- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
97.
Nymphomaniac: Volume 2 (2013)
Lars von Trier
Skandaalse Lars von Trieri seksipõneviku teises peatükis jätkub end nümfomaaniks tembeldanud peategelase Joe (Charlotte Gainsbourg) seksuaalsete kogemuste lahtiharutamine. Ta jutustab oma seiklustest vanapoiss Seligmanile (Stellan Skarsgård), kes leidis Joe tänavalt poolteadvusetu ja läbipekstuna. Lugu võtab süngemad toonid ja ilmsiks tulevad Joe õnnetu saatuse põhjused. Kaasa teevad Willem Dafoe, Jamie Bell, Udo Kier jt Eestikeelne pealkiri: Nümfomaan II osa
Lisas sipsik 03.02.2014
“Esimene osa oli suhteliselt malbe selle teise kõrval. Mõned stseenid tekitavad küsimuse nende vajalikkuses, aga samas selgitavad mingil määral Joe olemust.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
98.
Elavad pildid (2012)
Hardi Volmer
Filmi peategelane Helmi sünnib parun von Strandmanni majja Tallinna vanalinnas aastal 1908. Ainus, mida ta kindlalt teab, on see, et ta ema oli eesti soost teenijatüdruk. Kõik muu selgub elu käigus ning elul, mis kulgeb läbi sajandi, on Helmi jaoks mõndagi varuks. Selles majas ta rõõmustab ja kannatab, ihaleb ja pettub. Siin kasvab ta üles koos noorhärra Erikuga ning ootab oma suure armastuse õitselepuhkemist. Sama maja allkorrusel elab kinomehaanik Julius, kes ei ole Helmi suhtes sugugi ükskõikne. Loomulikult ulatuvad majja ka ajaloo suured sündmused. Parketti tallavad nii sõdurikirsad kui härraste lakksaapad, majja mahub inimsaatusi kaugelt ja lähedalt, omi ja võõraid. Helmi kodu jõuab olla kord saksa salong, kord revolutsioonimuuseum, kord töölisklassi ühiskortergi. Vabaduse saabudes hakkavad maja ümber sebima kinnisvarasulid. Heitlikes aegades püsivad muutumatuna vaid kinosaal, mis elavaid pilte ekraanile paiskab, ning Juliuse vaikne armastus Helmi vastu. Režissöör Hardi Volmer ühendab oma ajaloolises armastusfilmis nii varajase tummfilmi groteski kui kino kuldaja melodraamat, nii eepikat kui komöödiat. Osades Sandra Uusberg, Priit Võigemast, Anu Lamp, Tõnu Oja, Ita Ever, Aarne Üksküla, Ain Mäeots, Hendrik Toompere juunior juunior, Marika Vaarik jt. Režissöör Hardi Volmer, stsenaristid Peep Pedmanson ja Hardi Volmer, kunstnik Kalju Kivi, operaator Kristjan-Jaak Nuudi. Produtsent Anneli Ahven, tootja Exitfilm.
Lisas cantabile 18.02.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
99.
Like Someone in Love (2013)
Abbas Kiarostami
Iraani lavastaja Kiarostami armastab minimalistlikke filme. Eelmise tegi ta Itaalias, seekordne ekraanilugu areneb Jaapanis. Kaks aastat otsis ta näitlejat peaossa – mängima eakat professorit. Et ta ehitab peategelase ümber kogu loo, oli näitleja leidmine talle ülioluline. Selleks sai tollal 82aastane mees, kes on küll eluaeg mänginud kinos ja teles, kuid alati episoodides tagaplaanil ja polnud filmides lausunud ühtki sõna – Tadashi Okuno. Süžee areneb järgmiselt. 82aastase professori juurde saadab baariomanik ööseks neiu, call-girl’i, kes päeval on üliõpilane (Rin Takanashi). Järgmisel hommikul sõidutab professor neiu ülikooli juurde, kus nad kohtavad neiu armukadedat kallimat (Ryo Kase). Noormees peab professorit neiu vanaisaks ja see võtab rolli omaks. Selline äravahetamine qui pro quo teeb vanast mehest justkui kaitsja, keda õrn neiu suures linnas vajab, ja neiust kujuneb nagu tütretütar, kellest mees oleks nagu võõrdunud. Neiu noor kallim on selgesihiline karakter, vana mehe ja noore neiu vaheline suhe jääb ambivalentseks. Kiarostami arendab filmi rahulikult, ja lõpetab siis ootamatult. Ilmselt leidis ta, et film pööraks kas siis komöödiaks, või tragöödiaks, ja kumbatki lõppu ta ei soovinud. Filmis on nauditavaid visuaalseid ja sõnalisi stseene, mida karakteriarendus siiski ei toeta. Tegevus areneb pea eranditult autos (auto on Kiarostami filmides sageli tegevuspaigaks), ja professori korteris. Auto kulgeb linnas, autos sõlmub lugu, arenevad konfliktid ja leppimused. Takeshi Kitano varjundirikas operaatoritöö lisab filmile nüansse. Pikkadest kaadritest kujundab kolme peaosalise jaoks sobiva rütmi režissööri poeg Bahman Kiarostami, filmi monteerija. Pealkirja on režissöör võtnud Ella Fitzgeraldi lauluridadest: „Sometimes the things I do astound me / mostly whenever you’re around me / lately I seem to walk as though I have wings / run into things like someone in love.” Jaan Ruus Eestikeelne pealkiri: JUST NAGU ARMUNUD
Lisas cantabile 18.02.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
100.
Byzantium (2013)
Neil Jordan
BÜTSANTS on tunnustatud iiri režissööri Neil Jordani ("Intervjuu vampiiriga", "The Crying Game") seksikas ja stiilne vampiiripõnevik, mille peaosades mängivad Gemma Arterton ja Saoirse Ronan. Ühel päeval ilmuvad Inglismaa rannalinna kaks salapärast naist ning kohe lähevad liikvele kuulujutud - on nad ikka õed või hoopis ema ja tütar? Praktiliselt meelestatud Clara (Gemma Arterton, "007 - Veidi lohutust", "Pärsia prints - Ajaliiv", "Nõiakütid Hans ja Grete") müüb oma keha ning tutvub peagi häbeliku ja üksildase Noeliga, kes pakub naistele ulualust oma mahakäinud hotellis nimega BÜTSANTS. 16aastane Eleanor (Saoirse Ronan, „Keha”, „Hanna”, „Minu armsad luud”, "Lepitus") sõbruneb aga koolivend Frankiga, kellele ta paljastab nende saladuse. Selgub, et Clara, kes on Eleanorist vaid paar aastat vanem, on tegelikult tema ema. Nad on vampiirid, kes vajavad ellujäämiseks inimverd. Ühtäkki hakkavad vaikse väikelinna elanikud salapärastel asjaoludel surema. Näib, et minevik, mille eest naised on põgenenud, hakkab neile jälile jõudma... kohutavate tagajärgedega. Eestikeelne pealkiri: Bütsants
Lisas cantabile 29.07.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
101.
The Theory of Everything (2014)
James Marsh
See on erakordne lugu tänapäeva tõenäoliselt tuntuimast ja tunnustatuimast teadlasest Stephen Hawkingist, kes armub jäägitult Cambridge’i ülikooli kaastudengisse Jane Wilde’i. 21-aastaselt pannakse talle hirmuäratav diagnoos. Hawkingil avastatud motoorne närvihaigus viib noorelt teadlaselt peagi nii liikumis- kui kõnevõime ning seab lähiperspektiivis küsimärgi alla ka elu. Abikaasa Jane’i vankumatul toel ja julgustusel paneb Hawking aga just nüüd aluse oma kõige ambitsioonikamale teadustööle, uurides seda, mida tal endal kõige enam napib - aega. Koos saatust trotsides on nad teerajajaiks uutes teaduse ja meditsiini valdkondades, saavutades rohkem, kui nad eales oleksid osanud unistada. Eestikeelne pealkiri: Kõiksuse teooria.
Lisas AnnL 09.02.2015
“See film pani nutma õige mitmel korral ja pani mõtlema. Minu suur austus härra Hawkingu vastu kasvas veelgi ning eriti suur austus tekkis mul tema naise Jane vastu, kellele ma ise polnud varem tähelepanu pööranud. Tõesti väga kaunis lugu, mis paneb sind hindama väikeseid rõõme oma elus.
Muidugi suur kiitus ka näitlejatele, kes suutsid väga siiralt ning usutavalt kõiki emotsioone edasi anda. Tasub kindlasti vaadata. ”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
102.
Jane Eyre (2011)
Cary Fukunaga
19. sajand. Jane Eyre (Mia Wasikowska) põgeneb ootamatult Thornfield Hallist, kus ta töötas Edward Rochesteri (Michael Fassbender) hoolealuse Adèle Varensi guvernandina. Vaimuliku St. John Riversi (Jamie Bell) pere pakub talle ulualust ja tööd koduabilisena. Riversite hoole all kosudes meenutab Jane sündmusi, mis viisid tema pagemiseni... 10-aastaselt orvuks jäänud Jane (Amelia Clarkson) elab lapsepõlvekodus Gatesheadis oma külma ja hoolimatu tädi, pr Reedi (Sally Hawkins) juures. Lowoodi vaestekooli saadetud Jane’i ootab ees jätkuvalt julm kohtlemine, ent ta saab hea hariduse ja tutvub südamliku Helen Burnsiga (Freya Parks). Kui Helen haigestub surmavasse tõppe, on Jane kaotusvalust muserdatud, ent saab juurde otsustavust enese eest seista ja teha elus õigeid valikuid. Jane saabub Thornfieldi neiueas. Majapidajanna pr Fairfax (Judi Dench) kohtleb teda lahkelt ja südamlikult. Jane’i huvi äratab hr Rochester, kes mängib temaga mõistatusmänge, jutustab lugusid ning avaldab oma salamõtteid. Jane’i teevad rahutuks Rochesteri kummaline raskemeelsus ja majas, iseäranis aga keelatud pööningukambris, toimuvad kummalised sündmused. Ta tunneb hr Rochesteriga sügavat ja vastastikkust hingesidet, ent avastanud maja sünge saladuse, on ta sunnitud põgenema ja Riversite juurest peavarju otsima. Kui St. John Rivers teeb Jane’ile ootamatu ettepaneku, mõistab neiu, et peab Thornfieldi naasma – selleks, et kindlustada enda tulevikku ja saada üle saladusest, mis kummitab teda ning hr Rochesteri.
Lisas Linda 09.03.2011
“Olles mees, pole ma seda raamatut mõistagi kunagi lugenud, küll aga olen kuulnud, kui oluliseks seda paljud naised peavad. Nõnda olin siit-sealt ka pisut kuulnud, mis selles raamatus toimub.
Pean tunnistama, et mul hakkas seda filmi vaadates igav. See polnud halvasti tehtud film, pigem ikka selline BBC kvaliteetteos, aga ma ei ole vist õige sihtrühm. Juba peale esimest kolmandikku hakkasin mõtlema, et see film võiks nüüd läbi saada. Selles ei olnud kuigi palju meeldejäävat. Maastikuvaated ja kõik välivõtted olid eranditult pilves ilmaga filmitud, tõeline Inglismaa! Inimesed olid oma emotsioonides tohutult kivised... see viimane muidugi pidigi nii olema, kuna Jane'i kasvatus nõudis daamilt sellekohast tunnete peitmist, aga kui raamat andis tõenäoliselt võimaluse tema sisevõitlused kõik lahti kirjutada, siis sellest emotsioonitust näost oli õige raske midagi filmi järeldada.
Filmis oli paar südantlõhestav-ilusat kohta, aga enamus mõjus väga tuimalt nii visuaalselt kui idee poolest. Lõpp ei meeldinud mulle aga sugugi, seda, miks, ei saa ma aga välja öelda, ilma teiste üllatust rikkumata. Vestelnud raamatut lugenud kaasaga, sain selgeks, et raamat päris nii ootamatult ja küsimusi tekitavalt ei lõppenud.”
