- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
49.
Sorrow and Joy (2013)
Nils Malmros
Taani filmi „Kurbus ja rõõm” lavastajat Nils Malmrosi võib kutsuda vanameistriks, kes oma esimesi katsetusi filmi vallas tegi Prantsuse uue laine liikumise jälgedes, ning kelle kõige esimesed linateosed valmisid juba 1960ndate lõpus. Tema verivärske ja kümnes täispikk film on sügavalt autobiograafiline ja viib meid tagasi aega, kui Malmros elas Århusi väikelinnas. On 1984. aasta talv. Filmirežissöör Johannes saabub koju järjekordselt komandeeringult ja saab vanematelt teada kohutava tõe. Tema naine Signe on äsja tapnud nende 9 kuu vanuse tütre Maria ja viibib nüüd kinnise režiimiga vanglas. Ei mees, naise lähedased ega ka kogukond ei suuda mõista, kuidas noor ja lahke kooliõpetaja võis tappa oma lihase lapse. Kuid hoolimata julmast tragöödiast on Johannesel see omadus, mis teeb inimesest inimese – kaastunne ja südametunnistus. Ta viib ennast kurssi kohtusüsteemiga, et aidata naine välja üha koomale tõmbuvast ringist, mille keskel Signe võib samuti surra. Mees tunneb toimunu süüd ka endal ja tahab naist tagasi, et koos temaga leinata ja eluga edasi minna. „Kurbus ja rõõm” on hea näide Skandinaavia kvaliteetdraamast, kus väga põhjalikul moel tegeletakse inimpsüühika lahkamisega, visates õhku küsimuse, miks ja kuidas heaoluühiskonnas sellised tragöödiad juhtuvad. Johannese rollis astub üles Thomas Vinterbergi filmist „Submarino” tuttav Jakob Cedergren, kes teeb pearolli teiseski PÖFFil linastuvas linateoses „Faro”. Helmut Jänes
Lisas OliverL 16.11.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
50.
Sorrow and Joy (2013)
Nils Malmros
Taani filmi „Kurbus ja rõõm” lavastajat Nils Malmrosi võib kutsuda vanameistriks, kes oma esimesi katsetusi filmi vallas tegi Prantsuse uue laine liikumise jälgedes, ning kelle kõige esimesed linateosed valmisid juba 1960ndate lõpus. Tema verivärske ja kümnes täispikk film on sügavalt autobiograafiline ja viib meid tagasi aega, kui Malmros elas Århusi väikelinnas.
On 1984. aasta talv. Filmirežissöör Johannes saabub koju järjekordselt komandeeringult ja saab vanematelt teada kohutava tõe. Tema naine Signe on äsja tapnud nende 9 kuu vanuse tütre Maria ja viibib nüüd kinnise režiimiga vanglas. Ei mees, naise lähedased ega ka kogukond ei suuda mõista, kuidas noor ja lahke kooliõpetaja võis tappa oma lihase lapse. Kuid hoolimata julmast tragöödiast on Johannesel see omadus, mis teeb inimesest inimese – kaastunne ja südametunnistus. Ta viib ennast kurssi kohtusüsteemiga, et aidata naine välja üha koomale tõmbuvast ringist, mille keskel Signe võib samuti surra. Mees tunneb toimunu süüd ka endal ja tahab naist tagasi, et koos temaga leinata ja eluga edasi minna.
„Kurbus ja rõõm” on hea näide Skandinaavia kvaliteetdraamast, kus väga põhjalikul moel tegeletakse inimpsüühika lahkamisega, visates õhku küsimuse, miks ja kuidas heaoluühiskonnas sellised tragöödiad juhtuvad. Johannese rollis astub üles Thomas Vinterbergi filmist „Submarino” tuttav Jakob Cedergren, kes teeb pearolli teiseski PÖFFil linastuvas linateoses „Faro”.
Helmut Jänes
Lisas OliverL 16.11.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
51.
The Amazing Catfish (2013)
Claudia Sainte-Luce
Claudia kohtub erakorralise meditsiini osakonnas Marthaga. Tutvus esmapilgul ekstsentrilise üksikemaga pöörab seni sotsiaalselt isoleeritult elanud Claudia igapäeva pea peale, kui eneselegi ootamatult avastab ta end hoolitsemas rasket haigust põdeva naise nelja lapse eest. Aegamööda saab üksildasest võõrast pereliige, kelle kohalolu aitab kanda pea talumatult rasket koormat.
See südamlik ja helge film heidab tundliku pilgu peresuhetele ja -väärtustele. Ühes sellega tõstatab ka küsimuse – mida tähendab üldse perekond. Elus on kordi, kui ootuspärane peremudel ema-isa-lapsed ei ole lihtsalt võimalik. Kuid ka siis loob leidlik inimvaim enesele sobiva tugivõrgustiku ja pereliikmeteks võivad saada inimesed, kel peale valmisoleku olla toeks ei ole ühtegi teist sidet. Ei veresidemeid, seaduse ees sõlmitud lepinguid. On vaid soov kuuluda ja saada osa sellest üürikesest imest, mille nimi on elu.
Agnès Godardi tugev operaatoritöö kujutab ilmekalt tegelaste siseelu, aidates kaasa Claudia Sainte-Luce esimese täispika mängufilmi õnnestumisele. Nii on juba koju toodud tunnustus Locarno ja Toronto filmifestivalidelt, kus värske linateos on jäänud silma erakordse soojuse ja lihtsusega, millega kujutatakse perekonna olemust ja igapäevast toimimist.
Katriin Kütt
Lisas OliverL 16.11.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
52.
Rio 2096: A Story of Love and Fury (2013)
Luiz Bolognesi
1500 avastati Brasiilia portugali maadeavastajate poolt – kohalikele asunikele tähendas see aga, et maadeavastamisele järgnesid koloniseerimine, orjus, poliitilised rahutused ja diktaatorlus. Kuid trotsides võõraid võime, leidus rahva seas üks, kellele oli antud missioon oma inimeste eest seista. Väljavalitu, kelle osaks langesid kõrgemalt poolt omistatud inimpiire ületavad võimed, asus võitlema oma rahva vabaduse eest. Surematu sõdalase edasiviivaks innustajaks saab kaunis Janina, kellega tormiline neid saatus kord liidab, kord lahutab. Film loob seiklusrohke narratiivi sellest, missuguseid katsumusi on pidanud läbi elama üks põline Lõuna-Ameerika rahvas, ning liidab sinna peategelase isikliku tasandi - igavese armastuse, mis hoiab kustumatu leegina üleval sõjamehe vankumatut vaprust. Rio 2096: A Story of Love and Fury on brasiilia animeeritud täispikk draama, mis on ühelt poolt sci-fi nägemus tulevikust, kuid teisalt tagasivaade Brasiilia ajaloosündmustele, mis saavad kokku visuaalseks tervikuks – õnnestunud kombinatsioon mütoloogiast, fantaasiast ja armastusest. Film võitis maailmakuulsal Annecy filmifestivalil 2013 täispikkade filmide kategoorias esikoha.
Lisas OliverL 16.11.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
53.
The Dance of Reality (2013)
Alejandro Jodorowsky
Alejandro Jodorowsky on klassifitseerimatu kirjanik, kes on kirjutanud nii filme, koomikseid, esseid, poeesiat kui ka müstikat ning on psühhomaagia kontseptsiooni leiutaja. Pärast 23aastast eemalolekut filmimaailmast valis ta kauaoodatud tagasitulekufilmi teemaks oma elu (väljamõeldud autobiograafia).
Jodorowsky saavutas kuulsuse väga edukate kultusfilmidega „El Topo” (1970) ja „Püha mägi” (1973). „Tants reaalsusega” avastseenis loeb režissöör ise veidrate assotsiatsioonidega luuletust: raha võrreldakse verega, Kristust Buddhaga jne. Esimesest hetkest on selge, et see, mis muutis ta aastateks keskööfilmide kuningaks, on veel alles.
130 minuti jooksul on aega elust suuremaks seikluseks, rikkalikuks ning veidraks pildikeeleks ning visuaalselt ennekuulmatuks ekstsentrilisuseks. Diktaatorlikult võimas isa, armastatud ooperilauljast ema ning paljud teised saadavad meid reisil Fellinist Todd Brownini, Buñuelist Kusturicani, sürreaalsest nostalgiast B-filmini, unikaalse ja eripärase Jodorowskyni.
Vaataja ainus valik on anda alla, vabastada oma meeled, olla paindlik ning lasta end juhtida selles traagilises, tihti ülimalt meelelahutuslikus, peaaegu joonisfilmilikus mängulises loos. Nauditav sonimine, soniv nauding.
Javier Garcia Puerto
Lisas OliverL 16.11.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
54.
Maïna (2013)
Michel Poulette
Maïna on innu hõimupealiku tütar, kelle elu muutub täielikult, kui kasuema surivoodil antud lubaduse pidamiseks järgneb neiu võõra hõimu liikmetele, kes on vangistanud tema noorema venna. Langedes aga ise võõraste võimu alla, on Maina sunnitud võtma ette pika teekonna kaugele põhja – inuittide kodukohta – maale, kus ei kasva puid ja millel ei ole värvi. Ometi just see ettearvamatu rännak lubab Maïnal avastada oma tõelise olemuse. See film viib vaatajad maagilise loodusega maastikele, kus maalilised metsad, karged kärestikud ning lummavad lumeväljad ei ole pelgaks kõrvalkommentaariks, vaid neis elavate inimeste pärisosaks. Selliselt ei markeeri Maïna teekond üksi väliste piiride ületamist, vaid näitab ilmekalt sisemiste raamide purustamist, mille hävides on alles võimalik vastu astuda oma saatusele. 18. sajandi metsiku Arktika looduse rüppe viidud kaasahaarav draama põhineb Dominique Demersi romaanil. „Maïna” jätkab inuittide maad ja rahvast tutvustava missiooniga, nagu enne seda on teinud rohkesti auhindu korjanud filmid „Atanarjuat (Välejalg)”, „Knud Rasmusseni päevikud”, „Elu olulised asjad” ja „Enne homset”. Katriin Kütt
Lisas OliverL 16.11.2013