Nemad tegid ajalugu. 100 mõjukamat isikut XX sajandil
10
1 hindaja

145. Nemad tegid ajalugu. 100 mõjukamat isikut XX sajandil
Julie Whitaker, Ian Whitelaw

Keda neist peetakse kahekümnendal sajandil mõjukaimaks, kas Marie Curie’d, Bob Dylanit, Bill Gatesi või Martin Luther Kingi? „Nemad tegid ajalugu“ tutvustab sadat inimest – nimekatest teadlastest vaprate rahvajuhtide ja intellektuaalideni –, kelle täht särab möödunud sajandi ajaloos kõige kirkamalt, ning seab nad mõjukuse järgi ritta. Sissekanded on jaotatud viie valdkonna järgi: Poliitika ja riigijuhtimine Teadus ja tehnika Popkultuur ja kunst Äri ja kaubandus Kirjandus ja filosoofia Käesolevas raamatus antakse kõigi saja inimese elust ülevaade ning asetatakse nende teod ja saavutused ajastu konteksti. Peale selle selgitatakse lihtsal ja arusaadaval moel nii mitmekesiste elualade nagu kunst, teadus ja äri teedrajavaid ideid. Materjali elavdavad enam kui kakssada fotot, millel on tabatud ajalugu vorminud hetki.


Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
Pane hinne:
India ajalugu
7.0
5 hindajat

146. India ajalugu
Alain Danielou

Alain Daniélou teos pajatab India ajaloost enam kui 10 000 aasta vältel, varasest muinasajast kuni tänapäevani. See raamat on loominguline teejuht läbi Hindustani poolsaare kultuuride, ajastute, riikide, rahvaste, usundite, jumalate ja valitsejate rägastiku, milles teetähisteks India tsivilisatsioonile ainuomased ja igikestvad pidepunktid. „Tänu oma asukohale, ühiskondlikule ülesehitusele ning tsivilisatsiooni jätkuvusele on India omamoodi ajaloomuuseum, mille erinevad osakonnad säilitavad kultuure, rahvaid, keeli ning usundeid, mis on sellel tohutul maal ilma segunemata ja üksteist lämmatamata kokku juhtunud. Ükski sissetungija pole suutnud täielikult hävitada varasemate rahvaste kultuuri ning uued uskumused ja teadmised pole ealeski asendanud varasemate aegade uskumusi ja teadmisi.“ (A. Daniélou) Alain Daniélou (04.10.1907–27.01.1994) oli prantsuse päritolu indoloog. Katoliiklikust perekonnast Daniélou õppis nooruses laulmist, tantsu ja komponeerimist, hiljem tegeles ta ka fotograafia ja maalikunstiga ning mängis India keelpilli vīnā’t. Pikkadel rännakutel Lähis-Idas ja Aasias armus ta Indiasse ning elas 15 aastat Vārānasīs. Tema guruks oli swami Karpatri. Daniélou on kirjutanud üle 30 teose Šiva kultusest, India erootikast, kunstist, muusikast ja joogast.


Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
Pane hinne:
Kadunud maailm
8.5
2 hindajat

147. Kadunud maailm
Pilvi Blankin Salmin

Aastal 1839 Keila-Joad külastanud inglise aadlineiu Elizabeth Rigby kirjeldas siinset mõisasüdant järgmiselt: „Kas kõik siin on üht aegu loodus ja kunst? Falli (Keila-Joa), mis on selle võlulossi maine nimi, looduslikke võlusid ja inimkätega loodud kaunistusi on minu seal elamise ajal kõik kiitnud. *** See on üks neist soositud kohtadest, kuhu Loodus on kokku toonud kogu kujuteldava ilu, siin on seda isegi tihedamalt, kui meeldivaks peetakse. Kui oled korragi seda vaadet näinud, pole kriitikul enam midagi öelda. Siin on justkui üks riik teise sees, iga järgnev eelmisest võimalikult erinev. Meie igapäevaelu on siin otsekui mitmesuguste ajastu piltide rida alates gooti stiilis saalidest nende juurde kuuluvate imeliste alkoovide, toonitud klaaside ja mosaiikpõrandatega.” Ehkki Keila-Joa mõisa tuntus ulatub romantismiajastusse, on autor suurt tähelepanu pööranud peaasjalikult 1930. aastatel alanud ja kuni tänapäevani kestnud perioodile, valgustades mõisasüdames paiknenud puhkeala värvikat eluolu.


Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
Pane hinne:
Balti riikide ajalugu
6.7
3 hindajat

148. Balti riikide ajalugu
Andres Kasekamp

Andres Kasekampi “Balti riikide ajalugu” on esimene ühe autori kirjutatud eestikeelne üldkäsitlus Baltikumi ajaloost, mis jälgib seostatult ja võrdlevalt kõigi kolme Balti riigi ajalugu alates esimeste asukate piirkonda saabumisest, Liivimaa vallutamisest ristisõdades ja Leedu kerkimisest keskaja Euroopa üheks võimsamaks riigiks kuni piirkonna liitmiseni Venemaa keisririigiga ja uusaegse rahvusliku identiteedi tekkeni. Uusimatele teadustöödele tuginedes pöörab Kasekamp erilist tähelepanu tormilisele 20. sajandile, mille jooksul Balti riigid saavutasid iseseisvuse, kuid pidid ka taluma nii Nõukogude Liidu kui ka Natsi-Saksamaa okupatsiooni. Raamat hõlmab samuti ülevaadet sellest, kuidas Balti riigid taastasid iseseisvuse ning neist said Euroopa Liidu liikmesriigid. Algselt inglise keeles kirjutatud teost, mis ilmus rahvusvahelise teaduskirjastuse Palgrave Macmillani maailmariikide ajaloole pühendatud sarjas, on eesti lugejate jaoks täiendatud uuemate andmetega ja varustatud rikkalike illustratsioonidega. Andres Kasekamp on Tartu ülikooli Balti poliitika professor ja Eesti Välispoliitika Instituudi juhataja. Ta on lõpetanud Toronto ülikooli ja doktoritöö kaitsnud Londoni ülikoolis. Andres Kasekamp pälvis „Balti riikide ajaloo“ eest Balti Assamblee 2011. aasta teadusauhinna.


Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
Pane hinne:
Ringkäik kodumajas
8.5
2 hindajat

149. Ringkäik kodumajas
Bill Bryson

Ühel päeval rabas Bill Brysonit mõte, et me pühendame sootuks rohkem aega ajaloo käigus peetud lahingute ja sõdade uurimisele kui sellele, mida on tehtud sajandite jooksul inimeste argielus: söömisele, magamisele ja püüdele mõnusamalt elada. Ta taipas ka, et inimsoo tähtavastusi võib leida tavalistes majades, milles elame. See õhutas teda võtma ette ringkäiku oma kodus, Norfolki vanas pastorimajas, astudes toast tuppa ja arutledes, kuidas argiasjad on kujunenud. Sel teekonnal uuris ta hämmastaval hulgal kõiksugu asjade kujunemislugu, arhitektuurist elektrini, toidu säilitamisest epideemiateni, vürtsikaubandusest Eiffeli tornini, krinoliinidest tualettideni, samuti säravate, loovate ja tihti ekstsentriliste inimesteni selle kõige taustal. Ta avastas, et kuigi argielus ei näi olevat midagi tähelepanuväärset, peitub selles määratul hulgal ajalugu, huvitavat ning erutavat, koguni pisut ohtlikku, mis varitseb iga maja soppides. Kui tema „A Short History of Nearly Everything” (e. k „Kõiksuse lühilugu”) oli maailma, universumi ja kõige selles leiduva lai panoraam, siis käesolev raamat uurib mikroskoobi all argielu. Bryson läheneb siingi kõigele sama vastupandamatu uudishimuga, valdava vaimukusega, kirjutab stiilset proosat ja jutustab meisterlikult lugusid. Needsamad omadused tegid „Kõiksuse lühiloost” viimase kümnendi kiidetumaid raamatuid, pakkudes ühe nauditavaima ja õpetlikuma teose meie elukorraldusest.


Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
Pane hinne:
Mõtterelv
8.0
2 hindajat

150. Mõtterelv
Philip M. Taylor

Philip M. Taylor (1954–2010) õppis ja elas terve elu Inglismaal Leedsis: lõpetas seal ülikooli, alustas teaduskarjääri, sai professoriks ja ka suri kõigest 56aastaselt. Nende kuivade sõnade taga on aga särav karjäär, karismaatiline professor, kellele õpilased üle kogu maailma on teinud väga emotsionaalseid järelehüüdeid. Teie ees on Philip M. Taylori teos originaalpealkirjaga „Munitions of the Mind”. Omal ajal oli selle raamatu ilmumine sensatsioon ja teos muutus kohe valdkonna lauaraamatuks, nüüd juba klassikaks. See oli pikka aega ainuke propaganda ajalugu vanaajast kaasajani käsitlev teos, mille põhjal sai huviline luua ettekujutuse sellest, mis on propaganda. Raul Rebane Käesolev raamat käsitleb propaganda vahendeid. Mitte seda, kas toode (nagu sõda või religioon) on vajalik või mitte, kas see on õige või vale, õiglane või ebaõiglane. Uuritakse vaid vahendeid, mille abil toodet – edukalt või edutult – turustatakse. Raamat annab lugejale teadmisi, kuidas propaganda on arenenud, kuidas seda ära tunda ja milliseid eesmärke võib see eneses peita. Propaganda – nagu sõnastas üks Inglise välisministeeriumi ametnik 1920ndate lõpus – on „hea sõna, mis on läinud nihu“. Propaganda ei pruugi olla halb, nagu enamik arvab. Näiteks, eks ole ju „õiglasest sõjast“ rääkides seda toetav propaganda õigustatud? Ja kui sõda on „vajalik“, on seda ju propagandagi?


Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
Pane hinne: