Tallinna söögikohad, restoranid, kohvikud, baarid - Arvustus.com arvustused

“Tagasihoidlikku majakesse Kadriorus on end sisse seadnud restoran Mantel & Korsten. Interjöör on väheambitsioonikas, aga toit küll mitte. Menüüst leiab raikala ja muud huvitavat, toidud näevad väga kenad välja ja neid tutvustatakse just paraja põhjalikkusega. Teenindus ongi üleni meeldiv, ehkki arve toomiseks meie märkamisega läks natuke liiga kaua aega.

Toidud on niisiis ilusad ja huvitavad, aga tegelikult mingit väga erilist maitseelamust ma ei saanud. Ei eelroog, põhiroog ega magustoit veennud mind Mantlisse Ja Korstnasse tagasi tulema. See ei olnud paha (ehkki mõndagi jäi taldrikule üle, mida tipprestoranis mul tavaliselt ei juhtu), aga mitte oma hinda väärt. Kahepeale ligi 90 eurot ei tundunud võrdväärne saadud elamusega.”

“Midagi väga erilist ei ole, aga täiesti keskmise piires hea. Asukoht mulle muidu meeldib, ei ole päris linnakära sees ja Arigato keskus on iseenesest ka sümpaatne, nii et peale sealset väikest lõõgastust on Tomatis hea keha kinnitada küll.”

“Omanäolise hõrgutava maiusevalikuga koht, kust võimalik moosi-halvaad ja siirupiga küpsetisi kaasa osta või ka kohapeal nautida. Viimase tarvis on olemas lauad, juurde saab võtta türgi kohvi ning pakutakse ka praade.
Seal on kaks väga head asja. Üks neist on mõnus tüdri toitude maitse, teine on teenindus. Täiesti harukordne ja mitte ainult lõunamaiselt hea ja siiralt südamlik, vaid ka omamoodi kummaline. Näiteks võttis teenindaja, kellega veidike jutule sain, laualt mu päikseprillid ja proovis neid endale ette, seepeale läks sõna lausumata prillidega umbes minutiks teise ruumi ja tuli siis tagasi, öeldes, et need sobivad talle hästi -- oli peegli ees proovimas käinud, küsimata. Seda ma absoluutselt pahaks ei pannud ja polnud hetkekski hirmu, et prillidest ilma võiksin jääda, nagu analoogses situatsioonis Türgis ilmselt tundnud oleks. See oli osa originaalsest kogemusest, mis pani seda kohta veelgi enam austama.
Muide, teenindajad räägivad seal türgi ja inglise keelt, pihtalt eesti keelega saab läbi vaid viipekeelt kasutades ja žestikuleerides, muidu oskavad nad eesti keeles vist öelda vaid "kuidas läheb?" ja "aitäh". Aga ka see ei häiri mind. Vastupidi, ongi tunne, nagu oleks välismaal.”

“Kurb küll, aga seda restorani ei saa küll soovitada. Sisse astudes tundub, et tegemist võib olla päris hea restoraniga, sisekujundus on maitsekas ja telekast tuleb Bollywoodi film. Lauda istudes hakkab aga õige pea jahe, ehkki me istume uksest üksjagu kaugel.
Tuuakse menüü, tellime esmalt kannu rohelist ja kannu puuviljateed. Kui tee saabub, selgub, et mõlemad on puuviljateed, kuigi kannud on isegi välimuselt erinevad ja üks tundub olevat suurem kui teine.
Tellime toidud.
Ootame.
Ootame.
Ootame.
Umbes tund aega hiljem saabub Tom Kha supp, millel puudub kookose maitse, küll on seal aga rohkelt sidrunihapusust ning võinaan, umbes sentimeetri paksuste nätskete latakatena. Varsti saabub ka sealiharoog (mis on tõesti maitsev, liha on väga pehme ja lausa sulab suus) ning veel kaks erinevat naani, mõlemad on üksjagu vürtsised. Menüüs lubatakse iga roaga kaasa riisi, meie seltskonna mõned liikmed palusid lisaks riisile ka nuudleid, teenindaja küsis veel üle, kas kindlasti lisaks? Jah, vastati. Riis jäigi muide tulemata.
Teenindajad olid seal muidu meeldivad inimesed ja heatahtlikud, aga et seal kulus meeletu aeg, oli külm ja enamus toitu ei olnud arvestataval tasemel ning mõni toit unustati üldse tuua ning mõni tellimus aeti segi, siis soovitust see restoran paraku ei saa. Kahju küll, olnuks tore avastada üks uus vahva india restoran Tallinnas.”

“Toidukohana ei ole selle paiga väärtus eriti kõrge, kui hindaks aga ürituste kategoorias, siis saaks kindlasti kõrgema hinde.”

“Tellisime vaid magustoidud, kuid pole vist siiski tahtmist sinna tagasi minna. Lauale toodi banaan mis oli poolitamata, koos yhe palli jååtisega ja maasikamoosiga. Huvitav, et meil ei teata mis on Banana Split. Esimese Google otsingu peale tuleb vålja selline Banana Split, nagu teda igal pool mujal pakutakse, poolitatud banaan koos kolme erineva jååtisepalliga, mis on kaetud sokolaadikastme ja kaunistustega. Teiseks magustoiduks oli puuviljasalat mis oli uputatud viletsasse ananassimahla ja kaetud vahukoorega. Teenindus oli kyll hea, kuid sellest jååb natuke våheks krøbedate hindade juures.”