Eesti naftatransiidi lugu
7.3
3 hindajat

43. Eesti naftatransiidi lugu
Sulev Vedler

Nõukogude aja lõppedes jäi Venemaa ilma suurematest sadamatest Läänemere ääres. Venelastel puudusid moodsad terminalid, mille kaudu vedada välja naftat ja naftatooteid. See andis suurepärase uue ärivõimaluse Tallinnale, mis oli säranud transiitkaubanduse keskusena eriti võimsalt Hansa Liidu ajal. Keskaegse Tallinna tähtsaim kaup oli sool, tänapäevane Tallinn teenib musta kulla ehk nafta ja naftatoodete pealt. Eestit läbiv naftatransiit algas Tallinnas Koplis asunud kalasadama naftabaasist. Esimese kaasaegse terminali ehitas aga Muuga sadamasse Pakterminal. Tema juhist Aadu Luukasest kujunes Eesti transiidiäri ja kohalike suurettevõtjate liider. Peagi algas naftatransiit ka Paldiski ja Sillamäe kaudu. Lääne kapitali kõrval sisenes ärisse üha jõudsamalt Vene kapital. XXI sajandi alguseks andis naftatransiit juba nii suure osa Tallinna Sadama tulust, et poliitikud ja äriringkonnad hakkasid muretsema, mis juhtub siis, kui õitseng peaks hääbuma. See raamat räägib ühe Läänemere-äärse väikese maa edukama ja olulisema majandusharu loo koos selle tõusude ja mõõnadega, keerulise tausta ja vastuoludega, emotsioonide, võitude ja kaotustega.


Lisas cantabile 15.04.2013
Pane hinne:
1242. Müüti murdes
9.2
5 hindajat

44. 1242. Müüti murdes
Andres Adamson

1242. aasta 5. aprillil maha peetud Peipsi Jäälahing on neid väheseid üksiksündmusi ajaloos, mille toimumisest teavad vähemalt siin Eestis ja meie idanaabri Venemaa pool peaaegu kõik. Iseasi, mida nad täpselt teavad või arvavad teadvat. Et Jäälahing on tihedalt seotud hilisema Moskva suurvürsti- ja tsaaridünastia esiisa ja õigeusu pühaku Aleksander Nevski isikuga, on see sündmus kaua olnud teravalt ideologiseeritud ja mütologiseeritud, selle ümber on rajatud suurvenelaste rahvustunne ja ajalooteadvus. Venemaal Jäälahingust loodud müüt ei haaku samas päris hästi allikaist teadaoleva ega ka üldise taustaga. Ometi on Jäälahing tänuväärne teema, jutustamaks mitte ainult sellest kokkupõrkest, vaid üldse tollasest ajast, oludest ja inimestest. Jäälahingus peegeldub nagu veetilgas kogu see kauge ajastu. Asjaolu, et too ammune taplus nii paljudele ikka veel korda läheb, võimaldab leida sellele loole ärakuulajaid.


Lisas cantabile 15.04.2013
Pane hinne:
Idarinde relvad I. Püstoleist tankideni
5.5
2 hindajat

45. Idarinde relvad I. Püstoleist tankideni
Mati Õun

II maailmasõja maismaalahingutest toimusid suurimad ja tähtsaimad kahtlemata idarindel, kus said kokku kaks suurarmeed – Punaarmee ja Wehrmacht, kelle relvi siinses raamatus käsitletakse. Kaheosalise sarja „Idarinde relvad” esimene raamat vaatleb laskerelvi jm kergerelvi käsigranaatidest leegiheitjate ja tankirusikateni, suurtükke, miinipildujaid, välirakette ning tanke.


Lisas cantabile 15.04.2013
Pane hinne:
Maitla. Ühe Rüütliristi kavaleri elutee kroonika
7.0
2 hindajat

46. Maitla. Ühe Rüütliristi kavaleri elutee kroonika
Heino Prunsvelt

Teos, mis valmis Paul Maitla 100. sünniaastapäevaks, annab kroonika vormis ülevaate tema kui Eesti ohvitseri eluteest. Saame näha ta kujunemist rahuaegse Eesti Kaitseväe kaadriohvitserist kogemustega lahingohvitseriks. Siin saavad lõpuks kaante vahele ka kaks Paul Maitla imekombel säilinut päevikut. Raamat on illustreeritud rohkete, varem avaldamata dokumentide, kaartide, fotodega.


Lisas cantabile 15.04.2013
Pane hinne:
Liivimaa kuningriik
9.5
4 hindajat

47. Liivimaa kuningriik
Andres Adamson

Raamat keskendub Vene tsaari Ivan Julma Liivi sõja aegsele katsele allutada Liivimaa oma võimule mitte relvade jõul, vaid kavalusega. Liivimaalasi pidi koostööle meelitama tsaari lubadus päris oma riigist, Liivimaa vasallkuningriigist. Tsaariga mõneks ajaks liitunud liivimaalaste ja tema vasalliks hakanud hertsog Magnuse motiivid olid aga hoopis mitmetahulisemad. Liivimaa kuningriigi lugu näitab, et Liivi sõja ajal polnud liivimaalased ainult kannatajad, pelgalt ajaloo objektid, kellega tugevamad naabrid omatahtsi ümber käisid. Neil oli mängida aktiivne roll ja ajada oma asi. Tõsi, lõppkokkuvõttes jäid nad kaotajaks, kuid olnut see olematuks ei tee. Põnevust ja aktuaalsust lisavad Liivimaa kuningriigi episoodile nii mõnedki paralleelid meie hilisema ajalooga.


Lisas cantabile 15.03.2013
Pane hinne:
Kourdumehed, pitskleidid ja meremiinid- mitmepalgeline Naissaar
10
2 hindajat

48. Kourdumehed, pitskleidid ja meremiinid- mitmepalgeline Naissaar
Külvi Kuusk, Maivi Kärginen

Tallinna lähedal meres asub üks tähelepanuväärne saar, Naissaar, mis on tavaliselt tuntud eelkõige tänu erinevatest ajalooperioodidest pärit militaarmälestistele. Vähem teatakse aga, et lisaks sõjaväelastele elas sellel looduskaunil saarel ka palju tsiviilelanikke. Naissaarel elanud kalurite ning lootside kogukonda on aja jooksul Naissaarelt korduvalt minema saadetud. Elanikkond pidi taganema sõjaväeliste vajaduste ees. Ometigi tuldi Naissaarele ikka ja jälle tagasi ja 19. sajandi lõpul oli Naissaare kogukond tõusnud oma elatustasemelt linnakodanikega samale pulgale. Saarel räägiti rootsi ja eesti keelt, rahvas oli jõukas ning edumeelne. Naised ostsid Tallinnast kauneid kleite, majad ehitati viimase moe järgi ümber ja paljud naissaarlased omandasid endale hea hariduse kas Eestis või välismaal. Esimene maailmasõda tõi kaasa sundevakueerimise ning Eesti Vabariigi ajal tuli eluga uuesti alustada. Saar oli tugevalt Tallinnaga seotud, kultuurielu aktiivne, seal tegutses kaks kooli ja vahetult enne II Maailmasõda valmis uus kabel. Tutvustamaks seda senini vähetuntud külge Naissaarest valmis Rannarahva muuseumis raamat Kourdumehed, pitskleidid ja meremiinid – mitmepalgeline Naissaar, milles on killukesi kõikidest saare tahkudest. Käsitlemist leiab Naissaare imekaunis loodus, seal elanud kalurid ja lootsid ning uue näo saavad ka sõjaväelased, sest nemadki olid lõppkokkuvõttes ainult inimesed.


Lisas cantabile 27.02.2013
Pane hinne: