Desertöör
10
1 hindaja

115. Desertöör
Edgar Pilt

Ei ole just tavaline, et ühest 1944. aastal Sõrve sääre lahingutest põgenenud väejooksikust saab (võltsdokumentide kaasabil ja Saaremaa metsavendade pealiku Elmar Ilbi mahitusel) täieõiguslik asjamees NKVDs ning Vastseliinas aastateks kohalik miilits. Hakates julgeolekumeeste seas samal ajal jultunult tegutsema metsavendade salakuulajana. Raamat sisaldab haaravalt tõetruu kirjelduse nõukogude vägede sissetungist Saaremaale ning hiljem end Saaremaal ja Võrumaal varjanud autori sidemetest kohalike metsavendadega, heites valgust paljude saatusele.


Lisas Marge-Elin Roose 03.09.2012
Pane hinne:
Muistendid igavikust
4.0
2 hindajat

116. Muistendid igavikust
Harri Jõgisalu

Raamat kõneleb inimese saamisloost, looduse keskel olemisest, loodusega suhtlemisest. Kuulsatest loodusteadlastest ja koodusteaduse arengust. Märkamata pole jäetud viimastel aastakümnetel ühiskonnas kehtinud vägivalla rakendamisi loodusteaduses. Samast ajast on teada meie oma sordiaretajad, selektsionäärid, kes on väsimatult olnud rohelise terakese teenistuses, aretanud tuumakama tera ja magusama viljaga uusi taimesorte, kõrge anniga kodulooma tõuge. Raamatu väljaandmisega tähistab kirjastus autori 90-ndat sünnipäeva!


Lisas Marge-Elin Roose 29.08.2012
Pane hinne:
Leegitseval piiril
8.6
7 hindajat

117. Leegitseval piiril
Henn Karits, Aadu Jõgiaas

Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatuse liikmete kolonel Henn Karitsa (organisatsiooni „Eesti Kodukaitse staabiülema asetäitja 1990, Eesti Piirivalveameti peadirektori asetäitja, logistikaülem 1990-2002) ja Aadu Jõgiaasa (Eesti Kodukaitse piirivalve sideteenistuse ülem, valitsuse salajase sidekeskuse ülem 1991) kirjutatud raamat „Leegitseval piiril käsitleb detailselt Eesti taasiseseisvumisele eelnenud sündmusi ajavahemikul mai 1990 - august 1991. Teoses kirjeldatakse Eesti Kodukaitse loomist ja Eesti piirivalve taasloomist. Tuletatakse meelde 1991. aasta jaanuarikriisi ja Eesti riigi ning Toompea kindlustamist, Eesti Vabariigi valitsuse salajast sidealast tegevust. Eraldi peatükk kirjeldab Eesti elektroonilist sõda Nõukogude armee vastu kui Pihkva Dessantdiviis koos eriüksusega asus hõivama Tallinna Teletorni. Need olid keerulised ja ohtlikud ajad, mil valmistuti otsusekindlalt Eestit kaitsma. Paljud endised kodukaitsjad, piirivalvurid, kaitseväelased, politseinikud jt taasiseseisvumise sündmustes osalenud leiavad ennast selle raamatu kaante vahelt. Teoses esineb ligi 5000 isiku nimi ja ca 150 ajaloolist fotot.


Lisas Marge-Elin Roose 29.08.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (4)

“Lugesin selle raamatu kohe peale kättesaamist läbi. Äärmiselt huvitavalt ja samas lakooniliselt on põnevaid sündmusi kirjeldatud, aga tollane õhustik tuli väga hästi meelde.
Selliseid raamatuid on väga vaja ning seda eriti noortele. Kohustuslikus korras peaks selle raamatu läbilugema kaitseväe - kaitseliidu (all-)ohvitserid ja jõustruktuurides teenistuses olijad. ”

07.09.2012 13:19 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Absoluutne sõda
6.3
3 hindajat

118. Absoluutne sõda
Chris Bellamy

Enam kui kümmekonna aasta pikkusele uurimistööle toetuvas monograafias käsitleb Chris Bellamy ajaloo suurima ja võikaima maa- ja õhusõja ajalugu. See oli absoluutne sõda, milles mõlemad pooled püüdsid jäägitult hävitada oma vastase, mistõttu mõlemad loobusid peaaegu kõigist tavapärastest piirangutest, mis muidu iseloomustavad „tsiviliseeritud“ riikide sõjalisi konflikte. Aastail 1941–1945 suutis Nõukogude Liit lõpuks hävitada sõjas, mida tänini nimetab Suureks isamaasõjaks, suurema osa Natsi-Saksamaa ja tema liitlaste maa- ja õhujõude. See oli Teise maailmasõja kõige otsustavama tähtsusega saavutus ning Bellamy üksikasjalik ülevaade kõneleb meile sellest nii Nõukogude kui ka Saksa poole pealt vaadatuna, sealhulgas pikast perioodist 1939. aasta augustist 1941. aasta juunini, mil Saksamaa ja Nõukogude Liit olid liitlased. Tuginedes rikkalikule materjalile, mis on tulnud päevavalgele pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ja heale sõjaliste ja poliitiliste strateegiate tundmisele, kujutab „Absoluutne sõda“ endast kahtlemata selle ajaloo julmima kokkupõrke üht põhjapanevamat käsitlust. Chris Bellamy omandas magistrikraadi sõjauuringute alal Londonis King’s College’is ning doktorikraadi Edinburghi ülikoolis. 1990. aastal sai temast ajalehe Independent sõjakorrespondent ning ta kirjutas reportaa˛e nii Lahesõjast, Bosniast kui ka Tšetšeeniast. 1997. aastal pöördus ta tagasi akadeemilisse maailma ning temast sai Cranfieldi ülikooli lektor, hiljem kaitseuuringute instituudi juhataja ning alates 2010. aastast on ta Greenwichi mereinstituudi direktor. 2008. aastal võitis ta „Absoluutse sõja“ eest RUSI Westminsteri sõjanduskirjanduse auhinna.


Lisas Marge-Elin Roose 29.08.2012
Pane hinne:
Toomas Hendrik Ilves. Kikilipsu taga. Presidendi elu lugu
4.5
2 hindajat

119. Toomas Hendrik Ilves. Kikilipsu taga. Presidendi elu lugu
Kristi Vainküla, Anneli Aasmäe, Krister Kivi, Kärt Blumberg, Kai Kalamees

Mida me õigupoolest teame oma presidendist peale selle, et ta kannab kikilipsu ja huvitub moodsast Eesti muusikast? Kui palju me teame hetkedest ja olukordadest, mis on teda mõjutanud ning suunanud? Sõpradest ja kaasteelistest, kes on teda inspireerinud ning tagant utsitanud? Ideedest ja mõtetest, millele pühendumine on tema silmad sädelema ning südame hüppama pannud? Kõige selleta oleks Toomas Hendrik Ilves hoopis teistsugune mees, kui ta on täna. Kuidas sai pikajuukselisest, vigast eesti keelt kõnelevast ja väliseestlastele pentsikult mõjuvast boheemlaslikust noorukist, kes keskkoolipäevil rock-muusikat mängitades tüdrukute südameid murdis, suur Eesti patrioot ja tagatipuks ka riigipea? Vastused leiate sellest raamatust, mis avab president Toomas Hendrik Ilvest siiani avalikkuse eest varjul olnud külgedest.


Lisas Marge-Elin Roose 29.08.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“See raamat ei anna vastust peamisele küsimusele. Ehkki küll lugesin läbi terve «Kikilipsu tagust» paljastava raamatu, ei saanud ma sotti, mida ütleb meile kikilips seda kandva meesterahva kohta. Õieti pole selles alapealkirja poolest «Presidendi elu loos» selgitatud sedagi, millal täpsemalt THI kikilipsule üle läks. Ei teavitada lugejat ka sellest, kas see bow tie meie pisiriigi esilipsu kandjale on maitse, moe või kultuuritausta küsimuseks.

Ainus lipsuküsimust valgustav lõik selles raamatus ei jätab asja siiski hämaraks:

Praeguseks tuntud kikilips on märkamatult Ilvese [siis Vaba Euroopa Raadio osakonnajuhi] garderoobi ilmunud, kuid ei kuulu veel lahutamatult imidži juurde. Jüri Estami [raadiokolleegi] meelest on kikilips tollase Müncheni tänavatel Baieri katoliiklikku kultuuri ja kandja vanust arvestades jõuline moenähtus ja räägib püüdlusest teistest erineda.

Jah, ainult et moe järgimise ja ümbruse trotsimise pürgimused motiividena on teineteise vastandid ega seleta lahti kelle tahes isiklikku lipsueelistust. Niisiis, raamat lipsu asjus küll ei rahulda ja midagi paremat selle 150 leheküljelt leidmata pean rahulduma omapoolse seletusega. Ja see on: kikilipsu taga on härra Ilvese lapsik meel. Kikilipsuga täismees sarnaneb siinkirjutajale igatpidi juukselehviga naisterahvaga. See on pentsik.

Pikemalt loe siit: http://holgerello.tumblr.com/post/32536344063/kikkis-lips”

29.09.2012 22:17 - Rello
Hinnang arvustusele:
  +0   -1
Kuninganna Elizabeth. Moodsa monarhi elu

120. Kuninganna Elizabeth. Moodsa monarhi elu
Sally Bedell Smith

Alates hetkest, mil ta 25-aastaselt troonile asus, on kuninganna Elizabeth II olnud lakkamatult avalikkuse huviorbiidis. Ent kui palju me tegelikult teame sellest pehme naeratusega monarhist? Kogenud kirjutaja Sally Bedell Smith viis läbi arvukaid intervjuusid ning sai kasutada varem avaldamata dokumente, et kergitada eesriiet, mis varjab kuninganna eraelu ja isikut. Seejuures on kuninganna naine, kes pole eales ühtki intervjuud andnud. Saame lugeda, kuidas Elizabeth sattus noore tüdrukuna ootamatult troonipärija rolli, kui tema onu troonist loobus. Me kohtume 19-aastase Lilibetiga, kes armub noorde mereväeohvitseri Philipisse ning otsustab temaga abielluda sõltumata oma vanemate soovist sobitada tütar mõne jõuka kõrgaristokraadiga. Näeme printsessi Teise maailmasõja ajal sõjaväemasinaid remontimas. Me näeme noore kuninganna pingutusi leida tasakaalu töö ja väikeste laste vahel. Näeme ka tema lähisuhteid prints Philipiga, tema truu kaasa ja elu armastusega; tema laste muresid ja nende õnnetuid abielusid; lapselapsi ja sõpru. Faktitäpne ning samas haarav raamat annab meile lähivaate naisest, kes on seni olnud jälgitav vaid kaugelt.


Lisas Marge-Elin Roose 08.08.2012
Pane hinne: