas Haapsalu sallikudumise õpetusi. Raamat on eesti ja inglise keeles
Lisas sipsik 02.09.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
142.
Suvituslinn Elva
Are Altraja, Ville Oengo
Raamat puudutab eelkõige Elvas H. Raudsepa tn.-2 asuva VEREVI MOTELLI hoone ajalugu. Samas on haaratud ka lähedalasuva n. n. Elva „vene professorite linnaosa“ ajalugu. Sinna rajasid endale XX sajandi alguses suvilad järgmised vene päritolu kuulsad teadlased; Ivan urupov, Vissarion Aleksejev, Vjateslav Afanasjev ja Ivan Kondakov. Esmakordselt on nende vene teadlaste kohta avaldatud Eesti Rahvusarhiivis leiduvate toimikute faktilisi materjale. Kokkuvõtlikult on raamatus antud ka ülevaade Elva kui asustatudc punkti ajaloost, eriti on juttu Elva raudteejaama avamisest 1889. aastal ja Elva kui suvituskoha tekkimisest ja arengust. Selles ajaloo ülevaates on kasutatud Jaan Kärneri 1931.a. raamatu materjale ning Elva muuseumi töötajate Kaljola Kirti ning Endel Jaanuse töid. Pikem lõik on Elva suvituselust aastatel 1930-1940 ajakirjanduse näidetel. Oluline osa raamatust on pühendatud ka aastatel 1950-1990 Elva „professorite linnaosas“ tegutsenud maatöötajate ametiühingute pioneerilaagrile. Raamatus saavad sõna mitmed Elvaga seotud inimesed: Jüri Kalmus, Rein Abel, Eri Klas, August Vester, Õie Püss, Tamara Rekk, Eetel Genss, Margus Ivask jt. Teiste hulgas avaldavad oma mõtteid ka Elva linnapead: Leonid Semilarski, Kalle Sepp, Väino Uibo, Kalle Jürgenson, Reno Laidre ja Toomas Järveoja. Pikem analüüsiv artikkel raamatu lõpus pärineb ettevõtja Are Altraja sulest.
Lisas sipsik 02.09.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
143.
Facelift Deer
Rasmus Rändvee & Facelift Deer
1. You Got Me 2. Everlasting 3. Your Panties Set the House On Fire 4. Bones 5. Dance 6. Killing Time 7. Bad Teddy 8. Brothers 9. Anywhere 10. Voyage
Lisas sipsik 03.09.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
144.
Hallutsinatsioonid
Oliver Sacks
"Kas olete kunagi näinud midagi, mida tegelikult pole olemas? Kuulnud, kuidas keegi tühjas majas teie nime hüüab? Tunnetanud, et keegi käib teil kannul, ent selja taga ei paista hingelistki? Hallutsinatsioonid on arvatust palju tavalisemad ja nende esinemine ei tähenda kaugeltki meeltesegadust. Sageli on need seotud haiguse, joobe või vigastusega: migreeni käes vaevlejad võivad näha tillukesi loomi ja inimesi; hääbuv nägemine, isegi ärkamine või uinumine võivad silme ette tuua imekaunid näod või hirmutavad kollid. Inimesed on alati otsinud elumuutvaid nägemusi ning tuhandeid aastaid kasutanud nende esilekutsumiseks hallutsinogeenseid ühendeid. 1960. aastate Californias tekkis noorel arstil Oliver Sacksil isiklik ja erialane huvi psühhotroopsete ainete vastu. Need koos Sacksi migreenihoogudega panid aluse pikaajalisele uurimistööle hallutsinatoorsete kogemuste alal. Doktor Sacks põimib elegantselt ja empaatiliselt kokku oma patsientide lood ja isiklikud meelierutavad kogemused, näidates, millist infot hallutsinatsioonid aju töö ja ehituse kohta annavad, kuidas need mõjutavad kultuuri ja kunsti ning miks võib hallutsinatsioone esineda igal inimesel. Oliver Sacks on maailmakuulus neuroloog, kes oma raamatutes kirjutab huvitavatest haigusjuhtumitest. Ühe tema raamatu põhjal on vändatud tõsieluline mängufilm „Ärkamised”. Eesti keeles on Sacksi sulest varem ilmunud „Mees, kes pidas oma naist kübaraks”."
Lisas sonic
Kuum teema
Viimati lisatud
-
Padise Kastell
Lisas sonicPRO25.07.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vabariigi vaenlased
Hannes VeskimäeLisas Rein Veemees 18.02.2020 -
Pimeduse kütkes
Cara HunterLisas Rein Veemees 17.02.2020 -
POMO Restorante
Lisas sonicPRO17.02.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi.
Merit RajuLisas bergeenia 29.01.2020
