Partner:
Kindel linn ja varjupaik. Läänemeremaade kindlusi kesk- ja uusajast

19. Kindel linn ja varjupaik. Läänemeremaade kindlusi kesk- ja uusajast
Mati Õun

Aegade jooksul on Eestis ehitatud mõnisada kindlust, Läänemerd ümbritsevais maades on neid olnud tuhandeid. Eesti maalinnadest ehk muistse iseseisvuse aegseist linnustest, aga ka keskaegseist kivikindlustest on kirjutatud hulk raamatuid, teadus- ja aimeartikleid. Meie lähinaabrite tuntuimate kindluste kohta peaaegu puudub eestikeelne kirjandus, kuigi episooditi on teavet ilmunud erakordselt laiahaardelises ajalookirjanduses küll ja küll. See raamat püüab anda väikse ülevaate ümber Läänemere asuvate riikide tuntumaist või meile tähtsamaist kindlustest läbi kesk- ja uusaja, jõudes välja ka nende kindluste tavaliselt mittemilitaristlikku nüüdisaega.


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Eestlaste ajalugu - müüdid ja tegelikkus
10
2 hindajat

20. Eestlaste ajalugu - müüdid ja tegelikkus
Kalev Ots

Käesolev töö on koostatud Jüri Uluotsa "Kroonika" alusel. Püütakse ulatusliku uurimistöö tulemusel koostada kontsentreeritud kujul eestlaste kronoloogilist ajalugu, mis loomulikult vajab täpsustamist, kuid järeldused sellest ei muutu.Sisse on toodud ka meid mõjutanud teiste rahvaste kronoloogiat. Üldtuntud sündmusi on kajastatud vähe või üldse mitte. Käesolev töö ei pretendeeri lõplikule tõele - see on mõeldud ajaloohuvilistele eelkõige edasimõtlemiseksja - uurimiseks, et lõpuks ajaloolaste abiga jõuda meie oma, eestlaste ajalooni.


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Põlevat Eestit jättes

21. Põlevat Eestit jättes
Enn Hallik, Tiit Lääne

Sarja "Meritsi maailma läinud eestlaste lood" teisest raamatust leiab lugeja 19 lugu laias maailmas elavatest eestlastest. Kõiki neid ühendab lahkumine okupatsioonivägede eest mööda mereteed, kas siis Eestist või Euroopast. Need on eestlaste uskumatuna näivad lood teel vabadusse. Loodame, et lugeja kohtab neis nii avastamisrõõmu kui ka mõtleb möödunule, mis ei saa meie mälust kustuda. Head lugemist!


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Eesti kliima minevikus ja tänapäeval

22. Eesti kliima minevikus ja tänapäeval
Andres Tarand, Jaak Jaagus, Ain Kallas

Kogumikus kirjeldatakse Eesti ja ümbruskonna kliimat aastate 1020–2010 vahemikus. Toetudes Vene ja Liivimaa kroonikatele ning Eesti ja vähem ka naabermaade arhiividest pärinevatele materjalidele, on õnnestunud realiseerida klimatoloogi unistus pikkadest ja pidevatest andmeridadest alates 14. sajandi talvedest (meie laiustel kliima muutuste võti) ja 17. sajandi suvedest. Esmakordselt on avaldatud varasemate entusiastlike ilmavaatlejate väljasõelutud tulemused praeguse Eesti ja Läti, aga ka Lõuna-Soome aladelt. Erakordsete nähtuste puhul on läbi kammitud suurem osa Eesti ja Balti-Saksa ajalehti, kusjuures ekstreemsemad nähtused (sh maavärinad) on loetletud raamatu lisades, mis tervikuna saavad kõigile nähtavaks interneti vahendusel 2014. aastal. Eesti nüüdiskliimat (1966–2010) iseloomustav osa täidab pikale veninud lünga alates Kaarel Kirde monograafia ilmumisest 1939. aastal.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Läänemere ajalootuuled
9.0
1 hindaja

23. Läänemere ajalootuuled
Hendrik Sepp

Akadeemik ja ajalooprofessor Hendrik Sepp (1888–1943) töötas nooruses ajakirjaniku ja õpetajana. Ajaloolasena pühendus ta sõja-, majandus- ja asustusajaloole, ruumiliselt Eestile ja naabermaadele. Käesolev raamat tahab meelde tuletada Sepa tegevust nii ajaloouurija kui ka ajakirjanikuna. Siin ilmub valik artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest, üks saksakeelse artikli tõlge ja katkendeid varem ilmunud raamatutest. Eessõnas annab autorist eluloolise ülevaate Simo Runnel. Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Kultuurkapital.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest

24. Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest
Peeter Peetsalu

Selles raamatus heidame pilgu meie tuulistel randadel, saartel-laidudel ja kiviklibuste poolsaarekaelte tipus kõrguvatele tähtsamatele tuletornidele, nende meremärkide omanäolisusele, ajaloole, pisut ka ühiskondlikele oludele, mis on tinginud nende tuletornide püstitamise, töökorras hoidmise-säilitamise või hävingu. Ajalookäsitlusega koos pakutav kultuuritaust peaks aitama lugejal paremini mõista aega, kuhu meresõiduohutust tagavate tuletornide ja nendega seotud inimsaatuste kirev maailm kunagi kuulus. Kõik tuletornidega seonduv on ainulaadne ja köitev, rikas ning mitmekesine. Käesolev raamat pole lõplik käsitlus meie tuletornide märkimisväärselt pikast arenguloost, vaid tagasivaade aegade taha arhiiviürikute, mälestuste-meenutuste ja haruldaste fotode kaudu.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne: