Hamlet
7.0
3 hindajat

91. Hamlet
Priit Võigemast

Lavastaja Priit Võigemast: "Olen selle Hamleti teemaga juba varem flirtinud - lavastuses "Hecuba pärast". See oli rohkem nagu naljaga pooleks. Andsin "Hamletile" niiöelda sõrme, aga tema võttis terve käe ja lahti enam ei lasknud. Nii me siis uitame juba kolm aastat käsikäes. Ja millegipärast kummitab peas üks luuletus või õigemini laul: "Ei mullast Sul olegi enam suurt lugu, kui kõndima õpid parkettide pääl. Sääl ununeb loodus ja loomise lugu ja kõrvadest kustub Sul põldude hääl. Võib-olla Sul sügavas kripeldab sugu, kui õhtuti mõttesse mõlgutad pää. Kui küsid, kas kividel kängub Su sugu, kui pooleni ööni Sa unne ei jää. Üks mõte toob teisele mõttele ainet ja mõeldes Sa veelgi värdjamaks jääd. Kõrv eristab eetrist vaid lõputut lainet, kui külmast kapist tood jahedat jääd." (Sõnade autor Hando Runnel, esitanud ansambel Ruja.) Mida see tähendama peaks? Naljaga pooleks võib öelda - tont seda teab."


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne:
Nähtamatu maja
7.0
3 hindajat

92. Nähtamatu maja
Andres Noormets

Elsbet on senini elanud vanas majas metsade vahel, aga nüüd ei saa ta seal enam üksi hakkama ning peab seetõttu linna ühetoalisesse korterisse kolima. Elsbeti lapselapsed Ralf ja Martin tahavad maja maha müüa ja teevad plaane, mida saadud rahaga peale hakata. Ralfi tuttav Nora ongi ammu soovinud endale maakodu, mis pakuks rahu ja vaikust. Elsbet ise kingiks maja parema meelega ära neile, kellel seda rohkem vaja oleks. Selgub aga, et viimane sõna jääb majale endale – juhuslikult pööningult leitud päevikutest tulevad ilmsiks saladused, mis pööravad nii mõnedki senised arusaamad inimestest ja sündmustest pea peale. Maja on ainult fooniks sellele, kuidas mälestused ja minevik inimesi oma haardes hoiavad ning olevikku ja tulevikku mõjutavad. Näidend märgiti ära Eesti Teatri Agentuuri poolt korraldatud näidendivõistlusel 2011!


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne:
Tartu Üliõpilasteater esitleb, P. Prjaško 'Õnnestunud elu'
7.0
1 hindaja

93. Tartu Üliõpilasteater esitleb, P. Prjaško 'Õnnestunud elu'
Kalev Kudu

Tartus Athena Keskuse pööningusaalis saab novembris-detsembris Tartu Üliõpilasteatri esituses näha skandaalse vene uue dramaturgia esindaja (valgevene päritolu) Pavel Prjažko näidendi „Õnnestunud elu“ lavastust. Etenduse lugu on lihtne ja igapäevane, rääkides tänapäevastest karakteritest. Suurlinna magalarajoon. Neli noort inimest. Kaks meest (venda) ja kaks tüdrukut. Vanem vend – kehalise kasvatuse õpetaja, kes oma õpilastega joob ja magab. Noorem vend, kes ei otsi elu mõtet , vaid oma kohta selles ja leiab selle pakkettakende paigaldajana. Katkematud peod. Tütarlaps abiellub, sest talle tundub, et nii on vaja. Pulm. Noormehele tundub, et teda ei armastata. Lahutus. Pidu kestab. Noored, on veendunud, et nende elu on korda läinud. Prjažko on eesti laval esmakordselt. Tema teosed esindavad nö antidraama suunda, kus teksti ülesehitus ei kulge tavapärases teemaarendus-kulminatsioon-lahendus võtmes, vaid kaotades tegevuste sõlmituse, keskendub üksikutele sündmustele, mis toimuvad justkui sattumuslikus, eesmärgipäratus ahelas – just nagu eluski tegelikult, mis omakorda lähendab neid tekste pigem dokumentaalsusele. Tegelaste keel tekstis on nö mittenormatiivne, mis tähendab et kõne on vabastatud kirjanduslikkusest – kõnekeelsused, roppused, refleksiivsed sõnad-häälitsused sisukate täislausete asemel. Prjažko on teatud ringkondades ära teeninud viha, kuna lähtudes dokumentaalsusest, käsitab teemasid, mida sageli teatris ei käsitata – nõnda rullub meie ees laval lahti õpetaja ja õpilaste seksuaalsuhe, mille suhtes autor ei jaga hinnanguid, vaid esitab seda pigem vis a vis, ehk nagu üht juhtumit, mis ikka elus ette tuleb. Prjažko on ka öelnud, et pealkiri „Õnnestunud elu“ pole irooniline, vaid näidendi tegelaste meelest ongi nende elu õnnestunud. Inimesed, kellest ta kirjutab, vaatavad elule lihtsalt teisiti. Tänapäeval püüdleb inimene eelkõige rahulolu poole ja et teda mõistetaks. Prjažko tegelased (tänapäeva inimesed) on justkui refleksiivsed autistid ehk päästikuga inimesed, kes on oma omaduste ja välise maailma olude kokkupuutest sõltuvalt justkui robotiseerunud ja lasevad endast tuimalt läbi kõik „ebaolulise“ ning käivituvad mingi tuttava või soovitava ärritaja poolt. Nad loodavad muutustele kuskil tulevikus, samas tajudes, et neil polegi tulevikku, vaid ainult automatismidesse kisutud olevik ning see polegi nende jaoks tragöödia – ka nii on hästi. Sellest hoolimata ei kirjuta autor ette hinnanguid või ideesid, vaid laseb publikul ise omadele järeldustele jõuda. Tartu Üliõpilasteater on „Õnnestunud elu“ lavastusega kutsutud juba mitmele välisfestivalile, millistest võetakse osa veebruaris toimuvatel Tjumeni (Venemaa) ja Liege (Belgia) rahvusvahelistel tudengiteatrite festivalidel.


Lisas cantabile 29.01.2013
Pane hinne:
Kunksmoorimäng
7.0
4 hindajat

94. Kunksmoorimäng
Janek Savolainen

Aino Perviku "Kunksmoori" ainetel Lavastaja Janek Savolainen Kunstnik Liina Unt Valguskujundus Tauri Kötsi Mängivad Maria Soomets, Maarius Pärn, Aivar Kallaste, Julia Kaškovskaja, Katariina Renate Parksepp või Kristjan Põldmaa „Kas teile on teada ka igavese nooruse saladus?“ küsis keegi. „Muidugi,“ vastas Kunksmoor tähtsalt. Noor ajakirjanik, kes enne Kunksmoori käest nina peale oli saanud, küsis nüüd mürgiselt: “Miks te seda saladust siis enda juures ei kasuta?“ Kunksmoor vaatas noorele ajakirjanikule otsa, nii et sellel külmajudinad üle selja jooksid, ja ütles:“ Kui ma oma nooruse tagasi tooksin, kaotaksin ma sellega kõik elu jooksul kogutud tarkused ja kogemused. Olen parema meelega vana tark nõiamoor kui noor lollpea.“ Tõsieluliste probleemidega lugu heast nõiamoorist ja tema sõprusest meremees Trummiga.


Lisas cantabile 29.01.2013
Pane hinne:
Tappa laulurästast
6.8
5 hindajat

95. Tappa laulurästast
Urmas Lennuk

Me kõik oleme inimesed. Meie minevikku on kirjutatud lapsepõlv. Me kõik teame, et tappa ja valetada on patt. Me oleme head. Me usume seda. Kolm last ja kaks täiskasvanut. Nii lihtne see lugu ongi. Nirksilm, Dill ja Jem tegelevad oma lapsemaailma mõtestamise ning mängimisega. Sellesse põimuvad paljud täiskasvanute maailma suhtumised ja probleemid. Aga lapsed ei lase end sellest heidutada. Elu on elu ja kui sa päevi ei püüa, siis pole sel jahmerdamisel siin päikese all üldse mingit mõtet. Maailm on tegelikult kaunis kena paik, kui seda vaadata siiraste lapsesilmadega. Kindlasti on selles loos nii mõndagi, mis tuletab meile meelde, et kõik me olime kunagi lapsed ja uskusime, et maailm ongi selline nagu paistab. Kas poleks jälle aeg seda häbenemata meenutada? Osades: Liina Olmaru, Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Liisa Pulk, Maria Soomets.


Lisas ksuurvali 09.05.2012
Pane hinne:
Amy seisukoht
6.7
3 hindajat

96. Amy seisukoht
Mladen Kiselov

Kuulus näitlejanna Esme Allen elab maalilises külakeses Londoni lähedal koos ämmaga, kelle talle pärandas palju aastaid tagasi surnud abikaasa. Ühel päeval tuleb ootamatult üle tüki aja koju käima tütar Amy. Tal on kaasas noormees, keda ta tahab perekonnale tutvustada… 1997. aastal kirjutatud „Amy seisukoht“ on klassikaline inglise peredraama, psühholoogiline tunnetemäng skaalal jumaldamisest raevuni. Mängu tulevad põlvkondade lahknevused, erinev arusaamine kunstist ja erinev suhtumine rahasse. Miskipärast peetakse sageli kõige hävitavamad lahingud maha koduseinte vahel oma kõige lähedasemate inimestega. Ja miskipärast näib vahel olevat elu ja surma küsimus teha selgeks, kellel on õigus ja kes eksib. Sir David Hare (sünd. 1947) on inglise näitekirjanik, näitleja, lavastaja ja filmirežissöör. Alates 1978. aastast on ta teinud tihedat koostööd National Theatre’iga Londonis. Tema arvukate preemiate hulka kuuluvad BAFTA, Kuldkaru Berliini filmifestivalilt, Olivier’ auhind ja Londoni teatrikriitikute auhind. 1998. aastal tõsteti ta rüütliseisusesse. „Amy seisukoht“ jõuab Eestis lavale esmakordselt.


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne: