- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
55.
Kuningamäng ärkamisaja koidikul
Aldur Vunk
“Kuningamäng” oli pärisorjuslike talupoegade kaardimäng, milles iga mängu järel vahetati rolle. Mängijate nimetuste – kuningas, kindral, kubjas, vanem talupoeg ja noorem talupoeg – taha on raamatu autor filosoofiadoktor Aldur Vunk loonud koondkujud 18. ja 19. sajandil Liivimaa kubermangus reaalselt elanud perekondadest. See on raamat Eesti ühiskonna kujunemisloost, mida vormisid nii lihtsate kui erakordsete inimeste elutööd.
Lisas Marge-Elin Roose 25.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
56.
Natsionalism - moodsa rahvuste maailma religioon
R.J.B. Bosworth
Miks nii paljud meist paisuvad uhkusest, kuuldes oma riigi hümni või nähes rahvuslippu? Miks seletame seda, kes oleme, rahvuse kaudu? Miks poliitikud lubavad alati seista eelkõige „rahvuslike väärtuste” kaitsel? Rahvus on loomulik, igapäevane ja kõikehõlmav osa meie elust, kõik kuuluvad mingi rahva hulka, igaühel on kodumaa, millega ollakse seotud … Milline näib seesugune rahvuste maailm aga inimesele, kes enda sõnutsi on kosmopoliit, eelistab globaalset ja üldinimlikku ning üritab võimalikult palju seotust rahvusliku päritoluga vältida? Tema seisukohad võivad olla harjumatud, okeerivad, nendega ei pruugi nõustuda, kuid kindlasti ei ole see üksikisiku, vaid pigem levinud mõtteviis. Selleks et maailmas toimuvat ja reageeringuid sellele paremini mõista, olekski vaja tunda seda meie tavaarusaamadest nii erinevat vaatenurka. Oma kriitilises käsitluses, mis on kirja pandud iroonilise kerguse ja nõtkusega, uurib R. J. B. Bosworth inimkonna rahvusgruppideks jagunemise algupära ja eesmärke. Raamat vaatleb natsionalismi ajalugu, väites, et tänapäeval on ähvardavalt kasvanud see, mida võib nimetada fundamentaalseks natsionalismiks. See muutub ohtlikuks, kui hakatakse nõudma kogu inimliku empaatia rahvuskeskseks muutmist, ülistades pigem natsionalistlikke – mitte üldinimlikke ja tsiviliseeritud – väärtusi, kui globaliseeruvas maailmas taaselustuvad ideed, mis olid valitsevad maailmasõdadevahelisel ajajärgul. Raamat kutsub meid mõtisklema selle üle, kas tsiviliseeritud maailmas tohiks olla kohta rahvuslikule fundamentalismile. R. J. B. Bosworth on Austraalia ajaloolane, kellelt on ilmunud paarikümmend raamatut, sealhulgas mitmeid auhindu võitnud „Mussolini” (2002) ja Mussolini’s Italy” (2005).
Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
57.
Kaksteist keisrit
Anthony A. Barrett
Rooma impeerium kujutab endast üht Euroopa ajaloo kõige olulisemat perioodi, mil loodud institutsioonid ühel või teisel kujul veel tänapäevalgi eksisteerivad. Selle impeeriumi keskpunktis seisid keisrid. „Kaksteist keisrit“ jutustab Rooma kõige tähtsamatest ja tähelepanuväärsematest valitsejatest. Iga peatükk, Augustusest Justinianuseni, kujutab üht keisrit kõigi ta vooruste ja vigadega. Kaksteist ajaloolasest autorit toovad esile iga imperaatori eripärad ja võimed, mille toel nood Rooma tsivilisatsiooni kujundasid ja ajaloos oma koha leidsid, pakkudes eri allikate alusel põhjalikke ja vahest ka harjumuspärasest vaatenurgast erinevaid portreesid. Kogumiku koostaja Anthony A. Barrett on Briti Columbia Ülikooli emeriitprofessor, arvukate Rooma ajalugu käsitlevate raamatute ja artiklite autor. Koostaja Anthony A. Barrett
Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
58.
Salauksed avanevad
Tõnu Õim
Kahekordne kirimale maailmameister Tõnu Õim kutsub selles raamatus lugejat kaasa teekonnale meie ärkamisaja seni vähetuntud radadele, teekaaslasteks kuue kuulsa baltisaksa aadlisuguvõsa (Amelung, von Bock, von Fick, von Lauw, von Lilienfeld ja von Manteuffel) nelja põlvkonna esindajad, kes Eestimaa arengus tähtsat rolli mängisid. XVIII sajandi algus... Tallinnas jäi pärast Põhjasõda elama vaid 2000 inimest, sestap kujunes Eestimaa majanduslikuks ja kultuuriliseks keskuseks Kesk-Eesti, eriti aga Põltsamaa–Võisiku–Tartu piirkond. Balti alade suurim tolleaegne tehastekompleks – Amelungide klaasimanufaktuurid – paiknes just Põltsamaa – Võisiku kandis. Loomulikult soosis majanduslik edu neid, kel rohkem või vähem sidemeid Venemaa keisrikojaga, ja mitmete eespoolmainitud väärikate härrasmeeste elu oligi tihedalt seotud toonaste Venemaa valitsejate omaga, kellest kõige olulisemat rolli Eestimaa jaoks mängis kindlasti Katariina Suur. Kuidas on see kõik seotud aga malega? Saate teada, kui avate käesoleva raamatu...
Lisas Marge-Elin Roose 03.01.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
59.
Neli presidenti
Hellar Grabbi
Hellar Grabbi tutvustab oma neljandas mälestuslike esseede raamatus lugejale nelja tagapõhjalt ja iseloomult täiesti erinevat meest, keda ühendab see, et eesti rahvas on neid austanud valimisega kõige kõrgemale ametikohale riigis. Lapsepõlves kohtus Grabbi Konstantin Pätsiga, Eesti taasiseseisvumise nimel tööd tehes Lennart Meri ja Arnold Rüütliga, raadioajakirjaniku ja literaadina kolleeg Toomas Hendrik Ilvesega. Grabbi küsib, kus asub nende meeste hingemaa ning vastab igaühe puhul erinevalt. Raamat ei piirdu ainult presidentidega. Autor jutustab isiklikust vaatevinklist Eesti Vabariigi taasiseseisvumise loo ja räägib selle kangelastest. Toetudes oma kogemusele valimispropaganda ja strateegia vallas, näitab ta rahvuslike väikeparteide ja valimisliitude edu ja langust 1990-ndate esimesel poolel. Eestlasliku vastupidavuse, jonni ja edasipürgimise jooned läbivad ühtviisi nii kodu- kui ka väliseestlaste elu-olu, pürgimisi ja suuremaid ettevõtmisi. Pagulaselule pühendatud peatükkides keskendub Grabbi poliitiliste malekäikude kõrval ka eestlaste kultuurielu korraldamisele ja ajakirjale “Vaba Eesti”. Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Lisas sipsik 27.03.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
60.
Vaba riigi tulek
Tarmo Vahter
Rohkem kui 300-leheküljeline teos kirjeldab dokumentaaljutustusena Eesti iseseisvuse taastamise kuut otsustavat kuud 1991. aastal. Teos põhineb suures osas uudsel arhiivimaterjalil. Lugu käivitub märtsis 1991 Valges Majas, kus president George Bush kohtub Arnold Rüütli ja Lennart Meriga. Sellele järgnevad kirjeldused Moskvas, Berliinis ja mujal peetud salakõnelustest. Välisministeerium lubas Vahteril tutvuda tollaste memodega, mida ei ole seni avalikustatud. Samuti kasutas ta USA, Rootsi ja teiste riikide arhiivimaterjale. Avalikkus saab esimest korda lugeda Eesti saatuse üle peetud läbirääkimistest,” ütleb Vahter. Varem kasutamata allikate põhjal avab raamat ka Eesti sisepoliitikat. Näiteks selgub, mida räägiti Edgar Savisaare valitsuse istungitel ja mida arvati Rahvarindest Tunne Kelami juhitavas Eesti Komitees. Samuti tuleb juttu Jaan Tootsi eriteenistuse ja Jüri Pihli kaitsepolitsei võitlusest Interrindega. Teoses on üle 140 foto ja dokumendi, neist paljud avaldatakse esimest korda.
Lisas Bernhold 19.08.2011
“Rohke pildimaterjaliga, kus näeb noori poliitikuid, kes praeguseks vanadeks ja paksudeks poliitikuteks muutunud ning tekstid on küll tasemel. Võib öelda, et põnevalt on see raamat lausa kirjutatud. Oluline osa Eesti ajaloost.”
