Nimekaid laevu ja meremehi.Famous Ships and Seamen

37. Nimekaid laevu ja meremehi.Famous Ships and Seamen
Vello Mäss

„Vello Mäss ühendab oma isiku ja raamatutega kaks esmapilgul vastandlikku poolust ─ seikleja ja uurija. Tema kirjutistest saame alati teada palju ülipõnevaid juhtumusi ja detaile, mis pole aga kunagi juhuslikud luiskelood, vaid teadlase põhjalikkusega läbi uuritud faktid. Vello Mäss oskab merest kirjutada, sest ta armastab merd väga-väga. Kui ma kujutan ette vana meremeest, kes pajatab kamina ees lugusid suurtest laevadest ja väikestest paatidest, kes kõik tormise merega võitlevad, siis sel jutustajal on minu jaoks alati Vello Mässi muhe nägu.” Tiit Pruuli, jahtlaeva Lennuk madrus, Reisibüroo Go Travel juhataja Eesti meresõidu ajalugu on piisavalt pikk, valiku tegemine raske, laevadest ja meremeestest kirjutamine eeldab nii teadmisi kui vastutuse võtmist. Autor kirjutab seekord erilistest laevadest ja neil sõitnud eriliste iseloomuomadustega inimestest, kes on jätnud endast väärika jälje. • Jäämurdja Krassin ja selle kaptenid • Parklaev Rock City ja selle metskapten • Ekspeditsioonilaev Livonia Gröönimaal ja Loodeväila vetes • Ekspeditsioonilaev Livonia Lõuna-Atlandil ja Antarktikas • Ekspeditsioonilaev Vega Melville´i lahe põhjas • Väikseim ümbermaailmapurjetaja Eesti rahvuslipuga ahtris • Suurim ümber maailma sõitnud laev Eesti rahvuslipuga ahtris Põnevat avastusretke, merehuviline lugeja!


Lisas cantabile 14.06.2013
Pane hinne:
Naistürannid. Julmad naised maailma ajaloost

38. Naistürannid. Julmad naised maailma ajaloost
Helmut Werner

Kes kinnitab, et vaid mehed on võimelised verejanulisteks tegudeks, see eksib küll väga. Käesolev naistürannide valitsemise kroonika esitleb tervet galeriid tavatult julmi naisi, kes ajasid isegi oma ajastu valitsevatele meestele hirmu nahka: amatsoonid, Rooma võimsad naised Livia, Messalina ja Agrippina, Inglismaa Verine Mary, Ungari verejanuline krahvinna Bathory, Rootsi kuninganna Kristiina, Hiina leskkeisrinna Cixi, Katariina Suur jt. Autor annab värvika ülevaate nende võimuahnete naiste elulugudest, kes uskusid saavutavat oma eesmärke vaid julmuse ja ebainimlikkusega. Helmut Werner on paljude aimeraamatute, sh esoteerikat ja erootikat käsitlevate teoste autor.


Lisas cantabile 14.06.2013
Pane hinne:
Kümme aastat valges majas. Ausalt ja avameelselt
9.0
1 hindaja

39. Kümme aastat valges majas. Ausalt ja avameelselt
Aare Laanemäe

Kultuuriloolane ja ajaloodoktor Aare Laanemäe meenutab selles mälestusteraamatus oma kümneaastast tööd parteifunktsionäärina „valges majas”, kus asus Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee. Ta kirjeldab värvikalt tollaste olulisemate parteiotsuste tausta, omavahelisi suhteid keskkomitees, NLKP Keskkomitee kontrollreide Eestisse, kohtumisi Eesti NSV teadus- ja kultuurieliidiga jpm. „Võimalik, et olulisim motiiv raamatu kirjutamiseks oli soov heita pilk oma hingesügavustesse, et saavutada seesmine rahu,” tunnistab autor. „Sellest ilmnes, et olen siiani mõne oma valikuga rahul, mõne puhul aga tunnen kahetsust ja isegi häbi.” „Kümme aastat Valges majas” on järg autori memuaaridele „Kuldsed kuuekümnendad Tartu tudengi mälupildis” (2011).


Lisas cantabile 14.06.2013
Pane hinne:
Minu sõja- ja vangilaagrimälestused

40. Minu sõja- ja vangilaagrimälestused
Karli Kukk

Karli Kuke (sünd 1921) lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Tartu ja Valgamaal. 1941. a. juuli lõpus astus ta peale Punaarmee mobilisatsiooni eest varjamist Valgamaa Omakaitsesse ja septembris vabatahtlikult Saksa armeesse, kus ta suunati suuskurkompanii koosseisus Venemaale idarindele. Märtsis 1944 saadeti ta Kehtna mõisas asuvasse Juhtide Kooli, mille lõpetas 30. juulil 1944 allohvitseri auastmes. Augustis järgnesid lahingud Emajõe rindel, kus Väikesel Emajõel suudeti Punaarmee pealetung peatada. 14. septembril sai Karli Kukk haavata ja toimetati Helme mõisa rindelaatsaretti. Seal viibinud poisid otsustasid jääda Eestisse, teadmata mis neid ees ootab. Järgnes arreteerimine ja vangilaagriaastad, millest käesolevas raamatus saab pikemalt lugeda. Karli Kukk on aktiivselt tegutsenud taasiseseisvunud Eesti isamaaliste organisatsioonide taastamisel ja loomisel. Ta on Kaitseliidu taasasutaja Jõgevamaal, olnud aastatel 1991ˆ1999 Kursi malevkonna pealik. 1995. aastal omistati talle lipniku auaste. Karli Kukk on Jõgeva Maleva auliige ja tema varasemad autasud on Kotkaristi V klassi teenetemärk 2007, KL Teenetemedal I kl 1998, KL Valgerist III kl 1993 ja Võidutule medal 2001. Karli Kukk on Jõgevamaa Vabadusvõitlejate Ühingu juhatuse liige.


Lisas cantabile 20.05.2013
Pane hinne:
Andekuse geen baltisaksa ja eesti suguvõsades

41. Andekuse geen baltisaksa ja eesti suguvõsades
Mati Laane

Pikaaegsel baltisakslaste genealoogia uurimisel märkas autor, et paljud kuulsad erinevatest suguvõsadest pärinevad baltisakslastest kultuuriloojad on omavahel emade kaudu ehk naisliini pidi lähisugulased. Veelgi enam: nõod, nõbude lapsed või lapselapsed. See aspekt hakkas autorit huvitama ning ta hakkas varem isaliinis tehtud sugupuudest kombineerima emaliinis sugupuid, nii koondus enamik kauaaegsete baltlaste juurtega tuntud kunstnikke, kirjanikke, pargiloojaid, teadlasi ja ühiskonnategelasi mõnda üksikusse sugulusringi, kus on näha nende kõigi ühised esivanemad. Bioloogina nähtust kaaludes püstitas ta hüpoteesi, et loomeandekus peab olema geneetiliselt päritav. Tekstis on toodud palju näiteid lähisugulas-abieludest sündinud kultuuriloojatest. Lisatud digitaalsetes sugulus-skeemides on kultuuriloojad ja nende eellased graafiliselt esitatud mitme erineva teemablokina: pargiloojad, kunstnikud, linnakodanikud jne.


Lisas cantabile 20.05.2013
Pane hinne:
Meie teekond vabadusse

42. Meie teekond vabadusse
Helle Martin Ajango

Ühe perekonna vabaduseotsingud Teise maailmasõja ajal ja sellele järgnenud aastatel. Käesolev raamat jutustab ühe perekonna läbielamistest Teise maailmasõja keerises ja sõjajärgsetel aastatel. Lisaks 1944. aastal Eestist põgenemise loole on autor kirja pannud mälestused, kuidas Saksamaale mindi ja seal põgenikelaagris elati, kuidas lõpuks pärast sõda Ameerikasse jõuti ning kuidas kulgesid esimesed aastad Ameerikas. „Mu mälulünki selle kirjutise juures on aidanud täita peamiselt isa, ema ja venna mälestused. Ka mitu Eesti sugulast on mulle abiks olnud paljude sündmuste meenutamisel. Lisaks on abiks olnud katkendid ja kirjeldused isa päevaraamatust, mis on aidanud selgemini silmi ette tuua tema sõjaväelase karjääriga seotud läbielamised,” kirjutab Helle Martin Ajango.


Lisas cantabile 20.05.2013
Pane hinne: