Draamafilmid - Arvustus.com arvustused

“Tegemist on millegi enama, kui tavalise noortefilmiga. Vastasel juhul oleks Charlie sujuvalt muutunud kõige populaarsemaks ja vingemaks kutiks koolis. Alguses sai talle kaasa tuntud, seda toredam oli näha, kuidas Charlie sõpru leidis. Vaikne olek ja kerge kohmakus ei kadunud silmapilkselt. Tegelased tundusid kuidagi eriti reaalsed, koos olles olid nad enamasti rõõmsameelsed, kuid igaühel neist oli oma minevik ja probleemid. Üllatus tuli ootamatult, siiski päris taevani seda ei kiidaks. Kõige enam jättis positiivse ja omapärase mulje Patrick.”

“Veel üks film, mida tutvustati kui komöödiat, mis on aga selge draama ja pealegi selline igavamat sorti. Algab küll tempokalt ja lootustandvalt, aga siis raugeb tempo olematuks ja ühe hetkel see film mul pooleli jäigi...”

“Omajagu ebaloogilisust (aga ulme puhul on vist ilma selleta üsna raske ka läbi saada), muidu päris ok film. Tujutõstev kogemust just ei olnud ja natuke oli kahju, et see ilus Elyseum, kus ma ise ka hea meelega elaks, niimoodi otsast lagunema hakkas..”

“Võrreldes raamatuga, on päris palju ära jäetud, aga see on nii mahuka teose puhul ka loomulik. Muidugi polnud ka film teab mis lühike -- 2 h 28 min. Mingil hetkel tundus küll, et on juba jõle kaua kestnud, aga see moment möödus kiiresti. See on filmi puhul hea märk, kui tundub lühem, kui tegelikult on.
Niisiis, ärajäänud kohtadest saan ma aru. Ka üks suuremaid liine on vahele jäetud (Erika töökohavahetus ja sellega seonduv), aga see tunduski mulle juba raamatus kergelt üleliigsena. Sellest ma puudust ei tundnud. Veidral kombel oli aga mitmeid detaile võrreldes raamatuga moonutatud, ka sellistel puhkudel, kus see filmile midagi juurde ei andnud. Autori ja fännide austamise nimel võinuks need siiski autentselt teha.
Huvitav oli vaadata, et rootsi filmis olid ka peaosalistest näitlejad võrdlemisi... kui mitte inetud, siis vähemalt muhklike nägudega ja kergelt väsinud ja kortsulised. Isegi tegelased, keda autor oli kirjeldanud parajate sekspommidena, olid filmis õite tagasihoidlikud. Hollywoodi filmis sellist asja juba ei näe. Vaid mõned statistid olid rootslaslikult kenad.”

“Aina süngemaks läheb, aga mitte halvemaks. Tegelikult on lugu vähem magus kui eelmistes filmides ja isegi Bella läbielamised teemal "millest kõik pean loobuma, kui mind vampiiriks muudetakse" ei mõju läägelt, vaid lausa usutavalt. Kindlasti ei oleks selline valik väga lihtne ja tore, et kirjanik/lavastaja sellele teele pole läinud. See muudab selle fantaasiafilmi natuke realistlikumaks.
Huvitava visuaalse uuendusena mõjuvad vampiiride tapmisel nende kristallina purunevad kehad.”